rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna . provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja .
Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion. Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis maniipulite kaupa ja seda nimetati maniipulrivistuseks. See asendas eelnevat faalanksrivistust. Pleibeide võitlus oma õiguste suurendamise eest 5. sajandil hakkasid pleibeid nõudma endale suuremaid õigusi ja tekkisid tülid patriitsidega. Võitlus kestis paarsada aastat. Aastal 490 eKr võitsid pleibeid ja nad said erilise ametikoha rahvatribuunil, kelle ülesandeks oli esindada pleibeisid ja kontrollida, et nende suhtes ei rikuta seadusi. Rahvatribuuni isik oli puutumatu see tähendab, et teda ei tohtinud karistada. Ta tohtis oma algatuslikult kokku kutsuda rahvakoosoleku ja panna veto magistraatide ja senati otsusele
Hiljem seadusi muudeti. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Seadused määrasid nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest kujunes välja kogum, mille loomisel arvestati sarnase juhtumi puhul langetatud otsust. Seadused vältisid karme karistusi. Keisririigi ajal hakati pöörama tähelepanu seaduste süstematiseerimisele. Rooma vabariik Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg, Riiki juhtisid jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi Kitsas perekondade ring Nobiliteet Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval valitsemisest osa võtta. MAGISTRAADID Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid sõjaväge
Remuse, ning lõpetas töö üksi. 5) Kuningate aeg (753 – 510 eKr) Esimene kuningas Romulus. Kokku 7 kuningat. 6) Rahvakoosolekul seises eesotsas kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamati sugukondade vanemad. 1. Kuningas 2. Senat 3. Rahvakoosolek 7) Populus Romanus – rooma rahvas 8) Patriitsid – rikkamad ja mõjuvõimsamad inimesed, neil on põline suguvõsa, riigiametnikud, preestrid jne, õigus kuuluda senatisse. Pleibeid – vaesed, pole mõjuvõimu, ei ole ori on vaba, ei ole poliitilisi õigusi. Patrooni-kliendi suhe – rikas kaitseb vaesemat. 9) Proletaarlased – töölisklass; ainus varandus lapsed; sõjaväekohustusest vabastatud; 2. Rooma vabariik: 1) Kestis 510 ekr – 30 ekr. 2) Seisused: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud (1a) Igas ametis oli korraga kaks inimest. - kaks konsulit (sõjaväe juhtimine) - preetorid (õigusemõistmine) - tsensorid (5a)(kodanike loendus)
5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Sõltumatuks jäid veel Lõuna-Apenniini kreeka linnad, kuid aastaks 265 e.m.a. oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariigi korraldus Valitses patriitside aristokraatia. Ainult nendest võisid saada ametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Kodanikke, kes nende hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud üksnes osaleda rahvakoosolekul. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja isegi vaenulikud. Kuna pleibeid moodustasid kodanikkonnast enamuse, siis ei suutnud patriitsid nende nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast nende kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid
ammusest ajast kastiks organiseerunud. Mingil ajal oli ka abielu väljaspool kasti keelatud. Nende perekondade pead moodustasid Senati; see asutati kuningriigi ajal ja elas selle languse üle. Patres’ed olid ümbritsetud oma perekondadest, liitlastest ja klientidest. Patriitsidest saavad -V saj. suurmaaomanikud-karjakasvatajad; plebeid on põlluharijad. Patriitsidel privileeg auspiitse korraldada ilma preestriteta. Pleibeid ei saanud seega omal alagtusel midagi ette võtta. Konsuliamet patriitside käes + kõrgemad riiigiametid: magistraadid. Plebeid: Plebsi võitluse tulemusena said nad õiguse olla valitud kõrgemaisse plebsiameteisse, kelle ülesandeks plebsi kaitsmine: tribunus plebis: algul 2, siis 5 liiget tribuunide kolleegiumis; neil oli veto õigus, nende isik ja vara oli puutumatu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
