Kurt Lewin Lewin sündis 9. septembril 1890 aaastal Ida-Preisimaal Moglinos (tänapäeval Poola ala). Et kindlustada lastele paremat haridust, kolis Lewini perekond Berliini. Lewini perekonda kiusati juudi päritolu tõttu taga. Lewin sai 1914. aastal Berliini ülikoolis Ph. D. psühholoogias. Berliinis olid Lewini kolleegideks Köhler ja Wertheimer, kes tegelesid Gestalt psühholoogiaga. 1921 hakkas Lewin õpetama doktorante Berliini Ülikooli Psühholoogia instituudis. Sel ajal hakkas ta ka formuleerima välja (grupidünaamika) teooriat. 1930ndaks oli Lewin maailmakuulus. Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929
maailmas. Põhimõisteid: eneseaktualiseerimine, indiviidi fenomenoloogiline reaalsus, minakontseptsioon, isiksusekeskne nõustamine ja teraapia, kohtumisrühmad Psühholoogilise ohutuse kujundamise kolm tingimust 1. Indiviidi kui tingimusteta väärtuse tunnistamine 2. Sellise kliima tekitamine, milles puudub väline hindamine 3. Empaatiline mõtlemine 10 Kurt Lewini väljateooria Geštaltpsühholoogiast Geštaltpsühholoogia põhiprintsiipid peegeldumine Lewini teoorias: - Inimeste maailmapilt või tunnetatavate nähtuste kujund - geštalt ei kujune mitte üksikute aistingute ja tunnetatud elementide järjestikuse sünteesiga, vaid kohe tekkiva süsteemse, struktureeritud terviku tajuga - Tunnetatud kujund tekib n-ö antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mõju
tüüpi inimesi: ebamotiveeritud (x) ja motiveeritud (y) – nii kuidas inimesega käitutakse, sellise käitumise ta omaks võtab. Loe lisaks: http://www.businessballs.com/mcgregor.htm Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub isiksuse tunnustest (teperament, iseloom, võimed, tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud jm) ja keskkonnast, kus inimene viibib. Erik Eriksoni teooria järgi arenevad inimese tunnusjooned välja viiendaks eluaastaks. Olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused: • Kontrollkese (kes kontrollib inimese vaimset elu) • Autoritaarsus • Enesest lugupidamine • Enesekontroll
Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. lk 7. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf? sequence=1 7 Allikas: Taavi Jürgenson (2012). Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. lk 7. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf?sequence=1 Esimeks edukaks mudeliks võib lugeda Lewini kolme sammu mudelit, mis sai loodud selleks, et viia organisatsioonis muutusi läbi edukalt. Samuti on Lewini käsitlus üks enamviidatumaid mudeleid aastast 1951. Lewini mudeli esimeses etapis tutvustatakse töötajale muutmise vajalikkust ehk siis püütakse ületada status quo. Peale seda alustatakse vajalike muutuste sisseviimisega. Kui personal on muutused omaks võtnud ja nõus neid rakendama oma igapäevatöös, siis on aeg need muutused ka jäädavalt nö ,,kinni külmutada"
3. muudatused tavaliselt põhjustavad kahju, millest inimesed peavad üle saama; 4. ootusi tuleb juhtida realistlikult; 5. hirme tuleb oskuslikult käsitleda. Üks populaarsemaid muudatuste läbiviimise protsessi mudel on Kotteri loodud. Kotter uuris enam kui 100 erineva suuruse ja edukusega firmat ja tuletas selle uuringu põhjal kaheksast sammust koosneva mudeli, mille järgimine aitaks juhtidel vältida muudatuste juhtimisel sagedamini tehtud vigu. Võrdlus Lewini kolme sammulise mudeliga näitab, et lahtisulatamiseks soovitab Kotter näidata muudatuste möödapääsmatust, luua muudatuste läbiviimiseks mõjus koalitsioon, luua visioon, töötada välja visiooni elluviimiseks vajalikud strateegiad ning teha visioon läbi mitmesuguste suhtluskanalite kõigile organisatsiooni liikmetele teatavaks. Muudatuse sisseviimiseks soovitab Kotter anda töötajatele vajalik võim muudatuste elluviimiseks. Muutes sellega olemasolevaid organisatsiooni struktuuri,
(samas) Autor arvab, et antud stiil ei luba saavutada kõrget produktiivsust, sest selle stiili juures puudub organisatsiooni liikmetel ühine eesmärk, mille nimel tegutseda. Samuti organisatsiooni jaoks on ohtlik, kui selle liikmed hakkavad tegutsema enda eesmärkide saavutamise nimel. Sellises olukorras kaob organisatsiooni mõte. https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/823/2012_Zolin %2CSergei.pdf?sequence=1&isAllowed=y Saksa-Ameerika psühholoogi K. Lewini teooria järgi eristatakse kolme peamist juhtimise- eestvedamise stiili: demokraatlik juhtimine (democratic); autokraatne juhtimine (autocratic); passiivne ehk liberaalne juhtimine (laissez-faire). (Karthick 2010, p 124) Demokraatliku juhtimisstiiliga keskendutakse organisatsiooni eesmärkidele ühistegevuse läbi. Otsuse vastuvõtmisel arvestatakse ka töötajate arvamusega. Seega
· K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt · C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega · C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud) · Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid) · Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele Kognitiivne perspektiiv Kognitiivsed protsessid: · Taju · Tähelepanu · Mälu · Infotöötlus · Mõtlemine Kognitiivsed faktorid: · Hoiakud · Veendumused · Väärtused · Järeldused Teadusliku uurimuse nõuded · probleemi formuleerimine
Schein peab organisatsioonikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Loengu slaididel on toodud välja muudatuste juhtimise etapide juures kaks nime Schein ja Lewin. Antud kirjeldav mudel on aga loodud Kurt Lewini poolt, niinimetatud ,,jääkuubiku mudel". Lewin eristab muudatuste läbiviimise protsessi kolme sammu: lahtisulamist, muutumist ja kinnikülmutamist. 5. Innov. Liigid (4P-d, A.Körne) Innovatsiooni liigid: · Produkt toote, teenuse muutmine · Protsess muutused toote/teenuse loomise protsessis, selle korraldamises · Positsioon muutused toote/ teenuse turustamises · Paradigma muutused organisatsiooni tegevuse aluseks olevates mõttemallides
ettevõtete ühendamised ja ülevõtmised, uute toodete ja teenustega turule tulek); 3. radikaalne ümberkorraldamine- kontrollile halvasti alluv üleminek raskesti prognoositavasse, seni teadmatusse seisundisse (näit. Ümberkujundamised väliskeskkonnast tingitud muutuste survel). Muutused organisatsioonikultuuri kui ka organisatsiooni toimimise viisis põhjustab reeglina juhi vahetus, kuna muutub juhtimisstiil. Kõige tuntum on Kurt Lewini poolt (1989) loodud muudatuste protsessi mudel nn.kolme samba mudel: 1.samm 2.samm 3.samm Lahtisulamine muutmine kinnikülmutamine ( toimub töötajate teavitamine (uue strateegia rakendamiseks (hinnatakse muutunud muudatuste läbiviimise vajalikud organisatsiooni käitumisviise ja tööviise) vajalikkuses) struktuuri ja kultuuri muutused)
Kui olukord oleks vastupidine ja su õde vajaks abi, siis kuidas sa tunneks? Jack: Ma ei kahtleks hetkegi Abistaja: Kui ta oleks hädas, siis sa tahaks teda aidata nii palju kui võimalik. Millal sa saaksid temaga kohtuda? Jack: Ma külastan teda täna ja küsin, kas ta saaks mulle homme appi tulla. Abistaja: Sul on nüüd kindel strateegia, mis sind kindlasti aitab. Vaatame järgmisel nädalal, kuidas sa sellega toime oled tulnud. Egan toob välja, et kasutada võib ka Lewini jõuvälja- analüüsi. Selle abil tuuakse välja võimalikud takistused (jõud), mis võivad plaani elluviimisel ette tulla. Sellega kaasneb ka nimekiri abistavatest faktoritest, mis aitaks kõigest hoolimata plaani siiski ellu viia. Toetavaid faktoreid proovitakse tugevdada, samal ajal kui takistavaid asjaolusid proovitakse leevendada ning klient saab võimalikke tõkkeid ette näha. See asetab kliendi paremasse positsiooni juhul, 6
.. d. sotsiomeetriliste testidega Vali üks: Tagasiside a. käitub agressiivselt oma kaaslaste suhtes Õige vastus on: sama foto näitamisega erinevatele inimestele. b. on püsivate rünnete objekt c. käitub järeleandlikult Vali üks: a. Kurt Lewini d. kannatab õpitud abituse all Tagasiside b. Gabriel Tarde'i Õige vastus on: on püsivate rünnete objekt. c. Jacob Moreno't Küsimus 12 d. Muzafer Sherif''i Küsimuse tekst Tagasiside Peegelmina teooria pakkus välja ....
4. Võim-tung mõjutada inimesi ja olukordi, olla kuuldav ja nähtav. 13. Skinneri tagajärje reegel. Organisatsioonilise käitumise mõjutamise aluseks on idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewin. Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili: autokraatlik- käskiv, kontrolliv, domineeriv. demokraatlik - loob usaldusliku õhkkonda, pühendumust ja vastatikust respekti. Mittevahelesegav e passiivne - juht väldib võimu ja vastutust, töötajad motiveerivad ennast ise. 15.Osalus, eeltingimused, juhtide kartus. Osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid panustama rühma eesmärkide täitmisele ja jagama vastutust nende eest. Edukaks osaluseks on vajalikud
2. Negatiivne toetus (Negative reinforcement), mis soodustab ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust, näiteks kaitsevahendite kandmist. 3. Karistamine (Punishment) - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest. 4. Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine (Extinction) - ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed, näiteks pole juht töölise eksimuse puhul enam sõbralik. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Eestvedamise käitumiseteooria: 1. Autokraatne juhtimisstiil Koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt; Alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad täitma käske; Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse; Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja; Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse
välja Uexküll, mis funktsionaalse ringi (tagasiside) põhimõttel loob uusi voolusänge närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele. Mõjutused ja arendused. · · etoloogia üks rajajatest, kellele toetused Karl von Frisch, Konrad Lorenz ja Nico Tinbergen; zoosemiootika pioneer; · · beheivioristlik programm (J.Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine; · · Gestaltismi fenomenoloogia ("asi nagu ta meile paistab") ja "välja mõiste" (Koffka ja Lewini välja teooria); · · ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson'i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste; · · eksitentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.) Psühholoogia Eestis 1919-1940 Aleksander Kaelas (1880-1920) - Moskva Ülikooli privaatdotsent. 1919. a. valiti Tartu Ülikooli professoriks. Suri 1920. a. Irkutskis
käitumist tagajärgedega manipuleerides. Inimene püüab korrata positiivse tagajärjega tegevust ja vältida negatiivse tagajärjega tegevust. Inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Liidristiilid: 1. Autokraatlik stiil – koondab kogu võimu endale ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Alluvate töö käib täpsete reeglite järgi, peetakse ranget kontrolli. Üldjuhul halb stiil. Kriisiolukordades võib kiire otsustamine olla positiivseks küljeks. 2. Demokraatlik stiil – selle stiiliga juht detsentraliseerib võimu. Alluvaid
13. Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Organisatsioonilise käitumise mõjutamise aluseks on idee, et käitumine sõltub tagajärgedest. Seega juhid saavad kontrollida või vähemalt mõjutada töötajate käitumist tagajärgedega manipuleerides. Tagajärje seadus ütleb, et inimene kordab meeldivate tagajärgedega tegevust ja ei korda ebameeldivate tagajärgedega tegevust. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Kurt Lewini järgi 3 juhtimisstiili: autokraatlik - käskiv, kontrolliv, domineeriv. demokraatlik - loob usaldusliku õhkkonda, pühendumust ja vastatikust respekti. Mittevahelesegav e passiivne - juht väldib võimu ja vastutust, töötajad motiveerivad ennast ise. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada ? Osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös, mis julgustab neid
teda juhitakse, sest hoidub laialt jaotunud, kuid kaasaegsetes vastutusest, ei oma ambitsioone ja industrialiseerimise tingimustes otsib turvalisust neid ei rakendata nende täies võimsuses II Tennenbaum ja Schmidt 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? 19. Millised on kolm autoriteedi tüüpi Max Weberi järgi? Mis on nende tugevused ja nõrkused? Max Weberi kolm autoriteetitüüpi: 1) Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): # Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed. # Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu.
1.Positiivne, käitumist julgustav toetus – soodsad tagajärjed nt hüvitused 2.Negatiivne toetus – soodustab ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust, nt kaitsevahendite kandmine 3.Karistamine – ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest 4.Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine – ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed, nt pole juht töölise eksimuse korral enam sõbralik 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatliku stiiliga juht on isevalitseja, kes koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, võtavad endale kogu võimu ja määravad alluvatele täisvasttuse. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi, nende tegevuse üle on range kontroll. Alluvatel vähe infot organisatsiooni asjade kohta ja vähe võimalusi enesealgatseks. Käib koos konfliktidega
Ajavahemik võib olla *kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel, * muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine. Maksumäär võib olla *kindel suhtarv, näiteks lisatasu iga viienda auto müümise järel, * muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete vastuste (tegude) järel, näiteks loteriitasu töötajale, kes pole puudunud. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlikku stiili juht *koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt *alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. *Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. *Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. *Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi.
eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed,
organisatsiooni kutsuvad esile vajaduse muutusteks organisatsiooni sees. Väliskkeskkona muuta on enamasti väga raske, kuid saab muutusi hoolikalt jälgida. Jälgimise abil on võimalik trende ära tunda. Konkurentsieelise saavutab see, kes liigub teistest vähemalt sammu eespool. Muudatusi saab läbi viia vaid juhul, kui kõik organisatsioonis töötavad inimesed neid pooldavad. Seega on oluline, et vajadus muudatuste järele on arusaadav ja luuakse muutusi toetav organisatsioonikultuur. Kurt Lewini kolme-astmeline mudel muudatustest : lahtisulatamine, muutmine ja kinnikülmutamine. Kinnikülmutamisest loobuti ainus jääv on muutused. Kiired muutused toovad ka töötajate õpitud oskuste kiiremini kasutuks muutumise. Uueks oluliseks väljakutseks personalijuhtimises stressitaseme vähendamine. Olulisteks väljakutseteks on ka globaliseerumine, töötajaskonna mitmekesisus (selle plussid ja miinused).
olukordi. 13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Skinneri kinnistamise teooria, inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil kui käitumist või tegevust hüvitatakse. Hüvised on kõige efektiivsemad kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatliku stiiliga juht ehk autokraat on isevalitseja kes koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi. Nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad kardavad eksida, sest nende
positiivne toetus, millel on soodsad tagajärjed, näit. hüvitused.·Negatiivne toetus, mis soodustab ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust, näiteks kaitsevahendite kandmist.·Karistamine - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest.·Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine - ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad tagajärjed, näiteks pole juht töölise eksimuse puhulenam sõbralik. 14 Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlik -kogu võim kuulub juhile. Sobib kriisiolukorras, kui on vaja väga kiiresti otsustada. Autokraatne org.mudel. juht otsustab ainuisiklikult. Osalev (demokraatlik) - võim on detsentraliseeritud. Toetav ja kollegiaalne mudel;arutatakse,kõik koos;juht otsustab üksinda. Sobib laialdaselt.vaba ehk mittesekuv- juht väldib võimu ja vastutust. Liidri roll on minimaalne. Otsustab grupp. Sobib loomitöö juhiks Eristatakse kolme liidristiili: 1
ajavahemike järel, vastavalt kehtestatud maksumäärale. Ajavahemik võib olla *kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel, * muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine. Maksumäär võib olla *kindel suhtarv, näiteks lisatasu iga viienda auto müümise järel, * muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete vastuste (tegude) järel, näiteks loteriitasu töötajale, kes pole puudunud. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlikku stiili juht koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja.
Ajavahemik võib olla *kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel, * muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine. Maksumäär võib olla *kindel suhtarv, näiteks lisatasu iga viienda auto müümise järel, * muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete vastuste (tegude) järel, näiteks loteriitasu töötajale, kes pole puudunud. 14. Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatlikku stiili juht · koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt · alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. · Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. · Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja.
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
omaette nokitseda 1)Eesmärgiteooria/Isiksuseomaduste teooria. Omadused, mis loevad nagu loogiline mõtlemini, püsivu, võimustamine ja enesekontroll (Bennis ja Nanus 1985). 2)Biheivoristlik teooria. Tähelepanu käitumisele. Eestvedamisstiil. Ohio ülikoolis 40-50ndatel tehtud uuringud: algatav või hooliv stiil. 3) Situatsiooniteooria. Fiedler (1967) sõltuvusteooria: eestvedaja käitumine sõltub olukorra soodsusest/ebasoodsusest 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2
omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2
omadussõnapaaride abil (a la meeldiv-ebameeldiv, sõbralik-vaenulik, kaasav-tõrjuv). Postiivne pool annab niisiis max 8 punkti ja negatiivne 1 punkt. Mida kõrgemad punktid, seda paremad liidrid nad on (sest saavad inimestega hästi läbi ja on nende suhtes mõistvad). Need, kes saavad madalaid punkte, sobivad pigem konkreetsete ülesannete täitmiseks, tahavad omaette nokitseda 18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2
klassis kursuse käsitluse järgi? 1) Õpetaja kui klassi juhi ja suunaja rollis selgusele jõudmine. 2) Klassi füüsilise keskkonna ettevalmistamine. 3) Klassi käitumiskorra kavandamine. 4) Klassis käitumiskorra juurutamine. 7. Millised on kolm juhtimisstiili, mille valguses on püütud õpetajate lähenemist töös klassiga kirjeldada? K. Lewini, R. Lippitti ja R. K. White’i eksperimendis rakendatud juhtimisstiilide eksperimendi käigus toodi välja kolm juhtimisstiili: 1) Autoritaarne (Autoritaarse juhtimisstiiliga õpetaja kasutab õpilaste õppima panemiseks välist survet. Kontrolli saavutavad autokraatsed õpetajad klassile oma tahte pealesurumisega. Kuigi sellisel viisil õnnestub peaaegu alati õpilased tööle panna, jääb sunniviisil õppimine
paaridel oli rohkem fikseeritud ruumi kui kokkusobimatutel ´75 aasta uurimus abielus koos elavad paarid olid territoriaalsemad kui vabaabielus elavad paarid. Territoriaalsus vähendab konfliktide tekkimise võimalust ja aitab kaasa suhete stabiilsusele. Rosenblatt ja Budd 01.04.09 Roger G. Barker Ökoloogiline problemaatika inimese ja kk-a vastastikkune seos. Objektiivne v tajutav, esines juba K. Lewini ja E. Brunswiki töödes. Ühendati mõisted ökoloogi ja psühholoogia ökoloogiline psühholoogia, käitumiseökoloogia, ökokäitumuslik teooria (eco- behavioral theory), et tähistada uut lähenemist või valdkonda, mille objektiks on nähtused ja protsessid, mis tekivad inimgrupi ja objektiivse kk-a korduval interaktsioonil loomuliku käitumise ja kk seos molaarsel tasemel. Antud paigale v antud raamistikule iseloomulikud püsivad käitumuslikud nähtused.
(Esiteks) on indiviididel kaasasündinud võime korraldada oma nägemisväli tähendust omavateks mustriteks (e. gestaltideks) - figuur vs. taust. Terve on inimene, kel figuuri taustaks ja tausta figuuriks ümberkujundamine libedalt läheb. Neurootilisteks e. düsfunktsionaalseteks peetakse indiviide, (a) kel see võime puudulik või (b) kes figuuri taustast üldsegi eristada ei suuda. Tajupsühholoogia ühest klassikalisest voolust, Wertheimeri ja Lewini gestaltteooriast pärit mõistetesüsteemi rakendatakse kirjeldamaks isiksust mitmesuguste polaarsuste paaridena. Kuid erinevalt K.Lewinist, kes oma ideed pidas kirjelduse täpsust ning mõõdetavust tõstvaks ning * Pandagu tähele, et psühholoogias ja psühhoteraapias tavaliselt teadvuslike protsesside ja teadvustamise kohta kasutatav sõna “conscious”, “consciousness”, mille psühhoanalüütiline traditsioon populaarseks tegi, on siin kõrvale jäetud. Tarvitatakse seni
ning selle tegevuse iseloomult, milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive nii teadlike kui ebateadlikke. Aktuaalselt toimivate motiivide paljasusest kujuneb motiivide võitluse ja konfliktide kaudu välja üks nn juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on isiksusele suur emotsionaalne tähendus. Kurt Lewini koolkonnast pärineb motiivide konflikti väljateoreetiline käsitlus. Kõige erinevamatele motivatsiooniolukordadele on ühine (1) motiivide konfliktist lähtuva valikusituatsiooni olemasolu erinevate käitumisvõimaluste ilmnemisel ja (2) teatud barjääri või takistuse kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nähtus. On kolm konfliktitüüpi: A: S+ & + eeldab vajadust valida kahe või enama võrdväärselt meeldiva alternatiivi vahel.
orbudekodu lapsi maha. 5. augustil 1942. aastal võtsid natsid kaasa terve orbudekodu töötajaskonna ja 200 last ning suundusid nendega mööda geto tänavaid küüditamisrongile. Pealtnägija ütles, et rahvas nuttis, kui Korczak juhtis lapsi vaikuse ja väärikuse protestis, sammudes väärikalt rongi. Nad küüditati Treblinka surmalaagrisse, kus nad saabumisel gaasikambrites tapeti. Ülesanne 7:Gad Becki lugu Gad Beck oli 19-aastane, kui natsid võtsid kinni ta homopartneri Manfred Lewini. Manfred ja tema perekond arreteeriti koos teiste Berliini juutidega ja neid hoiti kinni kunagises Gadi juudikoolis. Gad teadis, et peagi saadetakse Manfred koonduslaagrisse, kuid ei teadnud, kuidas teda aidata. Manfredi mittejuudist boss pakkus talle oma poja Hitlerjugendi vormi ja pakkus, et ta võiks kasutada seda sisenemiseks kogumislaagrisse, kus Manfredi hoiti ja proovida teda sealt välja päästa. Gad tahtis küll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
