Kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused
1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle?
Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante . Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu.
2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid .
15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik . Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli . Jätkas Michelangelo , kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Kupli alt suunduvad 4 ristiharudena avarat saali, mis Bramante ja Michelangelo arvates pidid olema ühepikkused, kuid 17 saj ehitati idapoolne ristiharu pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone , mistõttu asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga .
3. Mis on palladianism ?(Kes tegi ja tuntud töö)
Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, matkides nii antiiktemplite arhitektuuri. Palladio kavandatud on San Giorgio kirik Veneetsias ning Vicenzas asuv Villa Rotonda.
4. Milline oli kõrgrenessansi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas?
Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest.
5. Leonardo da Vinci ( kes on, tööd )
Leonardo da Vinci oli itaalia maalikunstnik , skulptor , arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius . Milano hertsogi õukonnas töötas ta sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrvalt sai tegeleda skulptuuri, maalikunsti või arhitektuuriga. Ta kunst oli üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemustele ja nägemistajule kui matemaatikale. „Madonna kaljukoopas “ õlimaal. Sügavus mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. „Püha õhtusöömaaeg“ Suur seinamaal . Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab , et nende hulgas on äraandja. „Mona Lisa“ Kuulsaim teos. Veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm .
Raffael ( kõik mida tean temast )
Eelkõige tuntud maalijana. Seinamaal „ Ateena kool“ Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid . Raffael lõi üldistatud ideaalkujud. Kõigis tema töödes valitseb rahu ja harmoonia , tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Lemmikmodiiiviks oli madonna. Ka maalide ülesehitus oli täiuslik. „Sixtuse madonna“
6. Võrdle Michelangelo Taavetit Donatello samanimelise tööga.
Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike. Michelangelo Taavet oli tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist.
7. Millised 3 kuulsamat kabelit on seotud Michelangeloga? Millised teosed ta nende jaoks lõi?
Sixtuse kabel – freskodega kaunistatud lagi ja altarisein. Medicite kabel – pessimismi ja ärevust väljendavad hauamärgid.
8. Nimeta Veneetsia kunstnikke ja nende tuntumaid töid.
Giorgine. „ Magav Venus“ Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit .
Tizian . Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo „Maarja teavaminek“,juubeldavat elurõõmu väljendavad „ Taevane ja maine armastus“, „Flora“, „Tüdruk puuviljadega“. Piibliteema „Maksuraha“, Portreed paavst Paulus III, keiser Karl V.
Paolo Veronese. „Pidusöök Levi majas “. „Veneetsia triumf “
9. Milline on enamasti maneristliku maali üleskujutus, värvid, inimeste kujutamine jne.
Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. Mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu pöritoluga valguse kujutamine. Maneristlikus kompositsioonis laotub mõnikord pildil kujutatu üle kogu pildi pinna, mõnikord suundub nurgeti illusoorsesse sügavusse. Inimese anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad.
10. Kes oli El Greko? Tema töö, elu.
Tänapäeva kuulsaim manerist. Pärit Kreetalt. Tihti loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku. Loomingu lähtekoht veneetsia manerismis. Värvivalik toetab püüet tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest. „ Krahv Orgazi haudapanek “
11. Kuhu ja kellele oli mõeldud enamik 15. Saj Madalmaadest loodud maalid?
Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses. Madalmaad olid sel ajal võõraste feodaalide mõju all. Jõukate kodanike koduseintele
12. Hieronymus Bosch , vennad Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Kirjelda nende elu, tööd.
Hieronymus Bosch. Pessimistlik fantast. Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend , kes on määratud hukkamisele. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tagvaliselt kujutatyd pattulangemine ja paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal aga vääramatu karistus põrgupiinade näol.
Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Madalmaade 15. Saj kunsti esimesi suurmeistreid. Genti altar . Traditsioonilised piilbistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järeleaimamatuks. „Arnofini abielupaar“.
13. Milliseid stseene ja isikuid võib näha Matthias Grünewaldi peateoses?
Tema peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud ristilöödu. Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühteaegu inimlikust ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena . Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele. Kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut.
14. Albrecht Dürer ja Pieter Brueghel vanem ( kirjelda loomingut, tööd jne. )
Albrecht Dürer. Kõrgrenessanslik looming. Mitmekülgne kunstnik ja teadlane, muuhulgas ka eriti graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende uskumatult virtuooslik kasutaja. Düreri loomingus liitub detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid tuletas kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisest. Täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Laia leviku saavutasid puulõikesarjad, mis kujutasid kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Vasegravüür „Rüütel, surm ja kurat“, „ Melanhoolia “.
Pieter Brueghel vanem. Suurmeister . Eeskätt õpetliku, moraliseeeriva sisu ja peenmaalitehtikaga olustikumaalija. Maalide peategelaseks lihtsad talupojad, keda kujutab ilustamata, kuid nende robustset elujüudu imetledes. „Maastik Ikarose kukkumisega“. Hilisemates töödes pessimistlik ja traagiline maailmakäsitlus. Inimesed olid väiksed, tühised olendid. „Pimedad“
15. Eestiga seotud kunstnikud 16. Saj. Nimeta neid ja nende töid.
Mihkel Sittow . Madlamaade peenmaalitehnikam eisterlik valdaja. Väikesemõõtmelised pildid. „Maarja kroonimine“ Taani kuninga Christian II portree, Aragoni Katariina portree.
Arent Passer . Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. „Õiglus“ „Rahu“
16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale?
Loire’i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid.
Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega.
Louvre ’i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue.
17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia , dooria , korintos ). Kirjelda.
Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist , mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust .
Dooria sammas. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline.
Korintose sammas. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel . Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid.
Kapiteel – samba, piilari või pilastri pea. Ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku või võlvi vahele.
Kreeka rist – Rist , mille harud on kõik ühepikkused.
Ladina rist - Rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem
Palladionism – Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad.
Kolossaalorder – Hiigelsammastik, mis ulatub läbi mitme korruse.
Peenmaal – väga täpne, pisemaidki üksikasju kujutav maal
Natüürmort – elutuid esemeid kunstipärases asetuses kujutav maal
Perspektiiv – ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest.
Pieta – kunstiteos , mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat , kes hoiab põlvedel surnud Kristust.
Pilaster – seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev õhuke piilar, nelinurkne seinasammas
Žanri e. Olustikumaal – maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust; sai alguse Madalmaadelt
Voluut – spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb hoonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm.
Ümarplastika – igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile
Akvarell – vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt
Büst – skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga kuid ilma käteta
Fassaad – ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg
Katedraal – peakirik
Kontrapost – skulptuuris seisva inimfiguuri mõlema kehapoole tasakaalustamine. Tugi- ja nõjajala oskusliku kujutamisega saavutatakse figuuri harmoonia