0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus.
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin
empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine.
käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. • Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. • Tekst: Maslow: 243 – 310 Sotsaalpsühholoogia ajaloost SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid … Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 – 1920) ja Völkerpsychologie – rahva moraal, tavad, õiglustunne … Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett – kas jalgrattur sõidan kiiremini üksinda või grupis
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
Sociometry. Kultuur, see on tegevuse traditsioonilised mustrid, mis moodustavad suurema jao kinnistunud harjumustest, mida indiviidid rakendavad mis tahes sotsiaalses 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 8 situatsioonis. Culture, the traditional patterns of action which constitute a major portion of the established habits with which an idividual enters any social situation. 4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid Nende eripäraks on see, et tuginevad psühholoogia v psühhoanalüüsi teooriatele, mitte niivõrd traditsioonilistele arusaamadele antropoloogias. Ungari psühhoanalüütik ja atropoloog Geza Roheim 1934. The Riddle of the Sphinx: Or Human Origins. Kultuuri all me mõistame kõigi sublimatsioonide kogumit, kõiki asendusi või reaktsioonide formatsioone, lühidalt, kõike seda ühiskonnas, mis pidurdab impulsse või hoiab ära moonutatud rahulolu [nende impulssidega].
pedagogy in Germany. mingil tuntud teemal, millel sisuline seos Sissejuhatus: teooriaga puudub hoopis sotsiaalprobleemid või on kunstlik ja argiteadvuses ning pinnapealne. Üksikud vastupidised võrdselt hästi sobida ka näited, mida õnneks samuti näiteks pedagoogilise esineb, ei muuda üldist psühholoogia või mõne pilti. teise aine seminari. Sotsiaalpedagoogilise Pedagoogiline küll, ent uurimistöö käigus miks just toodetakse palju sellist in- sotsiaalpedagoogikas? fot, mille avaldamisega On üldteada fakt, tegelevad ka näiteks et erinevad pedagoogilised politsei- ja uudistesaated distsipliinid on omavahel või statistikabürood, ilma seotud
Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ...
(1934) 1. Hoiakud Hoiak ja väärtus Hoiak: püsiv üldistatud suhtumine üksikobjekti Väärtus - püsiv motiveeriv veendumus, suhe üldprintsiipi Hoiakud: meeldib T.Mägi, eelistan rohelisi, armastan hiina toitu, ballett ei istu.... Väärtused: kollektivism-indivdualism, traditsioon-muutus, egalitarism, perekondlikkus ... vt S.Shwartz, R.Inglehart jt Hoiak psühholoogia?, väärtused sotsioloogia? Hoiaku ehitus Kognitiivne/tunnetuslik komponent (pilt) Emotsionaalne komponent (suhtumine) Käitumuslik komponent (tegu) Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad,
thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904).
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul. Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis (ergonomic approach). Nii jagunevad ergonoomikakonverentsid sageli sektsioonidesse infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. 3. Terminoloogia Võib küsida, kas ergonoomika mõistel, definitsioonil ja terminil on vaja lähemalt peatuda. Ergonoomika areng mitmel maal näitab siiski, et seda on vaja. Puudulik tähelepanu mõiste probleemidele võib takistada ergonoomika arengut. Nii on ergonoomilised uuringud väga laialdased Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis. Saksamaal on aga
liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast
Soome eeskuju, Veski polnud nõus. Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES
criticise him who talks a lot. They even criticise him who speaks in moderation. There is not a man in the world who is not criticised. (Dhammapada, Adage 227). A spiritual level and erudition in the arts, the ability to recognise and evaluate existing high artistic qualities is essential. The more the listener searches for the sublime spiritual germ in music and is able discover and evaluate it all, the more competent and objective they will become. I must thank the late Professor Leo Normet, PhD, of the Estonian Academy of Music for his advice and assistance in my use of English musicological expressions. Professor Roman Toi, PhD, of the Royal Conservatory of Toronto; Doctor Ea Jansen of The Institute of History at Tallinn University for their valuable opinions; Professors Margus Pärtlas and Eino Tamberg of the Estonian Academy of Music and Maris Männik-Kirme of Tallinn University for their useful remarks.
Vara pärandamine oli rajatud majanduslikule tingimusele. Toimus ühe soo orjastamine teise poolt patriarhaarse perekonna vorm. Suguline läbikäimine kandus üle teise vormi. Kapitalismi tekkega muutusid ka abielu tingimused. Kapitalism pani paika abielu reeglid. Kõik muutus ostuks/müügiks. Eraomanduse teke. Adolf Bastian (1826 - 1905) 19 sajandi õpetlane, kes on teatud oma panuse poolest etnograafia kujundamise poolest ja arheoloogia distsipliini rajajana. Aitas kaasa kaasaegse psühholoogia arengule etnograafia isa. Tema ideedel oli tugev mõju ka ameerika antropoloogia isale Franz Boasele ja Joseph Campellile. Mõju difusionismi arengule, lõi sellele institutsioonilise baasi. Elementaar- ja rahvamõtted. Elementaarmõtted moodustasid inimkonna psüühilise ühtsuse (hiljem kultuuriuniversaalid) Inimene on psüühhiliselt ühtne. Samad mentaalsed protsessid. Rahvamõtted mõtted, kultuuri aspektid, mis on paiguti erinevad (sõltuvalt keskkonnatingimustest jmt)
Microsoft and IBM sign a contract for Microsoft to develop certain software products for IBM's microcomputer. 1981 Adam Osborne completed the first portable computer, the Osborne I, which weighed 24 pounds and cost $1,795. Used Z80 (NOT IBM-PC clone (yet)!) 1981 Apollo Computer unveiled the first workstation, its DN100, offering more power than some minicomputers at a fraction of the price. Used a Motorola 68000 microprocessor. 1981 College professor James Clark found Silicon Graphics, Incorporated. The 1000 and 1200 computers used a Motorola 68000 microprocessor with 8 Mhz and were sold as diskless systems intended for use as a terminal. 1981 IBM announces the IBM 5150 PC Personal Computer, in New York. The PC features a 4.77-MHz Intel 8088 CPU, 64KB RAM, 40KB ROM, one 5.25-inch floppy drive (160KB capacity), and PC-DOS 1.0 (Microsoft's MS-DOS), for about US$3000.
1.9 Kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia on uurimisvaldkond, mis uurib sügavuti kurjategijate kriminaalset käitumist. Uurimisobjektiks on kriminaalide mõtteviisi, kavatsused, reaktsioonid ning nende teod. Kriminaalpsühholoogia samuti üritab ennetada kriminaalide tulemuslikku käitumist ning püüab leida seletusi sellisele käitumisele. (Wikipedia, 2013) Kriminaalset käitumist ja kurjategijat on uuritud mitme teadusdistsipliini vaatevinklist lähtuvalt. Psühholoogia poolt lähenedes tähendab kriminaalpsühholoogia rakenduspsühholoogia alla kuuluvat valdkonda, s.o ühte osa õiguspsühholoogiast. Mõnikord on seda distsipliini nimetatud ka "kriminaalse kätimise psühholoogiaks" või "kriminoloogiliseks psühholoogiaks". Kohtupsühholoogia puhul pannakse rõhk vaimsele tervise küsimustele ja tegeldakse kurjategijate kliinilise hindamise ja/või kohtlemise probleemidega
inimese heaolu. Resursijutimine majandusteadusest välja kasvanud suund, kus rssurss on inimene. Selle suuna alla käib ka see kuidas kasuatada maa alasid ka kuidas see seotub elu kvaliteediga. Lonnaplaneerimise alused uurimused 60´datel hakati mõtlema inimese peale, linn ei ole lihtsalt betoon keha, hakati huvituama kuidas inimesed tajuvad seda linna, kuidas saavad aru sellest sturktuurist, tihti hakkasid linna planeeerijad nõudma sotsioloogiliselt psühholoog. Maastikuarhituuri alased uurimused kujunenud täppisteaudste suunast. Tehakse objekti hoone tasandil. Sisekujunduse alased uurimused kuidas mõjub inimesele. Human factor kuidas inimfaktorit arvesse võtta maja planeerimisel. 1970 oli üsna hästi selge me ei saa mõjutada sotsiaalsete suhete rolli ja keskkond on alati sotsiofüüsiline keskkond millega meil tegemist on. Asustusjärgne hinnang keskkonda, objekti vaadeldakse kasutaja seisukohalt. 27.02.2009 Cuny I
Schirren üks mõjukamaid baltisaksa poliitilisi mõtlejaid ja ideolooge. Tuntud kui poliitik-ideoloog, vähem ajaloolasena. Schirren pastori perest, riialane. Isa puutus kokku Läti talurahvaga ja usuvahetuspoliitika 1840. aastatil. Õppis Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli ja geograafiat. Ajaloohuvi Riias kooliõpetajana. 1856 Tartusse tagasi, saab Tartu Saksa gümnaasiumi ajalooõpetajaks. 1860 Tartu Ülikoolis vene geograafia ja statistika professor, tegeles palju statistikaga. Pannakse alus statistika teadusele. Ettevalmistused rahvaloenduseks. Ka Schirren käib Lääne- Euroopas tutvumas uudse statistika korraldusega. Balti statistika ametkondade käima panemine. 1863 Vene ajaloo professor Tartu Ülikolis. 1864 Schinner Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondendiks. Ajaloo stuudiumi kujundamisel tutvumas ajaloo seminaride korraldamisega, millele Lääne-Euroopas Franken aluse pannud. Andis õpilastele hea ja kriitilise ettevalmistuse
1873-1969 Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine Ajakirjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik Õppis TÜs loodusteadusi, kuulas Hermanni loenguid, saatis Hurdale Wiedemanni sõnaraamatust puuduvaid sõnu. Töötas mitmes ajalehes toimetajana. Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus. Tartu Ülikoolis õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Kursus "Tegelik eesti kirjakeel" 1938 (65 a.) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1956. Juhatas ka Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse 1) Sõnavara rikastamine. 2) Keele arendamise alused keeles endas
Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.): Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica.
Some consider this to be the birth-date of personal computing. International Research Corp. is incorporated by Wayne Pickette as a one man, California corporation. Purpose, to research educational resources and technological improvements for education. 1967 The first Consumer Electronics Show is held in New York City. International Research applies for a patent for a method of constructing double sided magnetic tape utilizing a MU-Metal Foil Inter layer. Legal problems with a professor at the University of North Carolina, cause Wayne Pickette to drop the quest for that patent. Wayne Pickette makes acquaintence with the famous entrepreneur Arthur Rock of San Francisco. IBM builds the first floppy disk. Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968 Edsger Dijkstra's "GO TO considered harmful" letter, published in Communications of the ACM, fired the first salvo in the structured programming wars. International Research Corp
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng...........................................................
Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni. Niisiis on Bidderi loodud koolkonnal veel üks oluline panus neuroteadustesse. Enda tööde ja mõnede oma Venemale siirdunud õpilaste kaudu ulatub Tartu koolkonna mõju ilmselt tuntuima vene teadlase, nobelist Ivan Pavlovini, kes nägi oma refleksiteooriate väljatöötamise eelkäijatena Tartu teadlasi. Gustav Piers Alexander v. Bunge (1844-1920), füsioloogilise keemia dotsent, hiljem Baseli ülikooli professor, keda lisaks toitumisfüsiloogia alastele töödele meenutatakse ka kui neovitalismi õpetuse ühte loojat, tegi 1879. a kindlaks mineraalainete tähtsuse ainevahetuses. Bunge õpilane Nikolai Lunin (1853-1937), avaldas 1880. a uurimuse pealkirjaga "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises", milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta ei toimu toitainete omastamist organismi poolt
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
püüdis jälgida enda ainevahetust ning selle seost kehakaaluga. Valgustusajastul sai füsioloogias peamiseks märksõnaks lahkamine ning uuringud kudede olemuse kohta (nende keemiline koostis jms). Domineerima pääsesid juba eelnevalt jutuks olnud küsimused vitalismist ja elujõust. Kuivõrd samal ajal oli suur mõju ka mehhanitsistlikul lähenemisel, oli võimalik arutleda erinevate kudede erinevast erutuvusest, elujõust jne. Göttingeni professor Albrecht v. Haller (1708-1777) oli suur Boerhaave austaja, viimane oli oma mehhanitsistlikus (ning samas ajastule omaselt ka vitalistlikus) organismikäsitluses näinud organismi kui kanalite võrgustikku, milles voolanuks elujõudu kandvad kehavedelikud. Halleri arvates koosnenuks organismi tahked osad nn kiududest. Neid olnuks kolme sorti. Nn ühendavatest kiududest koosnenuksid veresooned, sidekoed, luud ja organid.
Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
