Kordamisküsimused Vana-Rooma 2017 (0)

Kordamisküsimused Vana- Rooma  
 
 
1.
Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, 
Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri,  Rooma , Sürakuusa, 
Konstantinoopol  Maakonnad-  Etruuria , Latium, Rooma 
impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma 
piirkonnad. 
 
2.
Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja 
looduslikke tingimusi ja rahvaid 
 ​Kreekas: Liigendatud  rannajoon ,  Mägine, vähe põllumaid, palju 
saari  
Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 
 
3.
Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? 
Roomlaste  naabrid , elasid Etuurias,  Ehitasid  nekropole, 
roomlased  hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, 
näiteks  KUPPEL . Mitu  Etruski  oli Roomas kuninga ametis.  
 
4.
Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend 
 ​Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. 
Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas 
emahunt. Nad  tapsid  selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna 
ehitamise asukoha pärast ning  Romulus   tappis Remust. Romulus andis 
linnale  oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 
5.
Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi 
periood ja keisririigi periood. 
Kuningate aeg​ 753-509 ema 
vabariigi periood​ 509-287 ema 
keisririigi periood ​287-  
 
6.
Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust.  
 
Senat  valis aastaks 2  konsulit  mis juhtisid riiki ja sõjaväge. 
Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. 
Senatis  oli 300 liiget 
 
 
 
7.
Tunneb vabariigi aegseid magistraate: 
 
konsul,  ​Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks 
senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge)  
preetor, ​Alluvus  vahekord , Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende 
tööriist, jälgisid et PAX  ROMANA  kehtiks 
tsensor , ​Alluvus vahekord Valiti  vanadest  konsulitest, jälgisid kuidas 
inimesed näevad välja. 
rahvatribuun ​Alluvus vahekord, plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli 
õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve  
 
8.
Kirjeldab senati rolli Rooma riigis. 
Senati tähtsus ja  mõjuvõim   erinesid  erinevatel ajajärkudel. 
Valisid konsuleid 1 aastaks 
 
9.
Mida kujutab endast patrooni ja kliendi suhe 
PATROON - rikas ja mõjukas kodanik kes andis kliendile maad ja kaitset 
Klient  - täitis vastutasuks patrooni heaks tema käske, näiteks hääletas tema 
poolt rahvakoosolekul 
 
10. Oskab võrrelda omavahel plebeisi ja patriitse. 
PLEBEID: madalat päritolu, rooma kodanikud kes ei pääsenud võimule 
kergesti ligi.  
PATRIITSID : Adli soost kodanikud kes pärandasid oma  tiitli  edasi oma 
järeltulijatele, nendele kuulus võimutäius. 
SARNASUSED: Kodanikud, osaledid rahvakoosolekul, pidid Rooma  armees  
teenima 
 
11.
Millised muutused toimusid ühiskonnas vabariigi perioodil? 
 
Linna elanikude arv kasvas 
Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng 
Varem tööd tegid talupojad põldudel kuid nüüd domineerisid  orjad  
 
 
 
 
12. Miks oli vaja muuta vabariiklikku valitsemiskorraldust? 
Linnastumine  
Rahvakoosoleku proletariseerimine 
Sõjavägi oli ustav oma sõjapealikule aga mitte SPQR 
Rooma oli muutnujd linnriigist suurriigiks 
 
 
Iseloomustage muutusi valitsemiskorralduses Augustuse ajal. 
 
Vormiline  nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte 
Kodanikkond   laieneb  
Senati suurus 300 ​→ ​600 
Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku 
Keiser  käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 
 
12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. 
Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli  seisuslik : kõik inimesed kuulusid 
sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks 
määratud õigustega seisusse. 
Senaatoriseisus  
Ratsanikuseisus : 
Lihtrahvas  
Orjad 
13. Kirjeldage Rooma  armee  rolli ja arengut vabariigist 
keisririiki. 
 
Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest  leegion , 
kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses 
sõdurid. 
Hiljem Keiser (284–305) Diocletianuse ajal algas Germaaniast lähtuvate 
rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu 
suurust vähendati 5000-lt (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid 
samas suurendati leegionite arvu, millega nende arv tõusis 140-ni. 
 
14. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma 
vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused 
 
Rahvaränne  
Lääne-Rooma keisririik  lagunes  suure rahvasterändamise käigus. 
Pidevad   sõjad  tõid kaasa talupoegade laostumise ja linna kolimise.  
VALITSEMIS MEETOD JUBA EI SOBINUD 
 
15.
Rooma jaga ja valitse poliitika  põhiprintsiibid  ja rakendamine 
nii Itaalias kui ka väljaspool seda.  
 
Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis 
kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati alistatud rahvastele ja 
riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist 
väljaastumist Rooma vastu ning võimaldas  roomlastel  vajaduse korral 
õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Samas jätsid roomlased peaaegu 
alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed 
ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. 
 
 
16. Milles seisnes Rooma õigusriigi olemus keisririigi perioodil? 
Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, ka keiser.  
12 tahvli seadus. 
 Rooma õigus põhines eelkõige praktilistel kogemustel 
 
17.
Millised olid keiser Diocletianuse  reformid ?