Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Renessans-Barokk (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
RENESSANSS
Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst - tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus . Siis levis veendumus , et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik-kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu-liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega.
Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsantsist põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. Kuna uut kultuuri peeti esialgu antiikkultuuri taassünniks, sai sellest kogu liikumine oma nimetuse (it.k. rinàscimento, pr.k. renaissance).
Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi , veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste- tarkuse , ilu, julguse jms. järgi. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene. Iseloomulk on renessansiaja suurvaimude erakordne mitmekülgsus ja nende võimete ulatus.
Tunnustust võitsid peamiselt need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja –mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur , skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.
  • 14. saj. eelrenessanss
  • 15. saj. vararenessanss
  • 16. saj. kõrgrenessanss
    Renessanss arhitektuur.
    1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus , ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt). Kirikus peegeldub gooti maailmapildi asendumine uue, teaduslikel ja esteetilistel otsingutel põhinevaga. Brunelleschi loominguline tippsaavutus määras Itaalia renesssansi põhisuunad, nihutades Itaalia taas õhtumaise kultuuriruumi keskmesse.
    Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama “õigeid” proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid, mida ta püüdis tuletada antiikarhitektuurist. Teda on peetud üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks.
    Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso ( palazzo ) (2. pilt), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest- niisugust ehitusviisi nim. rustikaks. Rustikas ehitati sageli ainult alumine korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi . Palazzo Pitti jt.
    Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest.
    Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone nurgakivi pandi 1506 aastal, 1514. ehitus Bramante surmaga seoses katkes ja jätkus alles 1567 aastal. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi ehitama. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku (4. pilt)
  • Nelitise kohalt tõuseb tambuur, mida liigendavad korrapäraselt vahelduvad aknad ja kaksik- poolsambad . Tambuuri lõpetab friis : girlandidega kaunistatud osad vaheldumas eenduvate arhitektuuriliste pindadega.
  • Kuppel , üle 100 m kõrge ja 42 m läbimõõduga, tõuseb tambuurilt.
  • Kupli ülemist ava kroonib väike ümartemplit meenutav latern.
    Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursuguse ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektidele eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat.
    Veneetsia kuulsaim meister oli Andrea Palladio , kes püüdis järjekindlalt matkida antiik-arhitektuuri, sest ta oli veendunud, et ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid . Palladiot iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu.
    Oma teooriaid arendas ta 1570 . aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt)
    Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele.
    16. saj.-l oli rikastel veneetslastel mandril maavaldusi, kuhu nad püstitasid lossitaolisi maamaju- villasid. Palladio kavandatuist on kuulsaim Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujulise põhiplaaniga hoone (keskse ümmarguse saaliga kupli all), mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid.
    Itaalia maalikunst 15. saj.
    Maalide temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks- pühalik ja ilmalik sulasid kokku.
    15 saj. II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus loodi üksikuid teoseid antiikmütoloogia teemadel.
    Freskotehnikas maaliti kirikute ja kabelite seintele , temperavärvidega puutahvlitele, 15. saj II poolel levivad (Madalmaades juba kasutusel olevad) õlivärvid.
    Masaccio ( 1401 -1428) looming on murrangulise tähtsusega. Freskol „Püha Kolmainsus” (6. pilt) lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla rakendamisega illusoorse ruumi, mis näib nagu kirikuruumi jätkuna. Alles 1440 . aastatel huvitusid paljud kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest.
    Sandro Botticelli 15 saj. II poole Firenze kuulsaim kunstnik. Medicite õukonnas sai kunstnik suhelda selle aja kõrgharitlastega, sealhulgas Marsilio Ficinoga. See soodustas antiiktemaatika levikut Botticelli loomingus. Nt. „Venuse sünd” (7. pilt) pole lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine. Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõnda võidi Botticelli „Venuses” leida sidet Neitsi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Renessans-Barokk #1 Renessans-Barokk #2 Renessans-Barokk #3 Renessans-Barokk #4 Renessans-Barokk #5 Renessans-Barokk #6 Renessans-Barokk #7 Renessans-Barokk #8 Renessans-Barokk #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ivan pantsenko Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Õppematerjal.

    kunst

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    6
    doc
    Renessanss ja barokk
    7
    docx
    RENESSANSS
    4
    doc
    Renessanss ja barokk
    23
    doc
    Renessanss - kokkuvõte
    7
    doc
    Renessanss
    7
    doc
    Renessanss ja Barokk
    16
    doc
    Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun