Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psühholoogia areng Eestis (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Psühholoogia Eestis J. Allik 2002
Psühholoogia
Eestis
Kokkuvõte
Algus (1632-1918).
Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana
(1632-1656) ja Gustavo-Carolina’ga (1690-1710), kus
filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid,
tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom.

  • Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust . Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta.
  • 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja samuti Gustav Teichmüller, kes sai tuntuks inimese Mina substantsiaalsust ja surematust käsitleva suuna rajamisega personoloogias.
  • TÜ rektoril ja füsioloogia prof -l Alfred Wilhelm Volkmannil oli märkimisväärne osa eksperimentaalpsühholoogia kujunemises. Ta kirjutas Rudolf Wagneri füsioloogia käsiraamatusse (Handwörterbuch der Physiologie, 1846) nägemist puudutava peatüki ja näitas katseliselt Weberi seaduse (selle sõnastas 1834 Ernst Heinrich Weber ) kehtimist nägemises, tema tulemusi kasutas Gustav Theodor Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel .

Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga
seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve , kelle tööd aitasid
kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele.
  • Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886 - 1891 ). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete uuringute programmi, uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Peale Kraepelini lahkumist jätkas eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane Vladimir Tšiž.

Kuulmisprobleemide uurimisega pälvis rahvusvahelise tunnustuse füüsikaprof. Arthur Joachim Oettingen.
Eestiga oli seotud ka kahe väljapaistva psühholoogi elukäik:
gestaltpsühholoogia peaideoloog Wolfgang Köhler sündis
Tallinnas ja Würzburgi koolkonna alusepanija Oswald Külpe
lõpetas 1886 TÜ ajaloolasena.
  • Esimese eestlasena, kes professionaalsel tasemel tegeles p-ga oli Teichmülleri õpilane Rudolf Kallas, kelle "Mäluõpetuse süsteem" (“System der Gedächtnislehre”, 1897 ) vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast.

Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise
kogemuse eksperimentaalse uurimisega. Girgensohni töö jätkajaks
kujunes Werner Gruehn.
  • P. arengule avaldas märkimisväärset mõju Jakob Johann von Uexkülli programmiline artikkel (avaldati 1899, selle kaasautorid olid T. Baer ja A. Bethe ), mis pani aluse biheivioristlikule uurimissuunale psühholoogias. Uexkülli omailma (Umwelt) kontseptsioon , mille kohaselt ei ole olemas kõigile organismidele ühist reaalsust, on mitmekülgselt mõjutanud 20. saj. psühholoogia arengut.

Kahe sõja vaheline aeg
(1919-1940).
TÜ kui Eesti rahvusülikooli esimeseks psühholoogiaprof-ks valiti
Aleksander Kaelas, kes oli esimene eesti soost kutseline
psühholoog. Ta oli töötanud Moskva Ülikooli juures ja tegeles
Vasakule Paremale
Psühholoogia areng Eestis #1 Psühholoogia areng Eestis #2 Psühholoogia areng Eestis #3 Psühholoogia areng Eestis #4 Psühholoogia areng Eestis #5 Psühholoogia areng Eestis #6 Psühholoogia areng Eestis #7
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisbethi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ­ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus.

Psüholoogia
thumbnail
15
doc

Eesti psühholooge

Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin

Psühholoogia
thumbnail
44
docx

Psühholoogia ajalugu

empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine.

Psühholoogia ajalugu
thumbnail
240
docx

Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde.........................

Sotsiaalpsühholoogia
thumbnail
26
pdf

Õiguspsühholoogia konspekt

1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet ­ psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile ­ psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav ­ psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne ­ psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline ­ psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi

Psühholoogia juristidele
thumbnail
10
odt

mälu - E Tulving-1

peaaegu sama valemiga, mis kirjeldab elektrikondensaatori tühjenemist. Need enda mälu katsetused pani Hermann Ebbinghaus kirja raamatus Über das Gedächtnis, mis ilmus 1885. aastal, avades inimese mälu jäädavalt katselisele uurimisele. Mälu, mida esialgu oma liigse hingelisuse tõttu taheti üldse katselise teaduse ukse taha jätta, muutus peagi siduvaks teljeks, mille ümber kogu psühholoogia keerleb. On tähendusrikas, et esimene eestlase kirjutatud raamat psühholoogiast on samuti mälust. 1897. aastal trükiti Dorpatis teos, mille autoriks oli Rudolf Kallas ja see kandis pealkirja"Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult

Kategoriseerimata
thumbnail
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus ­ teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384­322 e. Kr

Psühholoogia
thumbnail
78
docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

kultuur) ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna kultuur tänapäevases tähenduses märkimaks ,,inimeste kollektiivseid kombeid ja saavutusi", ja väheoluline ei ole siin kultuuri mõiste arengu seos rahvuskultuuride tekke ja rahvusromantiste liikumistega. Raymond Williams (Keywords, 1976) osutab 3 sõna "kultuur" peamisele tähendusele tänapäevases kasutuses. Kultuur kui: · indiviidi, grupi v ühiskonna intellektuaalne, vaimne, ja esteetiline mõõde v areng · intellektuaalsed v loomingulised tegevused ja nende tulemid (film, 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 3 teater, kirjandus, kujutavad kunstid jne). Kultuur = kunstid (nt kultuuriminister) · kõige laiemas tähenduses tähistab kultuur kogu inimestele omast elamise viisi, tegevusi, uskumusi, kombeid jne. Selles kolmandas, kõige laiemas tähenduses, mõistetakse kultuuri eeskätt antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (2)

eeva34 profiilipilt
Eva Palu: Tubli, tore ülevaade. Aitab õppida
23:01 18-12-2009
kaarika profiilipilt
kaarika: Väga põhjalik ülevaade
23:34 04-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun