Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 Teema: Koolitus (konverentsipäeva) näidisprogramm Ülesanne: Õpilane koostab koolitus - (konverentsi) päeva näidisprogrammi koos ajagraafikuga ilma hindadeta. Ruumi tüüp on teatritüüp Lähteandmed: Hotell Dorpati vastuvõtt saab tellimuse ühepäevasele konverentsi korraldamisele Dorpati konverentsikeskuses. Külaliste arv on 45 ja soovivad ruumi, kohvipause, lõunasööki, tehnikat. Lõpus on maksmiseviis kokku lepitud. Jaanika Tigane MJ109 Tööturukonverents "Mõeldes tulevikule" Konverentsi toimumise aeg: 25.03.2012 Kell 10.00 19.00 Koht: Dorpat konverentsikeskus, Turu 2, TASKU (Autoga sissepääs Soola tänavalt, jalgsi Turu tänavalt) Kontaktisik: Mait Kuningas Tel: +372 733 7191, + 3727337190 [email protected]
arvates tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Intuitiivne mõtlemine erineb diskursiivsest mõtlemisest, mis on toimib kõrgemal teadvustasandil ja on formuleeritav keeleliselt või graafiliste sümbolite abil. Piir intuitiivse ja diskursiivse mõtlemise vahel on mutuv, mitte range ja selge. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike
Oswald Külpe lõpetas 1886 TÜ ajaloolasena. · Esimese eestlasena, kes professionaalsel tasemel tegeles p-ga oli Teichmülleri õpilane Rudolf Kallas, kelle "Mäluõpetuse süsteem" ("System der Gedächtnislehre", 1897) vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast. -1- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise kogemuse eksperimentaalse uurimisega. Girgensohni töö jätkajaks kujunes Werner Gruehn. · P. arengule avaldas märkimisväärset mõju Jakob Johann von Uexkülli programmiline artikkel (avaldati 1899, selle kaasautorid olid T. Baer ja A. Bethe), mis pani aluse biheivioristlikule uurimissuunale psühholoogias. Uexkülli omailma (Umwelt) kontseptsioon, mille kohaselt ei ole olemas kõigile
Käsitsi paljundati vanu käsikirju. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse-Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. 1847. aastal alustati kohtuasi linnaelaniku Agafija Fjodorova suhtes, kes soovis kasvatada lapsi vanausu põhimõtetel. 1849. aastal saadeti Tartust välja Rakverre eestseisja Nikolai Mosarov. Vanausulisi süüdistati keisririigi seaduste mittetäitmises ja sõjaväekohustuse mittetäitmises.
60 / 25.03 EEK Caffe latte 1.60 / 25.03 EEK Caffe latte maitsestatud 2.00 / 31.29 EEK Kakaojoogid Kakao 1.60 / 25.03 EEK Kuum sokolaad 1.60 / 25.03 EEK Tee Tass teed Dorpati teevalikust 1.30 / 20.34 EEK Kann teed Dorpati teevalikust 3.00 / 46.94 EEK Tetley tee 1.00 / 15.65 EEK
aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Põhja-Eestis olid vanausuliste kogukonnad koondunud Tallinna ja Peipsi järve äärsetesse asulatesse: Alajõe, Mustjõe ja Uhha piirkonda. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal, 1826. aastal oli Tartu (sellel ajal Dorpati) kogukonnas 70 meessoost ja 754 naissoost kogukonnaliiget, 1833. aastal vastavalt 67 ja 90 liiget, 1846. aastal juba 296 liiget. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest
kodukubermanguga, teisel talvel tuli läbi võtta maakera ehitus, Venemaa ja Euroopa riigid. 1885.a. Uus koolikorraldus Eesti rahvuslaste suur unistus, Eesti Aleksandrikool, avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpt asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Pildil: Venemaa keiser (18811894) Aleksander III KASUTATUD ALLIKAD: Jürjo, I. 2000.Estonica. Entsüklopeedia Eestist. s.a. http://stage.estonica.ee/et/Ajalugu/1710-1850_Balti_erikord/Usuvahetusliikumine_ja_l%C3%B5plik_agraarreform , (02.05.2017). Kärdla Põhikooli koduleht. 2017. Ajalugu. Kronoloogia
Vaade linnale Eedeni juurest Vaatluskohas 1 paistab kesklinna poole vaadates silma kolm selgelt eristuvat maamärki. Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Dorpati hotell ning Jaani kirik (ill 1). 11 Vaatluskoht 2 2. Vaade Tartule Sõprus sillalt Teisest vaatluskohast on kesklinna suunas nähtaval juba rohkem maamärke. Näha on Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Fortuuna maja, katlamaja korsten, Jaani kiriku torn (ill 2). Teisest
Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina-funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel.
Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina- funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usulise kogemise mudel ja selle
1208 aastal jõudsid sakslased ristiusustamisega Eestisse. Mitmeid kordi muutus Tartus võim, küll oli see sakslaste käes ja siis jälle eestlaste käes, kuni 1224 aastal õnnestus sakslastel linnus lõplikult vallutada ja Tartu jäi Tartu piiskopkonna keskuseks.(Pullerits, 2005) 7 1224-1558 1224 aastal määras Hermann, Tartu piiskop ja piiskopkonna valitseja , piiskopkonna keskuseks ja Toomkiriku asukohaks Tartu ehk saksa nimega Dorpati. Linnuse kohale alustati piiskoplossi ehitamist ja sellest vagumusega eraldatud hiiemäele Toomkiriku ehitamist, kirikus hakati jumalateenistusi pidama juba XIII saj lõpul, aga lõplik valmimine võttis veel terve sajandi. Toomkiriku põhiplaan on toodud Joonisel 3. Tähtsaima kiriku aia ümber ehitati ülikute majad (Salupere, 2004) . Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht).
omandamist. Lahendus saabus selleks ajaks Vene ühiskonnas mõjukaks tõusnud baltlastele -- näiteks 18. sajandil Venemaal meditsiinidoktori saanutest olid ligi pooled pärit Eesti- ja Liivimaalt -- ülikooli rajamisega nende Heimat-isse. Leidis aset lühike "võidujooks" Kuramaa keskuse Jelgava (Mitau) -- 1795. aastal oli Venemaaga liidetud Kuramaa hertsogiriik, mille pealinnas oli küllaltki arvestamisväärne kõrgem õppeasutus, 1775. aastal asutatud Academia Petrina -- ja Tartu (Dorpati) vahel, mille võitis viimane. (3) 8 Valgustuse mõjud "Valgustatud absolutismi", mis sai alguse Katariina II trooniletulekuga 1762. aastal ja milles olulist osa etendasid prantsuse, ent ka saksa valgustajate ideed, tagajärjel jõudis uuele tasemele ka Eesti rahvakool. Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18
abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid. Usuline kogemus mõjutab usuliste liikumiste tekkimist ja kujunemist = lähteimpulss. Kogenu leiab endale järgijad, nende arvu suurenedes muutub vajalikuks organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab välja juhtimisstruktuuri, leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid, palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu. 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid
suunatud) ja intensiivset kasvamist. Mina tunneb end siin osana jumalikust tegelikkusest. Kujutlused on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid. Tahe on otseselt mina-funktsiooni tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahte aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. S. t, et tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 9) Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Dorpati relig.psüh. koolkonna uurimismeetod- eksperimentaalne introspektsiooni meetod. Koolkonna liidriks oli K. Girgensohn. Ta käsitles religioonipsühholoogiat kui empiirilist teadust, mis uurib usulisi kogemusi, jättes välja tõe probleemistiku. Meetodina kasutas ta introspektsiooni, mis tähendab oma sisekaemuse jälgimist, oma psüühiliste protsesside kirjeldamist. (Katseisikutel paluti lugeda erinevaid usulisi tekste
kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine,
venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, Aleksandrikool, avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, nii sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpti asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele
tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend) · Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud. · Oma aja kirjakeele norm koos piiblitõlkega (1739 esimene eesitkeelne täispiibel) August Wilhelm Hupel 1780 · Grammatika koos eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna · Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19.sajand, Euroopa valgustusaeg: · Rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, kirjakeelte arendamine · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele
Kujutluse intensiivsuses ja arvus on suured individuaalsed erinevused. Teiseks, kujutlused pole tahtest juhitavad. Kolmandaks, kujutlused võivad nii toetada kui ka pärssida mina-funk. Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 10. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Nad kasutasid eksperimentaalset introspektsiooni meetodit lasti tekste lugeda ja siis tehti analüüs ja järeldus 11. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Väärtuskogemus rajaneb objekti seondatusel tajuja minaga. Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti väärtustamine, mida elatakse läbi kui väärtuskogemust. Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või
· 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast · Claude Bernard'i (1813-1878) kätte jõudis 1845 kuraare; näitas, et vöötlihaseid halvav toime on kusagil närvi & lihase kohtumiskohas, trükis tulemused 1856. Fosteri füsioloogiaõpikus ei olnud veel 1893 märget kuraare kohta & närvi-lihas-ülekannet peeti ebaselgeks. · 1846 valiti Dorpati ülikoolis professoriks Rudolf Buchheim, kes asus 1847 ametisse · Buchheim alustas süstemaatilist eksperimentaalset uurimistööd kogu kaasaegse materia medica kallal · Esimene farmakoloogiainstituut Saksamaal asutati 1849, Inglismaal - 1905 ; 1847 Tartus (R. Buchheimi majas). · Oswald Schmiedeberg oli farmakoloogiaprofessor Tartus 1867-1872 · Schmiedeberg eraldas esimesena punasest kärbseseenest muskariini ning näitas, et see mõjub südamele sarnaselt uitnärviärritusega
Varpas (kell)- ajakiri, anti välja 1898 Ida-Presimaal asutaja Vincas Kudirka. Venestamine ja moderniseerimine - Keiser Aleksander III (1881-1894)- venestamine. Keiser saatis Liivimaale ja Kuramaale senaator Nikolai Manasseini, haldussüsteemi revisjon. 1885 uued kubernerid venelased, ametlikuks keeleks venekeel. - Venestamine toimus kahes suunas kultuur ja haldus. Haridussüsteem- 1880 vene keel koolide õppekeeleks. 1893. Muutus saksakeelne Dorpati (Tartu) ülikool Jurjevi ülikooliks (ka linna nimi muutus). Vene õigeusu propageerimine. Romanovite dünastiale püstitati mälestusmärgid. Võitlus saksastumise ja venestumise vahel. - Rahvusliku ärkamise ajal puhkes õide eesti-ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Trükiste arv kasvas 19.sajandi lõpul hoolimata venestamispoliitikast. - Rahvusliku ärkamise periood romantilise isamaalisuse järel, millen äideteks on eesti
sõda. Allikad köidetena. 11 köitest allika publikatsioon. ,,Quellen zur Geschihte des Untergangs livländisches Seögständigkeit I-XI" 1861-1885. Ka Rootsi allikate säilitamine TÜ all Schirreni idee. Schirren 1840. aastail demokraat, vastu aristrokaatia ülemvõimule. Kalduma konservatismi, kaitsma aadli seisuslikku ühiskonna mudelit, mille vastu Moskva press. Püüab kaitsta Balti provintse, nende ajalugu ja eriseisundit. 1862 asutas Dorpati Tagesblatti, mis ilmus 1,5 aastat. Ajakirjal polnud menu, 1864 algavad noorsoole suunatud populaarsed loengud. Avalikud loengud kõigile TÜs. Plettenbergi kangusest, Liivimaa maanõunik. Patkulist, keda Schirren peab kangelaseks, et aristrokraatia eest seisab Rootsi absolutismi vastu. Hiljem pettus. Schirren oli väga hea lektor, kujundlik ja vaimukas. Mõned, et tema loengute mõjul sai neist ,,baltlane". ,,Liefländische Antwort" Schirren väliskirjanduse tsensor, oma teosele võimaldas
venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, Eesti Aleksandrikool, avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpti asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa
1.3.Riigi õigusliku ühtsuse tagamine 37.2. Allgemeine Gesetzbuch für die Preussischen Staaten (AGB) 37.2.1.Subsidiaarsuse printsiip 37.3. AGB-st ALR-ni. 37.3.1.Poliitilised tegurid Õiguse areng XIX sajandi Saksamaal Saksamaa XIX sajand kui juriidiline sajand. Mõju Eestile tunduvalt suurem kui Prantsuse arengutel. XIX sajandi viimase dekaadini kuulub Tartu Ülikool saksa ülikoolide võrku, orientatsioon on Saksa õigusele. Kujuneb traditsioon, et Dorpati ülikool on Saksa juristide hüppelauaks, kus on parim raamatukogu Euroopas. Tartus kirjutatakse palju tähtteoseid. Saksamaal XIX saja I veerandil võitlused Napoleoniga on lõppenud. Samas on see ka valitsejate võit liberaalse kodanluse üle. Vana põhikord jääb püsima. 1806 Saksa rahva püha Rooma keisririik lakkab olemast, austria ja preisi keisririik. Saksamaal puudub ühtne riik, eraldi arengud Preisimaal, Baieris, Austrias. Saksamaa ei ole sama mis Preisimaa.
annaabi.ee 
