kasutada) tavaliselt omnivoorsed liigid on neofiilsed, need liigid, kellel on aga väga kitsas niss, ei huvitu uuest sedavõrd 6. Partnerisemioos sugulised suhted, aga ka partneri äratundmine sümbioosis ja parasitismis, samuti järeltulijate või vanemloomade äratundmine. Edastatakse väljakujunenud, kindlapiirilisi ja tihti ritualiseerunud teateid. Omailma teooria Jakob von Uexküll Omailm on ,,keskkonna osa, mida subjekt valib oma liigispetsiifiliste meeleelundite abil vastavalt oma ülesehitusele ja bioloogilistele vajadustele. Kõik omailmas on tähistatud subjekti poolt tajumärkide ja mõjumärkide abil. Iga subjekt konstrueerib ise oma omailma." (Thure von Uexkülli sõnastik, Jakob ei defineerinud nii täpselt) Omailmateooria põhimõtted: Omailm on suletud terviklik üksus, alludes subjekti poolt omistatud tähendustele. Kaks dominanti: piiratus ja korrastatus
SISSEJUHATUS Kirjutaja eesmärgiks on esitada teaduslikel faktidel põhinev maailmakäsitus, mis jätaks kõrvale arusaama universumist kui üksüheselt mõistetavast nähtusest koos enamasti üheselt arusaadavate nähtustega selle sees, ning vabaneda inimkesksest arusaamast subjektide ilmaruumi tõlgendamisel. Isikukesksel maailma tunnetamisel püüab ta jõuda kahe osalt teineteisega kattuva mõisteni, milleks on omailm ja eluilm, ning anda ülevaate nende kahe mõiste tekkimisest, kasutamisest ja olemusest. 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM Cassirer on väitnud, et kui tegemist on inimesega, siis ei liigu me enam mitte füüsilises, vaid sümboolses maailmas. Nii inimesed kui ka loomad tegutsevad märgiliste tegevuste kaudu, kus iga liik konstrueerib omaenda eluruumi ning see protsess teostub märkide kaudu. Sageli me ei mõtle sellele, et kogu elamise ja käitumise
BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele biosemiootikutele eeskujuks, eriti Thomas A. Sebeokile. Tema märgiloogika biosemiootikutele oluline. Märgiloogika kaudu õpivad maailma tundma kõik õppimisvõimelised e intelligentsed organismid. Mõtles endast kui evolutsiooni uurivast filsoofist. Oli pühendunud evolutsioonise kasvu põhimõtete arvestamisele
Tartu Ülikool Referaat Semiootiline nišš Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika" põhjal Töö ülesanne on anda ülevaade Jesper Hoffmeyeri raamatu "Biosemiootika" semiootilist nišši kirjedavast peatükist. Peatükk koosneb kaheteistkümnest alapeatükist, millest loon kokkuvõtvad osad. Teooria omailmadest Hoffmeyer tutvustab Jakob von Uexkülli teooriat omailmast. Omailm on subjekti arusaam maailmast, see koosneb kõigest, mida ta kogeb, ehk tajuilmast ning kõigest, mida ta suudab mõju anda, ehk mõjuilmast. Nagu Baldwingi hiljem, langes Uexküll oma teooriaga valemõistmise ohvriks, tema ideid peeti alusetult liiga vitalistlikeks. Hoffmeyer edastab Uexkülli näite, kuidas üks ja sama objekt võib erinevates omailmades mängida väga erinevaid rolle. Aasalill on tüdruku jaoks dekoratiivne, sipelga jaoks maastik,
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks
Hoffmeyer kirjutas loomade ja inimeste biosemiootiliste sarnasustest. Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi Inimese semioosialast annet ei saa mitte kuidagi nimetada imeks, sest see pidi välja kujunema evolutsiooni teel, seega, see anne peab olema ka teistel eluvormidel. Jesper Hoffmeyer mainib John Deely terminoloogiat ja kuidas see võib tunduda võõrik, sest looma omailm võrdub paratamatult tema objektiivse (teadaolevana eksisteerivat) maailmaga. Hoffmeyer kirjutab, et Deely jaoks inimest loomast eristavast markeriks on see, et loomad tunnevad ainult objekte; asju nad ei taju. Autori arvates üks suur samm, mis kinnitab olulist arusaama, et loomad saavad oma omailma kaudu osa subjektiivsest maailmast, kuid neil pole aimu, et väljaspool on veel üks maailm subjektiivne maailm. Keele omandamine on võti, mis inimeste eluilma ukse avab
lühiajalise sotsiaalselt jagatud teadmiste juhtudest, eriti kui sotsiaalne grupp on väike) ;mitte kogu tunnetus pole kultuuriline: meil on suur ja oluline idiosünkraatliku tunnetuse varu ning mõnikord võib olla raske tõmmata piiri selle ja väikese sotsiaalse grupi nagu abielupaar või Scilly Saarte kommunistlik partei (mis minu teada pole suurem) pool-idiosünkraatliku kultuuritunnetuse vahele. 16)Omailm (Uexküll)- Omailm on justkui maailm, kus igat subjekti ümbritseb seebimull, milles eksisteerib talle omane aeg ja ruum. Tõsi, aeg ja ruum hakkab tähtsust omama alles keerukamate organismide juures, siis, "kui on vaja eristada suurt hulka tajumärke, mis ilma omailmalise ajalise ja ruumilise toestikuta kokku langema hakkaksid". Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja
Riigi individuaalne totaalsus tähendab vaimset substantsi, mis moodustub rahva riigikorraldusest, kunstist, filosoofiast ja ettekujutusest oma kultuurist kui niisugusest, koos väliste mõjudega nagu kliima ja positsioon maailmas. Rahva eneseteadvus ja realisatsioon. Kultuur on homogeenne tervik. 7 15. Mis on Jakob von Uexkülli arvates omailm ja kuidas seda mõjutab kultuuriline „sümbolsüsteem“? [Kultuurifilosoofia, lk 55–59] Jakob von Uexküll nimetab “Omailmaks” ( Umwelt) inimese jaoks tähenduslikku maailma, mida tema taju eristusvõime talle pakub ja kus inimene oma tegevusega seotud protsesside kaudu paikneb. Inimese jaoks on olemas vaid need asjad ja liigendused, mida tema taju tähenduslikena eristab. Omailmast vaadelduna ei suuda kultuuris paiknev inimene olla objektiivne.
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). -> Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised <- Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus -> Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ..
· Kiskjate vältimine · Õige toidu leidmine · Liitlaste ja sõprade leidmine · Laste ja sugulaste aitamine · Teiste mõtete lugemine · Teistega suhtlemine · Seksuaalpartnerite leidmine Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Representatsioon taju mõistes tähendab väliskeskkonnast saadud info ümbertöötlemist, sümbolite kaudu tegelikkuse esitamine ajus. Meeltesüsteem ja organismi omailm Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (maitsmine, haistmine) Elektromagnetilist (nägemine) Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine; nahameeled, kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule
koolkonnast. EPL Laualeht, 1992, 17, lk. 6). Jakob Johann von Uexküll (1864-1944) Elulugu. 1864 sündis Keblastes, Läänemaal. 1884-1888 zooloogia ja anatoonia õpingud Tartu Ülikoolis; 1928 Puhtu suvekodu rajamine; 1944 sureb Capril. Vitalism. Elu on rippumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism). Omailm (Umwelt). Ei ole olemas absoluutset reaalsust, mis ühine kõigile organismidele. On palju erinevaid maailmaid, milles mingi organism elab ja mis erineb maailmast, milles teised organismid elavad. Pole asju üldse, on vaid "nahkhiire asjad" ja "siili asjad". It would be a very naïve sort of dogmatism to assume that there exists an absolute reality of things which is the same for all living beings. Reality is not a unique and
Tahame taastada vana olukorda, meile meeldis kivisild ja me tahaks seda jälle näha. Kohad, millel on nimi objekti või tegevuse järgi, aga neid pole enam olemas (piimakombinaadi ülesõit- kalde tee ja pärna tn ristmik, pärmivabrik- ülejõel, kammivabrik- tehase tn, aparaaditehas). Paiganimi endiselt on, aga objekt ise on hävinenud või ei toimi enam nii nagu kunagi algselt. 7. Linna ökosemiootika. *Mis on omailm? Tajuilm + mõjuilm. Kõik mida organism tajub, on tema tajuilm/-väli, kõik mida organism ise mõjutab, on tema mõjuilm/-väli. LIIGISPETSIIFILINE *Kuidas omailma uurida? Läbi hemeroobsuse ehk konkreetse liigi uurimise. *Mis on ökoväli ja millised on ökoväljad linnatingimustes? Ökoväli on liigi vajadustele sobilik ruumiline paigutus (suluspesitseja otsib puuõõnsusi, kuhu pesa teha). Ökoväljad linnatingimustes on vägagi mitmekesised ja võimaldavad
eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Mittebiooloogilist käitumist eristab bioloogilisest organismi individuaalse kogemuse organiseerimisvõime. Psüühika saab jaotada osadeks:
aastast ilmus üle 60 lasteluuletuse (Lasteleht ja Laste Rõõm) Lisandub hällilaule, neist tuntuim rahvuslik „Hällilaul“ Tähtsamad tüübid: hälli- looma ja linnulaulud on ka ballaadid Kogu „Üks rohutirts läks kõndima“ (1957), sisaldab 71 luuletust, mis adresseeritud eelkooliealistele lastele Erijooni: *Sisaldab luulevormismõtteid igapäevasest ümbritsevast *Kirjutab laste mängudest ja toimetustest *Luuletustes on loodud külalast ümbritseb omailm *Paljud luuletused on kirjutatud loodusest: loomadest, lindudest, lastest *Nähtav on looduse ja inimeste sujuv kooseksisteerimine, omavaheline dialoog *Näitab looduse mitmekesiseid eluvaldusi ja meeleolusid *Esindatud on kõik aastaajad, domineerivad kevad ja suvi Lasteluule pärast II maailmasõda 50.aastate esimesel poolel - kohanemine uute tingimustega, ideoloogiline surve andis tagasilöögi ka lasteluules. Luuletuste ja luulekogude arv vähenes kriitilise piirini 60
närviimpulsside voo baasil, mida silmades või kõrvades paiknevad retseptorrakud sinna saadavad. 2. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Nt kaheksajalal on hea kompimismeel, kakkudel hea kuulmine, koertel hea haistmine jne. 3. Inimesele tundmatud meeled loomadel. Maod suudavad soojust näha. Linnud suudavad tunnetada maa magnetvälja. Elektriangerjas suudab tekitada enda ümber elektrivälja. 4. Looma "omailm". Loomad tajuvad maailma teisiti kui inimesed ja teised loomad, see tähendab, et loomadel on omailm viis kuidas nad ise maailma näevad. 5. Signaalärritajad. Signaalärritaja ogaliku näitel. Signaalärritaja on keskkonna mingi omadus, mis kutsub esile teatavat sorti käitumise. Ogalikul näiteks punane kõhualune kutsub esile ründekäitumise. 6. Päästiktunnused ehk biosignaalid. Selliseid evolutsiooni käigus spetsiaalselt signaliseerimiseks välja kujunenud tunnuseid nim.
Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed 7 Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema 8 * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks.
2)paljud linnud, mesilased ja isegi bakterid tajuvad Maa magnetvälja ja kasutavad seda orienteerumisel. 3) mõnedel kaladel (näit. elektriangerjal) on elektriorgan, mille abil nad loovad enda ümber magnetvälja. Peas asuvad retseptorid tajuvad selle välja muutusi, mida põhjustavad magnetvälja sattuvad objektid. Kasutusel saagi püüdmiseks ja orienteerumiseks. Muutes ise magnetvälja kuju, saadavad signaale liigikaaslastele. Looma “omailm” ja selle arvestamise tähtsus loomade käitumise tõlgendamisel. Loomade meeled ja nende tundlikkus on inimesest väga erinevad. Seega meil raske ette kujutada, mida tegelikult loom tajub (looma omailm). Sellega on vaja arvestada, kui me püüame loomade käitumist tõlgendada. Signaalärritajad, ogaliku näide. Keskkonna niisuguseid spetsiifilisi omadusi, mis kutsuvad esile mingi kindla käitumise, nim. signaalärritajateks. Signaalärritajatest tuleneb looma
üksuse -- subjekti omailma. Tajumärk ja mõjumärk Loom-subjekti omailma objekti omaduseks on üksnes vastavate tunnuste kandmine, mis võimaldavad tal hakata vastavate tajumärkide ja mõjumärkide kandjaks. Oluline on siinjuures, et omailma objekt vastaks mõlemale tingimusele -- nii taju- kui mõjumärgile -- sest läbi objekti kustutab mõjumärk ärritava tajumärgi. Mida keerukam on organism, seda keerukam ja mitmekesisem on ka tema omailm. Kui puugil moodustab omailma teatud võihapet ja soojust kandvad objektid, siis imetajatel on vastav ampluaa tunduvalt avaram. Inimese puhul on see veelgi laiem ja keerukam, kuna siin tuleb mängu teadlik valik ja eesmärgipärasus. Liigutuste mängu- e mõjuruum -- inimesel 6 suunda. Suunasammud korrastavad Mõjuruumi tähtsus ilmneb eriti algelisematel eluvormidel, kelledel puudub ülejäänud tunnetusviiside mitmekesisus.
Kuivõrd eri organismide organiseeritus erineb, tuleks neid ka uurida vastavalt erinevalt: Zoosemiootika sobilik kõigi loomade uurimiseks, neil on Umwelt. Fütosemiootika – taimed – pole Umwelti, ei suuda ümbritsevat keskkonda nii üksikuteks osadeks jaotada, kui loomad seda teevad Endosemiootika – molekulaarne tase, rakutase Seente puhul pole tsentraalset organiseeritud süsteemi, kuidas hajusas võrgustikus saab signaalide vahetamine toimuda. Omailm võib olla eetiliste otsuste aluseks. Morten Tønnessen – omailma üleminek ja omailma trajektoor – mõisted võimaldamaks kirjeldada nähtusi, kuidas elusolendi subjektiivne maailm muutub või areneb Rakenduslik semiootika – applied semiotics Rakenduslik zoosemiootika: nt kuidas on võimalik koolitada delfiine miine paigaldama Adolf Portmann – loomade kehavormid kui sellised omavad tähendust Sebeok: kommunikatsioon esineb kõigil loomadel; semioos on midagi, mis on
Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses majapidamises tekkivad jäätmed, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. Olmereovesi inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi. Olmereovee täielik biokeemiline hapnikutarve (BHTt) on keskmiselt 75, BHT5 54, lämmastiku- ja fosforisisaldus vastavalt 12 ja 0,7 g inimese kohta ööpäevas. Omailm keskkond, mida organism meeleorganite abil tunnetab ja eristab. Väga tundliku organismi puhul võib läheneda tegelikult temasse toimivale keskkonnale. Eri taksoneist organismidel võib samas kohas tunduvalt erineda. Optimum organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonna(teguri)parameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis. Organiseeritus süsteemi kui terviku omadus, mis avaldub tema koostisosade vastastikku sõltuvas toimimises
väikeõde, imestab poiss ja leiab, et maailmas pole ei õigust ega tõde. Luuletuses ,,Kiilakas ja viilakas" näppab onu Artur panni pealt kartuliviilakaid ja saab selle eest ema käest kiilakaid, mis teeb kõigile palju nalja, sest onu Artur on kiilakas. Onu Artur suudab tekitada suure segaduse ka lihtsat lambivarju üles pannes (,,Uus lambivari".) Luuletuste tegevuskohaks olev kodu ei anna täpsemaid viiteid selle kohta, kas see asub linnas või maal. Loodud on helge omailm, mille asukoht on universaalne. Kuid looduskirjelduste vähesuse tõttu võib tegevuse asetada siiski linnamiljöösse. Turvalist perekonda kirjeldavad luuletused on kodused ja südamlikud. Luuletused ,,Minu laul", ,,Küsimisest", ,,Kaelkirjak", ,,Vanaisa ja ahi" jt kirjeldavad laste omavahelisi suhteid ja suhteid vanemate ja vanavanematega. Igapäevaelu kirjeldavate luuletuste osakaal on fantaasialuuletuste omast suurem. Perekonda kirjeldavaid luuletusi iseloomustab
Esteetika: „N-E“ kaudu jõuavad eesti kirjandusse nt Wilde, Rusky, kelle lähenemine kunstile erines selle poolest, et kui naturalist ja realist ütlevad, et kunst imiteerib elu, kokkupuutepunkt on tihe, siis nüüd side katkes. Idee on selles, et kunsti kaudu on võimalik luua oma maailm. Kunstimaailm on oma reeglitega tegelikkus, pole tegelikkusega kokkupuutepunkte. Kui pärismaailmas pole nt rohelist nelki, siis kunstis on. Kunst kui omailm. Nim uusromantisimiks: impressionismi, varajase ekspressionismi mõjutused jne. Lutsu „Soo” paistab silma, kuna Luts on realistlik kirjanik, aga lugu mõjutas moodne impressionism, seisundeid kirjeldada tahtev poeetika. Lugu sümboliseerib nooreestilikkust. Toomas Haava – suurlinna mõjud. Teistsugune tegelane Jannu – huvi kirjanduse-kultuuri vastu. Jannu esitab rahvusromantilist uusromantismis, epigoonlikku lainet. Toomas Haava ja Janno võrdluses tuleb välja
äärmiselt erinev •enne mingi käitumise kohta järelduste tegemist on vaja kõigepealt niipalju kui vähegi võimalik püüda õppida maailma tajuma nii, nagu seda teeb uuritav loom oma meelte abil. Kõige kujundlikumalt väljendas seda loomade käitumise uurijate jaoks üliolulist nõuet Eesti juurtega baltisaksa teadlane Jakob J. Uexküll (1864-1944), kes väitis, et igal loomal on tegelikult oma spetsiifiline “omailm” (Umwelt). Mingi konkreetse käitumise võivad isendil esile kutsuda ka tema elukeskkonnas asuvate objektide teatud üksikud spetsiifilised omadused. Niisuguseid spetsiifilisi keskkonna omadusi nimetatakse signaalärritajateks (sign stimuli). Evolutsiooni käigus spetsiaalselt signaliseerimiseks välja kujunenud tunnuseid nimetasid varased etoloogid käitumise vallandajateks ehk päästikuteks (releasers)
annaabi.ee 
