Kordamisküsimused Vana-Rooma 2017 (0)

Kordamisküsimused Vana- Rooma  
 
 
1.
Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, 
Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri,  Rooma , Sürakuusa, 
Konstantinoopol  Maakonnad-  Etruuria , Latium, Rooma 
impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma 
piirkonnad. 
 
2.
Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja 
looduslikke tingimusi ja rahvaid 
 ​Kreekas: Liigendatud  rannajoon ,  Mägine, vähe põllumaid, palju 
saari  
Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 
 
3.
Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? 
Roomlaste  naabrid , elasid Etuurias,  Ehitasid  nekropole, 
roomlased  hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, 
näiteks  KUPPEL . Mitu  Etruski  oli Roomas kuninga ametis.  
 
4.
Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend 
 ​Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. 
Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvatas 
emahunt. Nad  tapsid  selle kuninga ära kui said suureks. Nad vaidlesid linna 
ehitamise asukoha pärast ning  Romulus   tappis Remust. Romulus andis 
linnale  oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 
5.
Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi 
periood ja keisririigi periood. 
Kuningate aeg​ 753-509 ema 
vabariigi periood​ 509-287 ema 
keisririigi periood ​287-  
 
6.
Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust.  
 
Senat  valis aastaks 2  konsulit  mis juhtisid riiki ja sõjaväge. 
Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. 
Senatis  oli 300 liiget 
 
 
 
7.
Tunneb vabariigi aegseid magistraate: 
 
konsul,  ​Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks 
senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge)  
preetor, ​Alluvus  vahekord , Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende 
tööriist, jälgisid et PAX  ROMANA  kehtiks 
tsensor , ​Alluvus vahekord Valiti  vanadest  konsulitest, jälgisid kuidas 
inimesed näevad välja. 
rahvatribuun ​Alluvus vahekord, plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli 
õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve  
 
8.
Kirjeldab senati rolli Rooma riigis. 
Senati tähtsus ja  mõjuvõim   erinesid  erinevatel ajajärkudel. 
Valisid konsuleid 1 aastaks 
 
9.
Mida kujutab endast patrooni ja kliendi suhe 
PATROON - rikas ja mõjukas kodanik kes andis kliendile maad ja kaitset 
Klient  - täitis vastutasuks patrooni heaks tema käske, näiteks hääletas tema 
poolt rahvakoosolekul 
 
10. Oskab võrrelda omavahel plebeisi ja patriitse. 
PLEBEID: madalat päritolu, rooma kodanikud kes ei pääsenud võimule 
kergesti ligi.  
PATRIITSID : Adli soost kodanikud kes pärandasid oma  tiitli  edasi oma 
järeltulijatele, nendele kuulus võimutäius. 
SARNASUSED: Kodanikud, osaledid rahvakoosolekul, pidid Rooma  armees  
teenima 
 
11.
Millised muutused toimusid ühiskonnas vabariigi perioodil? 
 
Linna elanikude arv kasvas 
Vallutussõdadega kaasnes orjanduse areng 
Varem tööd tegid talupojad põldudel kuid nüüd domineerisid  orjad  
 
 
 
 
12. Miks oli vaja muuta vabariiklikku valitsemiskorraldust? 
Linnastumine  
Rahvakoosoleku proletariseerimine 
Sõjavägi oli ustav oma sõjapealikule aga mitte SPQR 
Rooma oli muutnujd linnriigist suurriigiks 
 
 
Iseloomustage muutusi valitsemiskorralduses Augustuse ajal. 
 
Vormiline  nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte 
Kodanikkond   laieneb  
Senati suurus 300 ​→ ​600 
Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku 
Keiser  käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 
 
12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. 
Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli  seisuslik : kõik inimesed kuulusid 
sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks 
määratud õigustega seisusse. 
Senaatoriseisus  
Ratsanikuseisus : 
Lihtrahvas  
Orjad 
13. Kirjeldage Rooma  armee  rolli ja arengut vabariigist 
keisririiki. 
 
Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest  leegion , 
kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses 
sõdurid. 
Hiljem Keiser (284–305) Diocletianuse ajal algas Germaaniast lähtuvate 
rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu 
suurust vähendati 5000-lt (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid 
samas suurendati leegionite arvu, millega nende arv tõusis 140-ni. 
 
14. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma 
vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused 
 
Rahvaränne  
Lääne-Rooma keisririik  lagunes  suure rahvasterändamise käigus. 
Pidevad   sõjad  tõid kaasa talupoegade laostumise ja linna kolimise.  
VALITSEMIS MEETOD JUBA EI SOBINUD 
 
15.
Rooma jaga ja valitse poliitika  põhiprintsiibid  ja rakendamine 
nii Itaalias kui ka väljaspool seda.  
 
Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis 
kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati alistatud rahvastele ja 
riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist 
väljaastumist Rooma vastu ning võimaldas  roomlastel  vajaduse korral 
õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Samas jätsid roomlased peaaegu 
alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed 
ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. 
 
 
16. Milles seisnes Rooma õigusriigi olemus keisririigi perioodil? 
Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, ka keiser.  
12 tahvli seadus. 
 Rooma õigus põhines eelkõige praktilistel kogemustel 
 
17.
Millised olid keiser Diocletianuse  reformid ? 
 
võeti ajateenistusse Germaanlasi 
Hakati natuurat kasutama raha 
asemel 
Suurendati provitside arvu janenede  Keisrit hakati austama jumalana 
asehaldurid allutati otseselt keisrile 
juba eluajal 
 
 
18. Kes oli  Constantinus  Suur ja milliseid muutusi tõi ta 
keisririiki? 
 
Tema ajal  Kristlus  ei ole enam vihatuim usk, vaid #1 
Viis pealinna Konstantinoopolisse 
ELU LÕPUS VÕTTIS KRISTLUSE VASTU 
 
 
 
 
 
 
19. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus. Sarnasused ja 
erinevused 
 
ROOMA LÄÄNE 
SARNASUSED 
ROOMA IDA 
Arengutase jäi Rooma 
Keskvõim 
Jõukade linnad 
linnale alla 
Rooma õigus 
arenenud majandusega 
Ladina  keel 
maad 
Peamine elatus allikas 
Kreeka keel 
oli põllumajandus 
Muistsed kultuurid 
 
 
20. Võrdle Vana-Rooma vabariikliku korda keisririigi perioodiga 
Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. 
Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. 
Senatis oli 300 liiget 
 
Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte 
Kodanikkond laieneb 
Senati suurus 300 ​→ ​600 
Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku 
Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 
 
 
21. Kirjelda Rooma religiooni. 
vanad etruski päritolu jumalad, 
 rooma jumalad, 
vallutuste käigus sissetoodud jumalad. kreeklaste jumalakujud. Toimus 
rooma usundi sujuv  helleniseerumine . 
Keisreid Jumalikustati 
 
22. Rooma  haridus  
Lapsi  kasvatas pere. Õpeteti sõjalisi teadmisi. 
Rikkamad pered harisid lapsele õpetajat. Tihti lapsi saadeti Kreekasse juurde 
õppima. Retoorikat 
Õpeteti Kreeka k, Ladina keelt ja praktilisi teadmisi. 
 
23. Rooma linna objektid 
 
foorum ​ ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid – esindusväljakud 
koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. 
Panteon  ​– kõigi jumalate tempel; 2. sajandi algul rajatud antiikaja suurim 
kuppelehitis. 
kanalisatsioonisüsteem​ (ld k ​cloaca maxima​ – suur äravoolukanal) – 
linna kanalisatsioon mille kaudu  reoveed  suunati kaudu Tiberi jõkke. 
akveduktid​ (ld k ​ aquaeductus ​ – veejuhe) –  kõrgele  sillataolisele kaaristule 
rajatud  veejuhtmed , mille kaudu juhiti linnadesse mägedest puhast joogivett. 
termid ​ – üksikisikutele või riigile kuuluvad antiikaja kümblusasutused 
(Caracalla termid); avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka 
spordiväljakud, raamatukogud (Celsuse raamatukogu) ja söögikohad. 
tsirkused ​ (ld k ​ring​) – piklikud kaarjate otstega hobukaarikute 
võidusõidurajad; Rooma suurim tsirkus – ​ Circus  Maximus​ mahutas pärast 
ümberehitust ~185 000 inimest. 
amfiteatrid ​–  teatrid , kus ovaalse kujuga areeni ümber olid rajatud 
tribüünid. Amfiteatrites etendati gladiaatorite (ld k ​gladius​ – lühike kahe 
teraga  mõõk ; kutselised võitlejad) võitlusi ning lavastati merelahinguid ja 
kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater  Colosseum  mahutas 50  tuhat  
pealtvaatajat. 
teatrid ​– kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga 
katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma 
linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. 
 
24. Rooma perekond 
Partiarhaalne, Isal on võimutäius. Naisel oli õigust mehega lahku minna. 
 
25. Keisririigi  aegsed   seisused  
 
Keiser 
Senaatoriseisus 
Senaatoriseisus 
Lihtrahvas 
Orjad 
 
 
 
 
 
 
 
26. Rooma keisrid ja nende teod 
Keiser ja tema nimi: 
Kirjeldus: 
 
ESIMENE RIIGIJUHT   
KERS  HAKKAS 
RIIGIVÕIMU 
KOONDAMA ÜHE 
INIMESE KÄTTE 
JULIUS 
CAESAR  
 
 
võim koondub ühe isiku 
kätte 
Kodanikkond laieneb 
Senati suurus 300 ​→ 
AUGUSTUS 
600 
Rahvakoosolekuid ei 
kutsuta enam kokku 
Keiser käsutas vägesid 
ja rahvatribuunina 
omas veto õigust 
ROOMA OMA VÕIMU   
TIPUS 
  TRAJANUS 
võeti ajateenistusse  Hakati natuurat 
Germaanlasi 
kasutama raha asemel 
 
 
 
Keisrit hakati 
Suurendati provitside 
austama jumalana 
arvu janenede 
juba eluajal 
DIOCLETIANUS 
asehaldurid allutati 
otseselt keisrile 
Tema ajal Kristlus ei ole   
enam vihatuim usk, 
vaid #1 
Viis pealinna 
CONSTANTINUS SUUR  Konstantinoopolisse 
VÕTAB KRISTLUSE 
VASTU