Rooma rahvast sai terviklik rahvas. Roomast saab suurriik Rooma riigi suurim vastane oli Aafrikas asuv Kartaago(võimas mereriik). Rooma ja Kartaago pidasid maha kolm sõda. Esimeses Puunia sõjas käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Roomal polnud võimsat laevastikku. Võit kaldus Kartaago poole, kui roomlased rajasid kähku suure võimsa laevastiku ning saavutasid suure võidu Kartaagolaste üle. Kartaagoli tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada. Teises Pruunia sõjas oli Kartaagolaste pealikuks Hannibal ning tänu tema suure võitlusega purustati Roomlased Canne lahingus. Roomlased lõid kähku uued väekoondised ning suunasid need Aafrikasse, kuhu pidi ka Hannibal oma vägedega seetõttu kaitsma minema. Roomlased lõid Kartaagolasi Aafrikas. Rooma võitis endale uusi valdusi ning Kartaago laevasitku. Kolmanda Pruunia sõja käigus hävitati Kartooga täielikult. Roomasr oli saanud Vahemere valitseja. Vabriiklik kord
VENUS Keeleliselt on venus kesksoost sõna, mis tähendab jumaluse soosingut, armu, kuid seda sõna hakati kasutama selle jumalanna nimena, kelle soosing oli eriti ihaldusväärne. Nimelt tähistas see armastusjumalannat, kes aegamööda võrdsustati kreeka Aphroditega. Venus on looduses kõige liikuva jumalanna ning mõistagi ka mehe ja naise seksuaalsuse jumalanna, ent tuleb meeles pidada, et see on seks more maiorum kombekas, vanaaegne. Kombetus polnud tema valdus. Teise Pruunia sõja ajal sai Venus Sitsiilia Eryxi mäe kaudu tuntuks Roomas ja sai templi otse Kapitooliumil. Teise templi sai 181 Porta Collinaette ning selle pühamu asustamis päev (23.aprill) oli ka Rooma prostituutide pidupäev. Neljas või viies Venuse tempel asus Cloaca Maxima ääres, kus Venust kummardati lisanime Loacina all kristlike kirikuisade suureks, ent tarbetuks nördimuseks, sest roomlastele on nimi seotud asukohaga, mitte enamat. VESTA
Kui lõpuks ka plebeid konsuleiks said, polnud neil siiski auspiitside korraldamise õigust. 12 tahvli seadused (kirjalik e avalik seadus). Seadused varem suuliselt edasi kantud (tavaõigus) patriitside ja preestrite seas – suur võit. 6) Rooma riigi laienemine -IV saj. lõpuks oli Rooma kõige võimsam riiklik moodustis Itaalias. 265.a. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Pruunia sõjad. 264. – 146. a. eKr 3 Puunia sõda: I: meri, Sitsiilia saar II: Itaalia, Põhja-Aafrika Kartaago kaotas valdused väljaspool oma territooriumi III: Kartaago hävitamine 148. a. eKr: Macedonia ja Graecia Rooma alla. 133. a. eKr kuulub Roomale kogu Vahemere bassein. Põhiliselt said vallutusstest kasu aristokraadid-maavaldajad ja kaupmehed. Rooma plebs ja maaelanikud olid üsna kehvas
annaabi.ee 
