4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus madal. Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico
ehitised nelinurkse siseõuega domineerib horisontaalne joon erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kivid hiljem muutus stiil peenemaks ja kergemaks aknad suuremad detaile rohkem Palazzo Medici Palazzo Strozzi Palazzo Vecchio arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja ja muusik rooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri Palazzo Rucellai Firenzes Santa Maria Novella kirik Firenzes krüptograaf lääne krüptograafia isa Uut tüüpi palatso; Palazzo Rucellai Santa Maria Novella iseseisva kunstiliigi õigused Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Donatello ( 1386-1466) Andrea del Verrocchio (1436-1488) piiblitegelased reaalsete, konkreetsete ja kordumatute indiviididena kujutamine inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine "Paradiisiväravad" Firenze toomkiriku muuseumis Johannes XXIII hauakamber Firenze toomkirik "Kristus ja püha Toomas" Orsanmichelle, Firenze freskode õitseaeg
· Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel). Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd. Portreemaal oli juhtival kohal.
Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga. Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed majad, kunagised lihapoed, nüüdsed kullasepaärid. Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal. Arno jõgi jõgi, mis voolab läbi Firenze. Ujutab tihti linna üle, kõige rängem uputus 1966. a. 4. nov. (veetase tõusis üle 5m, kahjustas paljusid kultuuriväärtusi). 7. Palazzo (palatso) Pitti 1457, karge, imposantne, rustikaalne (konarpinnalistest tahutud e. klombitud kiviplokkidest), paljude akendega, arvatavasti ehitati Brunelleschi plaanide järgi. Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis. Atikakorrus madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader kiviplokk. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele.
1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures
vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem. Sisekujunduses saavad jõuka kodanluse elamud rikkaliku puutahveldise, mille liigendus meenutab arhitektuurilisi vorme. Kohati ulatub tahveldis laeni. Eelistatakse suurte reljeefsete palkidega lagesid, samuti kassettlagesid. 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Nii kõrgus Firenzes kolmekorruseline Medicite residents Palazzo Medici (Riccardi) võimsana linna väiksemate elamute kohal. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest. Niisugust ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Arvestades elupruugist tingitud vajadusi ehitati rustikas sageli ainult korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest
Brunelleschi loominguline tippsaavutus määras Itaalia renesssansi põhisuunad, nihutades Itaalia taas õhtumaise kultuuriruumi keskmesse. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid, mida ta püüdis tuletada antiikarhitektuurist. Teda on peetud üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo) (2. pilt), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest- niisugust ehitusviisi nim. rustikaks. Rustikas ehitati sageli ainult alumine korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu
proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse
Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga. Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed majad, kunagised lihapoed, nüüdsed kullasepaärid. Laiub üle Arno kõige kitsama koha. Samas kohas asus sild juba Rooma ajal. Arno jõgi jõgi, mis voolab läbi Firenze. Ujutab tihti linna üle, kõige rängem uputus 1966. a. 4. nov. (veetase tõusis üle 5m, kahjustas paljusid kultuuriväärtusi). 7. Palazzo (palatso) Pitti 1457, karge, imposantne, rustikaalne (konarpinnalistest tahutud e. klombitud kiviplokkidest), paljude akendega, arvatavasti ehitati Brunelleschi plaanide järgi. Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis. Atikakorrus madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader kiviplokk. 1 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele
Sügis 2008. a order antiiktempli fassaadi kandvate (sammaste) ja kantavate (talastiku) osade arhitektooniline süsteem. Ordereid: dooria, joonia, korintose, toskaana. orto (< it.) lillede-rohttaimede-ürtide aed itaalia renessanssaias. Korrapärase kujuga, madalast hekist või tarast ümbritsetud, peenardeks jagatud. palatso (it. palazzo) palee, vürstlik elumaja linnas, renessanss-stiilis loss palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest. Panteon antiikajal kõigi jumalate tempel; mingi kultuse jumalad või mingi ala suurkujud tervikuna. paradiis pärineb pärsia sõnast pairidaeza, mis tähendab algupäraselt piiret, on aga siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse ning tähendab seal juba jumala aeda - paradiisi
seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13] Joonis 26. Palazzo Medici. [ibid] Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso(palazzo), needolid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on joonisel 26 esitatud Palazzo Medici. [ibid] 7. BAROKK JA ROKOKOO Barokk (tuleneb sõnast barocco ja tähendab erakorrapäratut pärli) on stiil, mis oli iseloomulik 17
linnad. Uskumus/moto, mida hästi tähtsaks peeti, oli et kõik mõistuspärane on õige; inimene on kõikide asjade mõõt: eesmärk pühitseb abinõu. Religioon küll jäi, aga muutub tunduvalt vähemtähtsaks. Sünnikohaks täpsemalt on Firenze, aga pealinnaks kui nii saab öelda on Rooma. Algusajaks on 15 sajand. Arhitektuuriliselt võetakse eeskuju Antiik-Rooma. Põhitunnuseks on harmoonia, rahu ja tasakaal. Põhiplaanis eelistatakse tsentraalset vormi. Palatso on hoone, kus linna rikas kaupmees või keegi teine elab. Koosneb neljast tiivast ja on ehitatud ümber sisehoovi, veidi kindluse sarnane. Firenze toomkirik on heaks näiteks. 18 Kõrgrenessanssi näide on maavillad, kus rikkad inimesed elasid. Selline on Pallaadio villa Rentondo. 19 Prantsuse renessanss on paljude detailidega, uhked. Pole enam itaallaslik vaid juba prantsusepärane vaim. Eriti eriline on katusekonstruktsioon, millele pandi sellel ajajärgul palju rõhku
alati allutatud korrastatud teljelisele kompositsioonile: kompositsiooniskeemideks olid ring, võrdhaarne kolmnurk, nelinurk.. Nii ruumi tervikuna kui üksikesemeid iseloomustab selge rütmilisus, sümmeetrilised lahendused, horisontaalsuse rõhutamine. Sakraalinterjöörides otsiti harmooniat ja tasakaalu, tähelepanu pöörati rikkalikele materjalidele; Itaalias kasutati sakraalehitiste kaunistamisel mitmevärvilist marmorit. Profaanarhitektuuri sisekujundust suunas kolmekorruselise palatso jagunemine – esimese korruse rikkalikult kujundatud majandusruumidest pääses laia treppi mööda teisele korrusele (piano nobile), mille anfilaadina paigutatud saalid olid kujundatud ajastule omases horisontaalsust rõhutavas võtmes. Ukseavasid kroonisid kolmnurksed frontoonid. Seinte allosas paiknev kõrge sokli ja seina lõpetava laia karniisi vahele jäävat pinda jagavate pilastrite vahed olid kaunistatud maalingute või gobeläänidega. Puitlagi oli kaetud
kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel
annaabi.ee 
