Barokk ja Rokokoo kunstiajaloos (1)

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. – 18. Sajand.
Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk -kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa ( kooriruumi ). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid – fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo . Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine . Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi.
Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil.
Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO ) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu –seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks. Carravaggio tööd olid eeskujuks kogu Euroopale, sest ta käsitles usuteemat oma töödes läbi kaasaegsete inimeste hingesügavuse.
Caravaggio oli aga lihtrahva jaosk sünge- nad eelistasid kirikutes näha midagi imeilusat. Seda pakkus neile Carracci ja Bologna koolkond. Nad tegid Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid, mille eeskujuks oli Sixtuse kabeli lagi . Seal olid kehad idealiseeritud ja valgus näib suunduvat pildile altpoolt.
Barokkskulptuuris oli suur tähtsus dünaamikal. Tolle aja parim skulptor oli Bernini, kes tegi kujud, mida võis vaadata igalt poolt ja mis olid kuidagi avatud, pole endasse sulgunud. Bernini tegi uudse Taaveti kuju, kujutades teda juba võitlusstseenid Koljatiga, kuigi Koljatit pole näha.
Hispaania ja Flandria kunst 17. Sajand.
Hispaania skulptuuris pole peaaegu märgatagi itaalia renessanssi mõjusid, küll aga tegeleti edasi keskaegse puunikerdusega. Kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure ning skulptuurid tehti tõetruult ja elulähedaselt, näidates eriti ilmekalt emotsioone.
Hispaania maalikunst muutus elulähedasemaks. Manerismist(peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus.) loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming. Suurim realist Hispaania barokkmaalis oli VELASQUEZ, kes usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse („Vulcanuse sepikoda“) . Maalis palju portreesid kuningast , tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid ). Tema tööd : „Õuedaamid“ ning „ Paavst Innocentius X portree“.
Flandria maalikunst oli väga äärmuslikult barokilik. Selle suurim esindaja oli RUBENS , kelle teoste teemade haare on lai. Ta ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Ta tööd on fantaasiarikkad ja väga dünaamilised, kehad on lopsakad ja katavad terve pildi. Van Dyck oli portretist, keda loetakse paraadportree rajajaks (kujutab inimest tähtsana, parimas interjööris ja rõivastuses). Rahvusliku suuna võttis Jordaens , kes kujutas talupoegi.
Hollandi kunst 17. Sajandil.
Hollandi ehituskunsti märksõnadeks olid mugavus ja praktilisus. Tüüpiline Hollandi arhitektuurile on raekoda.
Hollandi maalikunst elas üle suure õitsengu, sest võidetud oli just pikk vabadussõda. Kunsti iseloomustab realistlikus, taheti, et pilt mõjuks kui midagi käekatsutavat-ühemõttelist. Sest selle maa oli Holland ise vabaks võidelnud. Peamised žanrid olid:

• Olustikumaal- Kujutas tavaliselt lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Nende maalide formaat oli väike. Üheks näiteks võib tuua VERMEER-i, kes kujutas peamiselt interjööre1-2 inimesega.
  
• Portreekunst ( portreemaal ) – tehti tihti grupiportreid. Üks kuulsamaid esindajaid on HALS , kes osaks siduda inimesi nende tegevusega . Tema maalides avaldus kujutava inimese iseloom kõige paremini.
  
• Natüürmort – esemete kompositsatsiooni kujutamine maalil. KALF- maalis lillevaagnaid, lillekimpe jne.
  
• Maastikumaal – kujunes hollandiks iseseisvaks žanriks, kui varem oli maastik vaid taust, siis nüüd maaliti ka maastiku ja leiti selle ilu. RUISDAEL – loodusvormid + romantiline meleolu.
  

Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT , kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs.
„Öine vahtkond “ ja „Püha perekond“.
Prantsuse kunst 17. Sajandil.
Prantsusmaal ehitati Louvre ( Perrault ), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh. Mansart ). Park oli hiiglaslik , reeglipärane ja palju geomeetrilisi kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk . Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist („Sõjakoledused“). Asustati kunstiakadeemia , mis oli õppeasutus, hiljem maitsekohtunik ja normineerija ( diktaator Charles Le Brun ). Prantsuse barokse klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain . P. kujutas enamasti antiikaega. Vihjas ka surma.On maalinud ka nn ideaalmaastikke. Lorrain lõi uue kompositsiooni – äärtes puud, majad; keskel vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon – klassitsism , mis meenutab antiiki.
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. Sajandil.
Prantsuse õukonnas tekkis rokokoo, mis kestis umbes 50 aastat. Sisekujundus oli kergepärasem – õrn ornamentika , heledad värvid, intiimne ja mugav õhkkond. Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib portselanist pisiplastika. Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher , kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti.
Inglise kunst 17.-18. Sajandil.
Inglise arhitektuur 17. Sajandi esimesel poolel - Inglise õukonna maitse pooldas barokilikku klassitsismi, kuid veel rohkem isegi itaalia kõrgrenessaansi, mille maaletoojaks oli JONES . Kujutavat kunsti telliti Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. Kuulsaimaid neist olid DYCK ja RUBENS. Paraku kunsti tellimine lõpetati protestantide poolt juhitud revolutsiooniga.
Alates 17 sajandi teisest poolest oli arhitektuuris tõus, sest hiigeltulekahju oli hävitanud Londonist 80%. Tähtsaim uutest arhitektidest oli WREN , kes ehitas üle 54 kiriku.
18 sajandi arhitektuur – tugevnes Palladio klassitsismi mõju, mida pooldas enamik arhitekte. Eriti KENT , kes on kuulus uue looduslähedase stiili INLGISE PARGI ( maal, kus on park )rajajana. Ta rõhutas, et looduses pole sirgjooni.
Alles 18 saj. Elustus kõrgtasemiline kujutav kunst. Kuulsaim esindaja HOGARTH , kes võttis eeskujuks madalmaade realistliku maalikunsti. Ta kritiseerib kõike, mis on taunitav kodanliku moraali seisukohalt. („ Mooden Abielu“ – abielu ilma armastuseta lõppeb katastroofiga.) 18 saj teine pool tõi Portreemaali õitsengu, kujutati teovõimelisi, väärikaid inimesi. REYNOLDS- kuulus esindaja, kelle tööd on küll esinduslikud, kuid näitavad siiski ka hingelist omapära.
BAROKK
Barokk kunsti vaadatakse erinevate maade kaupa, sest tegu pole ühtse kunstivooluga. Ilmneb erimaades erinevalt. 17. sajandile oli iseloomulik see, et põhimõtteliselt igalpool valitses monarhia . Toimusid ka mitmed olulised ajaloolised muutused mitmete riikide ühiskondlikus korralduses. Hollandis oli visuaalne kunst hoopis teise ilmega kui teistes riikides kus valitses kuningas. 17 sajandil ja ka 18 sajandi alguses ei tekkinud ühtstet kogu Euroopat hõlmavat kunsti voolu vaid tulenevlat nende erinevate maade arengutasemelt oli ka täiesti erinev nende kunst. Seda kõike nimetatakse ikkagi Barokiks .
Euroopa jagunemine kunsti alusesl 17. sajandil:
1. Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kuningas tegutses kirikuga ja kiriku võim oli üsnagi suur ehk siis kunsti tellijaks oli kirik . Selliseid maad olid nt: Itaalia, Austria, Hispaania.
2.Absolutistlikud mada kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Valitsejaks oli õukond ja kirikul mõjuvõimu ei olnud. Tellijaks oli õukond. Kunstnike peamisteks tööks oli õukonna teenistuses olemine. Kunstnikud tegid mida kuningad tahtsid (üldjuhul kuninga losside kaunistamine)
3.Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik Holland. Kunstilt oodati realistlikust ja tõepärasust. Tellijaks Hollandi kodanikkond .