Põhjalik kokkuvõte Külma sõja kohta (2)

Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL , USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm’ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin – Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan – kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad – seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine – Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm aladel kuulutati välja Sm Liitvabariik (Saksa LV), nõuk. okup. loodi Sm Dem Vab (Saksa DV). ÜRO – 1945.a. loodud rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine. Külma sõja kriisid ( kus, millal ja tagajärg): *Korea – 1950 – surma sai ligi 3 mln inimest. Lõppes tulemusteta. Korea ps’l jäi olukord samaks. *Lähis-Ida – 1950-1960 vahemikus – NSV Liit tahtis saada Lähis-Ida. USA toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. * Vietnam – 1960-1970 – Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. * Kuuba – 1950 – Nõuk. Liit viis oma raketid Kuubalt minema. Usa viis oma omad välja Türgist ja tunnustas Kuuba puutumatust. Kriis lahenes rahumeelselt. * Berliin – 1960 – Nõuk. Väed suruti maha. Ida- ja Lääne-Berliini vahele ehitati müür (Berliini müür). * Afganistan – 1979 – Kriis ei toonid Nõuk. Sõjaväele edu. USA pani Nõuk. Liidule peale uue võidurelvastumise. Kas kriisid lahendasid riikide vastasseisu? Ei lahendanud, sest Nõuk. Väed suruti koguaeg maha, mis ei olnud Nõuk.Liidule hea. Samas oli see hea teistele riikidele, sest siis nad ei langenud enam Nõuk.Liidu mõjusfääri. NATO asutati 1949.a, sp, et pühenduda oma liikmesriikide kaitsele, mille aluseks on rahu tagamine ja edasise julgeoleku kindlustamine. Eesti liitus NATO’ga sest, et kui Ee peaks sattuma Vm rünnaku alla, siis teised NATO liikmesriigid on kohustatud Ee’it aitama artikli 51 järgi. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase, inimeste suurenevad sissetulekud, sots. Turvalisuse kasv, riiklik ja ühiskondlik haridus -, tervishoiu- ja sots.abisüsteem arenesid, kehtestati pensionid ja stipendiumid, tööpuudus kadus ajutiselt . Majanduslik integratsioon tähendab eririikide majanduspoliitika ühtlustamist ja majanduslikku koostööd. 1951.a. loodud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse alusel kujunes Euroopa Liit. Selle asutajariigid olid Sm ja Pr. Ee ühines Euroopa Liiduga 2004 a. Thacherismi isel. tunnused: *vaba ettevõtluse toetamine , *riigiettevõtete erastamine , *suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine, *sotsiaalkulutuste vähendamine, *ametiühingute õiguste kärpimine, *tööpuuduse suurenemine. Mis tagas majanduse tõusu ja koserv.populaarsuse? majanduse tõusu... tagas vaba ettevõtlus, suure sissetulekuga inimeste maksude vähenemine ja sotsiaalkulutuste vähendamine. Maksude vähendamine tõi kaasa populaarsuse, sest siis hoidsid inimesed raha rohkem ja thacherism oli neile meelepäraks. USA 1950.-1970. aastatel: USA vastaseks oli NSV Liit. Tänu Nõuk. Liidule pidi USA ka ennast liigutama hakkama. 1970.a. tekkis USA’sse majanduskriis . Mustanahaliste olukord: vanim probleem. Osariigid piirasid mustanahaliste valimisõigusi. Mustanahalised lapsed ei saanud õppida samas koolis koos valgetega. Tööd oli ka raske saada. Kommunismi leviku pidurdamine : tekkis sõda Lõuna- ja Põhja-Vietnami vahel. USA oli Lõuna poolel abis. USA valitsus oli sunnitud järeleandma, sest üliõpilased tegid ägedaid meeleavaldusi. Vietnamis tekkis hingeline kriis. Reaganoomika: Ronald Reagani majanduskava , kus USA’l tuleb lõplikult looduda pingelõdvendusest. Reagan tahtis, et USA hakkaks sõdima Vm’ga, lootes, et viimane murdub. Nii see juhtuski. USA jäi ainsaks üliriigiks maailmas. Saksamaa lõhenemise 3 põhjust: * moskva -meelne kommunistlik diktatuur, *tekkisid 2 konservatiivset liitu (CDU ja CSU), liberaalne liit (FDP) ja vasakpoolne liit (SPD), *berliini blokaad. Saksamaa lõhenemine -toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja 2 vabariiki. Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai esimeseks kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okup. kuulutati välja Saksa DV. Sots. Turumajanduse tunnused: *üldine kaubandus vabadus, * Lepinguvabadus , *majandusliku erainitsiatiivi vabadus, *majandusprotsesse ei reguleerita vahetult. Thacherismiga võrdlus: Thatcherism oli palju karmim. Sotsiaalses turumajanduses on kõik pmst vabad. Thacherismis on vabadust küll, aga mitte nii palju. Thacherismis on ka piiratud vabadused. Hallsteini doktriin – 1955 – selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür - 13. august 1961 – betoonist barjäär, mis eraldas Saksa LV’d Saksa DV’st. uus idapoliitika – 1960 algul – sõlmiti suhete parandamiseks. Suhted Saksa DV’ga muutusid nermaalseks, ei loobutud taasühinemise ideest. Sm taasühinemine – 1989-1990 – lammutati Berliini müüd ja Saksa DV ja –LV’st sai üks ja ainus Saksa LV. Milles vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika? Hallstein tahtis, et Saksa LV oleks ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Idapoliitika tehtis Saksa LV ja Saksa DV üheks ühendada. Milliste natside tegude eest palus Willy Brandt 1970.a. Poolalt andestust?