Referaat Saksamaa (2)

Paistu Kool
Kristiina Kahu
SAKSAMAA
uurimustöö
Juhendaja :
Õpetaja: Sigrid Reili
Sultsi 2009
SISUKORD
SISUKORD......................................................................................................2
SISSEJUHATUS..............................................................................................3
1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4
1.1 Rahvastik ...............................................................................................5
1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5
2. LOODUS.......................................................................................................7
2.1 Maastik ....................................................................................................7
2.2 Loomad,taimed.......................................................................................8
3. MAJANDUS................................................................................................10
3.1 Tööstus.................................................................................................11
3.2 Põllumajandus......................................................................................12
KOKKUVÕTE.................................................................................................13
KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................14
SISSEJUHATUS
Minu uurimustöö eesmärk oli anda lühiülevaade Saksamaast ning samas ka ise selle huvitava maa kohta rohkem teada saada.
Töö kirjutamisel olid abiks internet ja raamatud. Raamatutest leidsin huvitavat infot reisijuhtidest. Internetist võib Saksamaa kohta samuti palju teada saada, kõige paremini saab ülevaate sellest maast Vikipeediast. Sealt sain ka ideid, milliseid teemasid oma töös käsitleda.
Minu uurimustöö esimene peatükk räägib Saksamaa rahvastikust ning tutvustab lühidalt poliitilist süsteemi. Teises peatükis tuleb juttu loodusest, Saksamaa maastikust ning sealsetest loomadest ja taimedest . Kolmas peatükk räägib Saksamaa majandusest, tööstusest ja põllumajandusest.
1. TÄNANE SAKSAMAA
Riigikord : parlamentaarne demokraatia
Haldusjaotus: 16 liidumaast koosnev liitvabariik
Pindala: 356 973, 54 km²
Suuremad linnad:
Berliin (pealinn) - 3,472 miljonit elanikku
Hamburg - 1,702 miljonit elanikku
München - 1,256 miljonit elanikku
Valitsusjuht: liidukantsler Angela Merkel
Riigipea : liidupresident Horst Köhler
Naaberriigid : Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveits, Prantsusmaa, Luksemburg,
Holland ning Belgia
Rahaühik: euro (15,64 EEK)
Riigikeel : saksa keel 
Rahvuspüha: 3.oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) 
Jojoj Joonis 11
1.1 Rahvastik
Rahvaarv: 82 251 000 (2007) 
Rahvastiku tihedus: 230 elanikku/km² 
Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%) 
Linnaelanikke: 88 % 
Saksamaa on rahvaarvult suurim riik Euroopas. Rahvastik paikneb ebaühtlaselt, kõige tihedam on see endiste ja praeguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on üsna mägisel Lõuna-Saksamaal. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused.
Saksamaa iive on olnud üldiselt juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on see hakanud vaikselt langema , olles hetkel isegi negatiivne. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini.
Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, arvukaimaks vähemrahvuseks on kujunenud türklased. Immigrante on ka endise Jugoslaavia aladelt , Saksamaal elab ka palju itaallasi, kreeklasi jt. Siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida-Saksamaal.
„Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism.“2
Pärast Teist maailmasõda Saksamaale saabunud Türgist pärit võõrtöölised tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas.
1.2 Poliitiline süsteem
Saksa poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia.
Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 2004. aastast Horst Köhler), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi – Liidukoosoleku – poolt viieks aastaks. „Presidendi täidesaatev võim on piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina.“3
Saksamaa parlament on kahekojaline . Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat) pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest ning koordineerib ja kaitseb kõigi 16 liidumaa huve.
Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Alates 2005. aasta oktoobrist on liidukantsleriks Angela Merkel (CDU).
Poliitiliste parteide maastik on Saksamaal demokraatlikule riigile kohaselt üpriski ühtne. Äärmuslikud vasak- ja parempoolsed liikumised on küll viimastel aastatel jõudu kogunud , kuid nende mõju on jäänud tagasihoidlikuks . Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja Ida-Saksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel. 2005. aasta septembris toimunud liidupäeva (Bundestagi) ennetähtaegsetel valimistel võidu saanud Kristlik-Demokraatlik Liit ja Kristlik-Sotsiaalne Liit (CDU/CSU) moodustas sotsiaaldemokraatidega (SPD) valitsuskoalitsiooni .
2. LOODUS
Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima.
Looduslikult jaguneb Saksamaa kolmeks piirkonnaks : jääaja liustike poolt vormitud madalaks põhjaks, paleosoikumi ajastul välja kujunenud mägiseks tihedate metsadega Kesk- ja Ida-Saksamaaks ning mäestikuliseks lõunaregiooniks Alpide jalamil.
Põhjas piirneb Saksamaa Põhja- ja Läänemerega. Rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal meri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda. Põhjapoolset maastikku ilmestavad arvukad järved ja avarad aasad.
Saksamaa keskosas asuvad 1500 m kõrgused vanad mäestikud nagu Harz , Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi. Tšehhimaa piiril paiknevad Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega . Looduslikuks ühenduseks põhja- ja lõunaosa vahel on Reini jõe org, mis on tihedamini asustatud ning tänu maalilisele loodusele ja sajanditepikkusele veinivalmistamistraditsioonile turistide poolt üheks enim külastatavaks piirkonnaks.
Lõuna-Saksamaa kerkib aste-astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna .
Saksamaa pikimad jõed on Rein , Elbe , Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Järvi on Saksamaal vähe. Suurim järv on Bodensee , mis asub Austria, Šveitsi ja Saksamaa piiril.
Loodusvaradelt on Saksamaa suhteliselt vaene riik. Vaid pruun- ja kivisöe varud Reinimaal ning Sachsenis on rikkalikud, vähesel määral esineb ka rauamaaki ja maagaasi.
2.1 Maastik
Kõige tähelepanuväärsemad mäetipud jäävad Baieri Alpidesse, kuid kogu riigis on rohkesti ka madalamaid mägesid ja kõrgustikumassiive. Palju on kaetud tiheda ja ilusa metsaga, pakkudes mitmesuguseid matkamisvõimalusi ning vaikust ja rahu.
Suuremad järved on Bodensee (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²). Mecklenburgi järvistu Mecklenburgische Seenplatte ei ole nii laialdaselt tuntud, ent see on suurepärane järvede piirkond, kus asub Müritzi järv, mis jääb suuruselt alla üksnes Bodenseele.
Kõrgustikke katkestavad jõed; suurim neist, Rein, on kõrge maalilisem Bingeni ja Koblenzi vahelises kindlusterohkes orus. Kuid teisedki veeteed on atraktiivsed, eriti seal, kus kaldaid kaunistavad viinamäed, näiteks Mosel , Main ja Neckar läänes ning Saale ja Elbe idas. Brandenburgi jõed on hoopis teistsugused : need laienevad järvelaadseiks ning pakuvad Berliinile ja selle ümbrusele rohelise ja rahuliku piirkonna võlusid.
Üks Saksamaa paremaid puhkamiskohti on rannik . Sakslased ise armastavad Põhjamere ja Läänemere äärseid randu väga, mitte nii väga päikese, kuivõrd värske õhu, meretuulte ja suurte laiuvate liivikute pärast. Saksamaa rannikut on kõige parem nautida mõnel Saksamaa saarel (neid on palju) – alates kõige läänepoolsemast Friisi saarest Borkumist kuni Läänemerele jääva Rügenini, mis on Saksamaa suurim, kuulus oma kõrgete helevalgete kriidikaljude poolest.
2.2 Loomad, taimed
Looma- ja linnuriigile napib Saksamaal järjest enam inimtegevusest puutumatut keskkonda.
Mõned regioonid kubisevad ulukitest – leidub mitmeid hirveliike, vutte ja faasaneid. Alpi regioonides on mägi- ja kaljukitsede arvukus kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukust, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes. Ilvest esineb Tšehhi piirialadel ning põder ja hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Kui karu ja hunt on nüüdseks Saksamaal looduses välja surnud, siis metskasside arvukus on taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut , nugist, kobrast ja mäkra võib leida Saksamaa kesk- ja lõunaosa kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine.
Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused . Ehkki pöök suudab elutseda toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa.
Saksa metsad on saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või vääveldioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest.
3. MAJANDUS
„Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal.“4 Söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise tootmise. Saksamaa tööstus põhineb aga peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida. Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. Joonis 25
Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit . Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks.
Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele . Euroopa suurim jõesadam on Duisburg Reinil. Suurim lennujaam riigis on Maini äärses Frankfurdis, tuntuim lennukompanii on Lufthansa.
Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid, autodest on tuntumad BMW, Volkswagen , Mercedes Benz jm.
Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Peamised kaubandusparnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast . Eksporditavatest kaupadest moodustavad suure osa autod, tööpingid, elektritehnika , optikaseadmed, erinevad plastmassid, ravimid , värvid ja väetised. Imporditavateks kaupadeks on põhiliselt tooraine , mis läheb tööstustoodangu valmistamiseks, sest tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa.
3.1 Tööstus
Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist. „Tööstus annab umbes 40% SKP-st ja seal on rakendatuse leidnud umbes 30% töövõimelisest elanikkonnast.“6 Saksamaal on ligikaudu 52 000 tööstusettevõtet. Tähtsamad tööstusharud on masinaehitus , keemiatööstus, autotööstus, raadioelektroonika, tekstiilitööstus.
Saksamaal on nii kerge- kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted asuvad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Seal asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma - on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljonit masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel (tänu suurettevõttele Siemens Group).
Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid näiteks Euroopas ollakse suurim terase tootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale.
Kergetööstuse hõive riigis pole suur, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks spordirõivaste bränd Adidas).
Masinaehitus annab üle 30% tööstuse kogutoodangust ja ligi 50% ekspordist. Saksamaal on rohkem kui 7 000 masinatööstuse ettevõtet. Hästi on arenenud ka mäetööstus, vaatamata maavarade suhtelisele vähesusele.
Saksamaa tööstuses domineerivad arvuliselt keskmise suurusega ettevõtted. Vaid umbes 2,5% tööstusettevõttes on rohkem kui 1 000 töötajat, samal ajal kui 2/3 ettevõtetes on alla 100 töötaja. Vaatamata paljudele edukatele väikestele ja keskmise suurusega firmadele on suurfirmade tähtsus pidevalt kasvamas.
Tänu kaasaegsele tehnoloogiale ning teadusuuringute kõrgele tasemele on Saksamaa keemiatööstus maailmas juhtival positsioonil. Kolm keemiatööstuse giganti – Bayer , BASF ja Hoechst – on kogu maailmas tuntud kontsernid. Keemiatööstus annab tööd ligi 655 000 töötajale, ekspordi osakaal keemiatööstuse toodangus on üle 50%.
3.2 Põllumajandus
Saksamaal on kõrge tootlikkusega efektiivne põllumajandus. Põllumajanduslikult kasutatavat maad on umbes pool riigi pindalast ning kodumaine põllumajandustoodang katab ligikaudu 75% siseriiklikust nõudlusest.
Saksamaa põllumajandus on läbi teinud suured muutused. 2003. aastal töötas põllumajanduses 1,3 miljonit inimest, kuid veel 40 aastat tagasi töötas sel alal sajast inimesest kakskümmend. Töötajate arvu vähenemine on tingitud sellest, et muudes majandussektorites on sissetulekud kõrgemad, mistõttu siirdus põllumehi tööstusesse või teenindussfääri ning teisalt on seoses mehhaniseerimisega vähenenud vajadus tööjõu järele.
Saksamaa tähtsamad põllumajandustooted on piimatooted , veise-, sea- ja kanaliha , teravili, kartul , humal , suhkrupeet , puu- ja aedvili ning vein.
Loomapidamine toimub peamiselt väikekarjades. Veisekari on alates 1990. aastast pidevalt vähenenud.
KOKKUVÕTE
Minu uurimustöö eesmärgiks oli lühidalt tutvustada Saksamaad. Kuna Saksamaa teema on väga mahukas, siis pidin tegema valiku, milliseid teemasid käsitleda ja milliseid mitte. Kirjutasin käesolevas töös lühidalt Saksamaa rahvastikust, poliitilisest süsteemist, loodusest ning majandusest. Saksamaal leidub loomi ja taimi, mida Eestimaalgi võib kohata, kuid majanduselt on Saksamaa üks juhtivamaid riike maailmas ning rahvaarvult on see maa suurim Euroopas. Meie Eesti on selle kõrval päris väike.
Materjali uurimustöö tegemiseks leidsin piisavalt. Kui uurimustööd Saksamaa kohta jätkata, võiks valida teemaks ajaloo, sest selle maa ajalugu on väga pikk ja põnev.
Uurimustöö kirjutamine oli väga huvitav. Raskusi tekkis vormistuse ja viidetega .
KASUTATUD KIRJANDUS
2007. Berlitzi reisijuht. Saksamaa. TEA kirjastus
Sirkel, Heiki . 1998. Saksamaa. ILO kirjastus
Internet:
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/germany/index_et.ht m (19.02.2009)
et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa (19.02.2009)
www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.htm (19.02.2009)
www.miksike.ee/referaadid/saksamaa_kristjanj.ppt (19.02.2009)
193.40.33.19/doc/Turumajanduslike_maade_maj.doc (19.02.2009)
http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009)
1 Saksamaa kaart
2 et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa (19.02.2009)
3 http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009)
4 http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009)
5 www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.htm (19.02.2009)
6 193.40.33.19/doc/Turumajanduslike_maade_maj.doc (19.02.2009)
14