Riiklik regulatsioon Konkurents ja turg Astmeline tulumaks Võrdeline tulumaks Religioon (Maru)rahvuslus Riiki laastavad KILLUSTUNUD Vene erakondade tahtmised: · kodankondsusseaduse leevendamine · pooldavad suhteid Venemaaga Erakondade valijaskonnad e. Elektoraat: Keskerakond · peamiselt venekeelne · pensionärid( populistlikud e. Rahvale meeldivad lubadused) · vähe informeeritud · peamiselt madala haridustasemega Rahvaliit · maarahvas Ideoloogia ideesüsteem, mis propageerib kindlaid vaateid Hinnang hetkeolukorrale Loob pildi ideaalsest ühiskonnast Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas. Parempoolsed ideoloogiad:
Thomas Hobbes empirist. Uus riigi tekkimise teooria - ,,ühiskondliku lepingu teooria" mille kohaselt inimene on loobunud loodusest tulenevast õigusest üksteist hävitada. 3. Kuidas liigitatakse erakondi tegevusharude alusel? Massipartei kaadripartei häälte püüdja 4. selgita mõisted: makjavellism- poliitik oma eesmärkide nimel vahendeid ei vali. Tähtis on tulemus ja kõik vahendid on lubatud, populism, - populaarsust taotlev tegevus elektoraat, - valijaskond greenpeace - laiaulatuslik ,,rohelise" mõtteviisiga inimeste liikumine, et leevendada keskkonnale toimivat majanduslikku survet., absoluutne veto- võtab automaatselt küsimuse arutusest maha 5. kuidas jaotatakse survegrupid organisatsioonilisel struktuuri järgi (3) ametlikud institutsionaalsed survegrupid kodaniku algatuse korras loodud liidud, seltsid Ajutised projektipõhised 6. loetle liberalismi kolm iseloomulikku joont
PARTEI SURVEGRUPP (lobigrupid) tegevuse eesmärk luua poliitikat mõjutada poliitikat vahend eesmärgi teostamiseks tulla võimule avaldada survet võimulolijatele programmi ulatus haarab kõiki poliitika valdkondi üks valdkond või probleem teavitamise/propaganda objekt valijaskond e. elektoraat võimueliit põhistrateegia publicity lobbism, guluaarides Liikumised: (kollektiivne käitumine, kus on tegemist erinevate mastaapidega). Gustav Le Bon (1841-1931)-,,Hulkade psühholoogia``, kirjeldab massikäitumist, eliittsükli 3 etappi: 1. Eelkriis, inkubatsiooni etapp (käärimine, nurin). 2. Kriis ise-toimub aktiivne tegevus, olemas eesmärgid, liidrid. 3
SRÜ VALIMISED selle kaudu toimub võimuorganite moodustamine 1)tingimused a)üldised-valimisõigus peab olema antud kogu täiskasvanud teovõimelisele elanikkonnale,eestis 18. aastaselt, tsensus valimispiirang(vanuseline) paiksustsensus kohalikel valimistele, seda rakendatakse välismaalaste suhtes b)üheõiguslik- kõikidele valijatele peab olema antud võrdne arv hääli c)otsesed- kas kandidaadile või nimekirjale Valijaskond (elektoraat) valimistel 1) Riigikogu 101 saadikut, valitakse need 12 valimisringkonnas. Mandaatide arv sõltub valijate arvust. *Aktiivne valimisõigus on antud kõigile Eesti kodanikele, kes valimiste toimumise päevaks on saanud 18-aastaseks. Hääleõigust ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda.
valijate arvuga antud ringkonnas. Võidakse aga "mängida" sellega, et demagoogiliselt väidetakse - iga ringkond (NB! sõltumata valijate arvust!) saab võrdse arvu mandaate, kusjuures nt ringkonnas nr.1 on 2000 valijat, ringkonnas nr.2 on 900 valijat ning ringkonnas nr.3 on 350 valijat. Seega mõne ringkonna valijate hääled oleks justkui väärtuslikumad. Seda võtet saab kasutada siis, kui valitsev reziim on tuvastanud, et väiksema valijate arvuga ringkonnas on temale lojaalne elektoraat (valijaskond). Teine juhtum. Kui algselt olidki ringkonnad valijate arvult võrdsed, siis loomulik migratsioon võib pika aja vältel teha selles olulisi korrektiive. Nüüd on võimalik "mängida" sellega, et pikemat aega jäetakse teatud ringkondade piirid muutmata, et saavutada sama tulemus, mis eelmisel juhul. Ringkonna piiride muutmist eesmärgiga võrdsustada üle riigi kõik ringkonnad valijate arvult nimetatakse ümberjaotuseks ehk ümberringkonnastamiseks. "Gerrymander"
annaabi.ee 
