Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"haruspeksid" - 11 õppematerjali

haruspeksid – kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet.
Etruskid
1
doc

Etruskid

Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad. ,,Kapitooliumi emahunt" on pronksskulptuur, millel on kujutatud Rooma linna rajajaid imetavat hunti (imetatavad on hiljem lisatud). Terakota on põletatud savi, millest valmistatud skulptuurid olid suurte mandlikujuliste silmadega, raskete laugudega, muigel, suure ninaga. Mõjutusi saadi Kreeka kultuurist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
79 allalaadimist
Etruskide kunst
4
doc

Etruskide kunst

12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia ­ lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. ­ 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: · kivisesse maapinda raiutud tunnelid; · ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; · kivist ehitatud majataolised hauakambrid;

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
45 allalaadimist
Etruskide kunst ja kultuur
8
doc

Etruskide kunst ja kultuur

12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida. ETRUSKI KUNST Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi:  kivisesse maapinda raiutud tunnelid;  ümmargused kupliga kaetud hauakünkad;  kivist ehitatud majataolised hauakambrid;

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Etruskid
5
rtf

Etruskid

oli rohkem sõnaõigust. Etruskid tundsid ka mitmeid ravimeetodeid. Nad leiutasid ravimeid ja olid antiikajal päris tuntud ravijad. Etruskid olid teadlikud ravimtaimede mõjust ja arendasid enda teadmisi anatoomia vallas. Nad oskasid valmistada tugevaid hambaproteese, eelkõige enda metallitöötlusoskusele. RELIGIOON: Etruskid uskusid, et inimese elu otsustavad erinevate jumaluste tujud. Spetsiaalsed preestrid, haruspeksid, üritasid lugeda nende tahet looduslikest nähtustest, näiteks lindude lennuteest ja välgust. Ka ennustati loomade sisikonna põhjal, eriti maksa järgi. Maksamudelid olid jaotatud eri piirkondadeks, neid piirkondi oli 16 vastavalt jumalusele. Etruskide kultuses säilis ürgaegsete kommete jooni kuni inimohvrite toomiseni samuti oli oluline esivanemate kultus. Mitmed jumalad on etruskid kreeklastelt üle võtnud. Etruskide jumalad on: · peajumal - Tin

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
Antiikusundid
2
doc

Antiikusundid

surmajärgne maailm peale allilma. Maailma kujutati hiljem ette kontsentriliste sfääridena, keskel asub Maa ning nende ümber igas sfääris planeedid. Saatus e umbisikulist jõudu heimarmenet valitses jumalanna Tyche. Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhil mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde

Teoloogia → Üldine usundilugu
50 allalaadimist
Konspekt ptk 15-18
7
docx

Konspekt ptk 15-18

Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid ­ kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Itaalia
5
docx

Itaalia

tänavatel täis kleebitud madonnade, paavstide ning kohalike pühakute pilte. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Jumalad: (Liis Leemet) Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhiliselt mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalad Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad

Kultuur-Kunst → Kultuurikeskkond ja selle mõju...
86 allalaadimist
Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt
22
doc

Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt

Öine vari- pikk kõhn figuur- inspireerinud 20. saj. Skulptuuri Henry Moore, A. Jacometi, Zoomorfsed keraamilised esemed. Pardikujuline kann Chiusist- peal enamasti naisfiguurid Inimeadega urnid- Antropomorfsed urnid 5-7 saj. Ekr Etruski sarkofaagid- terrakotast- egiptuse ja kreeka mõju Naised võisid olla etruskikultuuris positsioonikad hiljem realistlik taotlus Hauamaaligud (nn augurite haud 530eKr) haruspeksid- ennustajad preestrid, kes ennustasid lindude lennu järgi- linnukultus Maalitud uks hingedele, teispoolsusesse Leopardide hauakamber 6 saj. Ekr Rooma Vabariik Caeculia Metella hauamonument Via Appia ääres Kalmistud ja surnud on integreeritud argiellu Fortuna Virilise tempel Härjaturul Roomas 1.saj. Ekr templid on suhteliselt väheolulised Keiserjumalate kultus Ümar tempel Vesta( Heracles Vector'i) (Rotund), Roomlased võtavad üle Kreeka orderid aga kasutatakse neid erinevalt.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Rooma tsivilisatsioon
26
docx

Rooma tsivilisatsioon

Etruskide tsivilisatsioon mõjutas väga tugevasti Antiik-Roomat. Keel: Ladina keel püsis. (Trooni)vallutajad kasutasid oma keelt ja ilmselt pidid oskama ladina keelt. Epigraafias(pealiskiri, kivi kus on midagi peale kirjutatud,kõva materjalist,nt hauapealiskirjad) on mõlemad kasutusel. Ladina keel sai etruski keelest vähe mõjutusi. Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi. Religiooni vallas: Haruspeksid e ennustajad on etruski päritolu, kuid roomlastel teine suhtumine. ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits. (haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester.ennustuskunst, looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi. Etruskidel : determinism, fatalism Roomlastel : vabadus tegutsemisel Etruskide mõju avaldus mõne arvates ka kreeka elementide

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Kunsti arvestus
27
doc

Kunsti arvestus

populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule Kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine Etruski kunst Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid. Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud ­ peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad ­ haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad ­ tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum ­ nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist tähtsamate inimeste tuhk sarkofaagides, mille kaanel oli poollamavas poosis surnu figuur hauakambrites seinamaalid - hoogsad pidusöögid (tarquinia ja cerveteri nekropolides)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

välja. Uued peajumalused on Jupiter, Juno ja Minerva, nende auks püstitati Kapitooliumi juurde kolmiktempel. Juno oli abielu ja sünnituste kaitsja (Kreekas Hera). Minerva oli tarkuse ja kunstide jumalanna ning käsitööliste kaitsja (Kreekas Athena). Tõenäoliselt hakati etruskite mõjul valmistama jumalate kujukesi, etruskitelt on kindlasti ülevõetud ennustusviisid: ennustamine loomade sisikonna järgi ja välkude kuju järgi. Spetsiaalseid ennustajaid, keda tähistatakse mõistega Haruspeksid, nad olid tähtsad roomaväejuhtide kaaskonnas. Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele: Jupiter ­ Zeus, Juno ­ Hera, Neptunus ­ Poseidon, Minerva ­ Athena, Mars ­ Ares, Venus ­ Aphrodite, Apollo ­ Apollon, Diana ­ Artemis, Vulcanus ­ Hephaistos,

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun