4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus madal. Vanemad olid küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. 9. Kes maalis Sixtuse kabelit? a. Laemaalingu tegi Michelangelo, põhjapoolsema seina Pietro Pierugiona, Sandro Botticelli, Domenico
Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid mai...
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" ...
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmist...
1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures
vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem. Sisekujunduses saavad jõuka kodanluse elamud rikkaliku puutahveldise, mille liigendus meenutab arhitektuurilisi vorme. Kohati ulatub tahveldis laeni. Eelistatakse suurte reljeefsete palkidega lagesid, samuti kassettlagesid. 5.3. Lossitüübid vararenessansi arhitektuuris Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on range kindlusetaolise üldilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Nii kõrgus Firenzes kolmekorruseline Medicite residents Palazzo Medici (Riccardi) võimsana linna väiksemate elamute kohal. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest. Niisugust ehitusviisi nimetatakse rustikaks. Arvestades elupruugist tingitud vajadusi ehitati rustikas sageli ainult korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest
palatso (palazzo) (2. pilt), sest elamud pidid ülikutele ja rikastunud linnakodanlusele ülestõusude puhul kaitset pakkuma. Palatsod ehitati suurtest tahumata esiküljega kividest- niisugust ehitusviisi nim. rustikaks. Rustikas ehitati sageli ainult alumine korrus ja ülemised korrused tehti tahutud pinnaga kividest. Fassaadid on liigendatud horisontaalsete simsside ja aknaridadega. Eriti suurejooneline on esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud
proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega...
alati allutatud korrastatud teljelisele kompositsioonile: kompositsiooniskeemideks olid ring, võrdhaarne kolmnurk, nelinurk.. Nii ruumi tervikuna kui üksikesemeid iseloomustab selge rütmilisus, sümmeetrilised lahendused, horisontaalsuse rõhutamine. Sakraalinterjöörides otsiti harmooniat ja tasakaalu, tähelepanu pöörati rikkalikele materjalidele; Itaalias kasutati sakraalehitiste kaunistamisel mitmevärvilist marmorit. Profaanarhitektuuri sisekujundust suunas kolmekorruselise palatso jagunemine – esimese korruse rikkalikult kujundatud majandusruumidest pääses laia treppi mööda teisele korrusele (piano nobile), mille anfilaadina paigutatud saalid olid kujundatud ajastule omases horisontaalsust rõhutavas võtmes. Ukseavasid kroonisid kolmnurksed frontoonid. Seinte allosas paiknev kõrge sokli ja seina lõpetava laia karniisi vahele jäävat pinda jagavate pilastrite vahed olid kaunistatud maalingute või gobeläänidega. Puitlagi oli kaetud
kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
