Kunst 17.sajand Euroopa (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

2 HALB

Lõik failist

KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS:

Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid .
Revolutsioonid ja ususõjad
Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega.
Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania , Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland , kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti.
Barokk on tulnud prant . Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele.
Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst , õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti.
Baroki rahvalikkus.

ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.

Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all.
Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola ).
Barokkkiriku siseruum . Skulptuurid ja maalid- dekoratiivsem iseloom kui gootis- mõjutada inimese tundeid, hämmastada ja tekitada imetlust ja aukartust.
Barokkkiriku välisilme. Kuppel ja läänefassaad. Keskosa on 2 korruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel iseloomulikud detailid- voluudid- spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas.
Fassaadi detailid on põhiliselt samad mis Renes . – poolsambad, pilastrid, viilud, seinaorvades seisvad staatuad. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu , maaliline nagu siseruumgi. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus-.
Ehitustegevus Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab . Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. (autor Carlo Madrena- + hiiglaslikud sambad). Suured ansamblid terviklikkuse loomiseks. Peetri väljak- ovaalne põhiplaan mõjub avaralt. Piirab karekordne kolonnaad. ( lorenzo bernini). Teine ta kavandatud väljak on Navona väljak+ obelisk + skulptuuridega kaun. Purskkaev . Väljaku ääres asub Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad (Francesco Borromini ).
Arhitekt. Saksamaal—18 saj II pool. Euroopas uus stiil rokokoo . Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille siseruum seguneb barokk + rokokoo.Zwinger Dresdenis - ratsamängudeks mõeldud avar peoplats.

ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL

Kaks suunda rooma barokis: naturalistlik suund ja idealistlik ehk akadeemiline suund.
Caravaggio (nat). Loomingu uudsus. Ta kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Täiesti uudne maalide kompositsioon .: inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised . Heletumedus, mis aitab dramaatilisust luua. „ Keldriluugivalgus”. Kogu euroopa eeskujuks.
Carraccid ja bologna koolkond. Esimesed kasutasid idealistlikkust. Rooma Palazzo Farnese lage maalides eeskujuks Sixtuse kabel . Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaž- visuaalselt väheoluline lisa maastikumaalile. Andrea del Pozzo .
Barokkskulptuur. Lorenzo Bernini. Väljendusvahendiks said rahutud , liikuvad massid . Renessansikunst oli lineaarne, barokk-maaliline. Plastikast maaliliseks. Tema kujud pole endassesuletud, vaid lasvad tunda ümbrust ha ruumi. Vaatlemiseks igast küljest. Liikus, efektne poos.
Taaveti figuuri lahendab ta uut moodi, kujutledes teda võitluses. Kuulsas Apolloni ja Daphne grupis on imetlusväärne, kuidas marmoris suletud edasi anda mitte ainult hoogne liikumine vaid ka õrn inimkeha . „Püha Teresa ekstaas ”.

HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17.SAJAND

Pole märgata itaalia renessansi mõjusid, küll aga keskaegse puunikerduskunsti jätkamisest. Kirikud tellisid värvilisi skulptuure. Kujude näod elavaks, silmad mõnikord klaasist, lisati tõelised juuksed ja riided.
Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus. Diego Velazquez suurim realist Hispaanias. Mütoloogilisele teemale andis tähenduse („Vulcanuse sepikoda”). Portreed kuningast tema perekonnast ja ministritest. Süngeilmeline paavst Innecentius X portree. „Õuedaamid”. , sõjateemaline „Breda alistamine”. Tema lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid see oli varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem.
Francisco de Zurbaran, realistlik looming. Enamasti pühakupildid, mõned pildid on peaaegu ühevärvilised ja kujund on loodud ainult heletumeduse abil.
Bartolome Esteban Murillo . Sügav ja siiras usutunne ta loomingus., elulisemad pildid on tänavapoistest.
Flandria maalikunst . Suurim esindaja Peter Paul Rubens . Temaatiline haare on lai- piiblist, antiikmütoloogiast, dekoratiivsed teosed, portreed, maastikupildid., Kristuse kannatused (altaripildid). Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad inimkehad.
Anthonis van Dyck. Nn paraadportree rajaja. Tal on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid. Juhuslik poos maalidel. Charles I õukonna portreed
Rahvalik suund flaami maalikunstis. Jakob Jordanes kujutas peamisel talupoegi ohjeldamatult pidutsemas ja söömas.

HOLLANDI KUNST 17.SAJAND

Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust . Levisid lõõridega ahjud. Tüüpiline hoone oli raekoda - kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn.
Maalikunst 17.sajand. nõuti loodulähedust, sarnasust kujutavaga. Hollandis taheti näha kõike reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. Maastik ka nii nagu oli.
Peamised žanrid. Olustikumaal , mis tavaliselt kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst , natüürmort ja maastikumaal . ( meremaal ). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne.
Portreemaal . Frans Hals . Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega ., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti , maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad.
Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem.
Olustikumaal. Jan Steen . Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch
Jan Vermeer van Delft . Üks suurim Hollandi maalija , kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega. Tegevus on vähe tähtis, kasutas kargeid toone.
Natüürmort. Willwm Klaf ja Willwm Claesz Heda. Maalivad lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaaki.
Maastikumaal. Puhtrealistlik maastikumaali alusepanijad. Hollandis kujunes iseseisvaks žanriks. Jacob van Riusdael, kes sidus loodusvormide täpse kujutamise rom. Meeleoluga.
Maastikumaalijatest Maindert Hobbema. Paulus Potter loomamaalija
Rembrandt Harmensz van Rijn . Maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimeste mõõdupuuks sai talle sisemaailm. Looming vastandiks antiikkunstile. Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. „Dr. Tulpi anatoomialoen” grupiportree . „Danae”. „Autoportree Saskiaga”. . „Püha perekond”. „Öine vahtkond ”, sai murranguliseks teoseks ta loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree komp. See on dünaamiline ja ebatavaline. Tema hilisemad teosed on vabad, juhusliku komp. Lihtsad ja monumentaalsed. Valgus muutub mahedamaks, hajuvaks ja käsitluslaad maalilisemaks. „Autoportree”, „Kadunud poja tagasitulek”. Ta maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekasutus. Ta on kuulus ka graafikuna. Tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid nagu maalideski.

PRANTSUSE KUNST 17.SAJANDIL

Sajandi alguses jätkus pr. Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks.
Louvre ’i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault.
Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon.
Versailles ’ loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas.
Versailles’ park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Reeglipärane. Tee pikenduse ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre.
Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba . Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, vastasseinas on peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega.
Baroklik klassitsism arhitek. Ver. On baroklikum kui Louvre’i idafassaad. Invaliidide kirik on sellest stiilist ehitatud.
Baroklik realism kujutavas kunstis. Georges de la Tour ’i maalid. Need on olustikupildid, inimesed pole alati kujutatud täispikkuses, vaid põlvedeni.
Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena
Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari „Sõjakoledused”.
Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor.
1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas.
Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid . Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu . Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks.
Caude Lorrain . Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissitaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Tema laad on maalilisem ja barokklikum kui P., kuid ikka selge ja ülevaatlik.
Portreemaal, õukond soovis , et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus pole tähtis inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse , aumärkide, poosi ja luksuse kujutamine. Hyacinthe Rigaud.
Skulptuur , Pierre Puget, kes oma omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise emotsionaalsuse. A. Coysevox- portreebüstid. F. Girardon, looming meenutab antiiki.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fantome Õppematerjali autor

Konspekt kunstist 17-18saj. Itaalia, Saksamaa, Hispaania, Hollandi, Prantsuse.

itaalia kujutav kunst arhitektuur hispaania kunst hollandi kunst 17saj

Sarnased õppematerjalid

doc

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja maaliline tervik; puudub reeglipärasus, voolavus ja ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised

Kunstiajalugu

doc

Barokk, 17. sajandi kunst

(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana

Kunstiajalugu

doc

Barokk kunsti konspekt

Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale

Kunstiajalugu

odt

Barokk

Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu pk. 18-22 vastused

Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2. Mille poolest vastandusid teineteisele itaalia barokkmaali nn. Naturalistlik ja idealistlik suund? Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võitlus ja neil mõlemal oli toetajaid kirikuringkondades, kes olid kunsti peamised tellijad. 3. Kes olid nimetatud suundale peaesindajad? Caravaggio ja Annibale Carracci 4. Keda kujutas enamasti Caravaggio? Lihtrahva esindajaid 5

Kunstiajalugu

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

(varem varisemisohtlik, basiilikalaadne) Ka tema ülistas tsentraalhooneid – Peetri kiriku kuppel pidi tulema poolkera kujuline nagu vanaroomlaste Panteon. Ehitus jäi Bramante surma tõttu pooleli MICHELANGELO Buonarotti – ALLPOOL!!! ANDREA PALLADIO – arhitekt Veneetsiast. Matkis järjekindlalt antiiki. Väärikad eeskujud = ilusad hooned * kirjutas oma teooriat käsitleva raamatu ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism ehitise välisilme kujundatud sammastega * San Giorgio kirik - fassaadi keskosas poolsammastele toetuv kolmnurkne viil kasutas tihti poolsambaid ja sambaid , mis üle mitme korruse (kolossaalorder) * Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujuline põhiplaan, igal küljel kolmnurkse

Kategoriseerimata

docx

Barokk ja Rokokoo kunstiajaloos

Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi. Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil. Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks

Kunstiajalugu

odt

Barokk

Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid