Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - K...
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4% Joonis 1: Eesti energiatarbimine energialiigi järgi, 2011. Allikas: Statistikaamet ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunam...
16.03.2010 Eesti Euroopa Liidus Liikmelisusest tulenev bürokraatia Euroopa Liidu asjade koordineerimine Eestis · Alates 1. maist 2004 on Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu (EL) liikmesriik. · Veebilehelt www.riigikantselei.ee/euroopa saate teada, kuidas Eesti osaleb ELi institutsioonide töös ning milline on Eesti riigi Euroopa Liidu poliitika. · Lisaks on lehel hulk kasulikke infomaterjale ning viiteid ELi infoallikatele. Milline on Eesti Euroopa Liidu poliitika? · Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte. · Eesti Euroopa Liidu suunaline poliitika väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. ...
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aas...
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö to...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
Gümnaasiumi kirjand teemal Gümnaasiumi kirjand teemal Kuidas Eesti poliitika aktuaalsemad teemad mõjutavad ühiskonda - 390 sõna. Sain hindeks 4, Sisu 20, õigekiri 12, stiil 8, vorm 5. Kokku 45p 60st.
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas ...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
Referaat Andrus Ansip Eesti Vabariigi Peaminister Jekaterina Zakilova 8.klass Sisukord: · 1 Haridus · 2 Varajane elu ja karjäär · 3 Töökäik · 4 Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides · 5 Tunnustused · 6 Isiklikku Andrus Ansip Andrus Ansip (sündis 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, endine Tartu linnapea, peaminister alates 13. aprillist 2005. 2. aprillil 2007 astus Andrus Ansipi esimene valitsus tagasi; Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige. Aastatel 19982004 oli ta Tartu linnapea, 20042005 majandus- ja kommunikatsiooniminister. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris. Haridus · 1974 lõpetas Tartu 5. Keskkooli · 1979...
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD ...
NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV L...
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
Essee: Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel. Õpiühiskonna haridussüsteemi ülesehitamiseks on vajalik uue haridusseadustiku väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusand...
Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot (Poliitika, välissuhted, Eesti- Vene suhted) 6.september 2009; www.delfi.ee Purjus Vene diplomaat Sergei Suhharev rammis pühapäeval, 6. septembril Narvas politseiautot ja põgenes. Narva politsei sai kodanikelt teate, et Narvas sõidab diplomaatilise numbrimärgiga auto, mille roolis on purjus juht. Vestervalli tänaval õnnestus politseil Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi juhitud auto peatada. Politsei palus autot juhtinud Suhharevil alkomeetrisse puhuda, millest mees aga keeldus ning minema sõitis. Patrull asus autot jälitama ning mõne aja pärast suudeti diplomaat peatada. Politsei soovitas mehel jääda paigale ning oodata ära konsulaadi esindajad, kes ta turvaliselt koju toimetaksid, kuid Suhharev tagurdas masinaga politseiautole otsa ning lahkus sündmuskohalt. Juhtunu osas algatatakse väärteomenetlus. Välisministeerium leppis Vene saatkonna esindajatega kokku k...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandupoliitika õppetool TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat Majanduspoliitikas Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Tööpoliitika olemus...................................................................................................................4 Eesti tööpoliitika....................................................................................................................5-9 Eesti tööpoliitika tänasel päeval..........................................................................................5-...
Ajalugu Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et ...
Eesti 50 aasta pärast Haridus on suunatud tulevikule ning Eesti tulevik haridusele. Selleks, et Eesti väikese riigina toime tuleks tuleb tal olla aktiivne ning innovaatiline. 50 aasta pärast on Eestist saanud teadusmaa. Kuna Eestis oli vähe väga väärtuslikke loodusresursse, siis hakati panustama inimestesse ja teadusesse. Loodi uus sotsiaalne kõrgharidussüsteem, mis teeb kõrgharidusele paljudele kättesaadavamaks. See kujutab endast lepingut, millega õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale seda kui ta on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi. Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõu...
1. Nimeta 1905.aasta revolutsiooni puhkemies põhjused. 1. Majanduskriis, näljahäda, Vene-Jaapani sõda, puudusid kodanikuõigused, töölisprobleem. 2. Kelle mälestuseks on püstitatud Estonia taga olev mälestussammas ? 2. See, on mälestusmärk ohvritele, kes surid "Uuel turul" rahutuste ajal. 1905.aastal 16.okt. 2. Millised olid 17.oktoobri manifesti lubadused ? 2. Lubati kokku kutsuda parlament. Lubati luua erakondi. Lubati kodanikuõigusi. 3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tul...
Peatükk 16 kokkuvõte: Täidesaatev poliitika ,,Valitseja peab õppima olema muud kui hea" ,,Prints" (1513) Niccolo Machiavelli Täidesaatvus on valitsuse taandumatu pealiskiht. Poliitilised süsteemid saavad töötada ilma konstitutsiooni, asaambleeta, kohtusüsteemita ja isegi ilma parteideta, kuid nad ei saa ellujääda ilma täidesaatvata osata, et formuleerida valitsuse poliitikat ja tagada selle teostatavus. Selline on potentsiaalne täidesaatev võim, mille puhul poliitiline areng kontrollib või piirab neid, kas siis jõuga või sundides neid opereerima konstitutsioonilises raamistikus või tehes arvestatavaks populaarse assambleele või demokraatlikele valijatele. Poliitilised täidesaatvad ja arvestatavad esinduslikud jõud on kindlasti poliitika palged millega rahvas on harjunud. Seda sellepärast, et täidesaatvus on poliitilise juhtivuse alus. See roll on suuresti tõusnud kasvava riigi vastutusega, nii koduses kui...
Peatükk 2 Valitsus, süsteemis ja valitsusvõim (reziim) ,,See valitsus on parim, mis ei valitse üldse." Henry David Thereau ,,Kodaniku sõnakuulmatus" (1849) Erinevate valitsusvormide sorteerimine on olnud üks poliitilise analüüsi põhi muresid läbi aegade. Seda protsessi on võimalik vaadelda läbi aegade 4 sajandisse enne meie aja arvamist, kui Aristoteles tegi esimese kirja pandud katse kirjeldada poliitilist valitsusvõimu (edaspidi kirjutatud kui ,,reziim") kasutades terminit nagu ,,demokraatia", ,,oligarhia" ja ,,türann" mida kasutatakse siiamaani. Alates kaheksateistkümnendast sajandist olid valitsused sorteeritud kui monarhia või vabariik, või kui autokraatlikud või konstitutsioonilised reziimid. Kahekümnendal sajandil need suunad teravnesid veelgi. ,,Kolme maailma" poliitilise süsteemi sorteerimine, mis oli eriti moes Külma Sõja ajal, lõi maailma poliitikast pildi, kui domineeritud kaklustest demokraatia ja...
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
The Rise and Fall of Estonia NO99 Käisin 5. detsembril vaatamas NO99 teatri etendust "NO72: The Rise and Fall of Estonia". Elus esimest korda Nokia kontsertsaali sisendes olin kohe meisterlikult seatud konksu otsas: kurb hakkas. Meelde tulid poliitikute lubadused, et Sakala keskust nende valitsemisajal maha ei võeta ja sellele järgnenud vähem kui kuu aega, mil seda tõesti ei tehtud. Oma koha leidnud (Nokia kontsertsaalis asuvad parimad kohad peale üheksandat rida, kui algab istekohtade tõus), olin täielikult vastuvõtlik ja oma vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma Ojasoo/Semperi/Epneri ja selle konkretse noore naäitlejatrupita ette ei kujuta, ...
Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväetee...
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise r...
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapoole...
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner...
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? „Suur-Saksamaa“ loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine, sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon. 1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatiumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ni...
EKSAM 1. Eesti politsei hakkas 2018. sügisel kiiruseületamisega vahele jäänud juhtidele infokaarte, mis kutsuvad elundidoonoriks registreerima. Millise poliitikainstrumendiga on tegemist? A. Regulatiivne B. Vabatahtlik C. Vaikimisi valik D. Müksamine INSTRUMENDID: OTSENE SEKKUMINE – Otsene teenuste pakkumine kodanikele (passi, id kaardi tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Re...
Isamaa ja tema saatus eesti kirjanduses. Meie isamaa ajalugu on väga keeruline.Eestit on kimbutanud paljud rüüsteretked,mõningad sõjad ja meie üle on võimutsenud mitmed erinevad rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks.See omakorda hakkas literatuuri evolutsiooni pidurdama.Ülikoolides läks õpe venekeelseks,mille tagajärjel langes kirjaoskajate tase.Venestamise ajal oli tsensuur ennekuulmatult suur ja karm.Kontrolliti,mida eestlased oma raamatutes ja väljaannetes kirjutavad.Keelatud oli rahvuslike ideede õhutamine ja võimudevastased laused ja mõ...
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17....
1. Töökohad, palgad, juhid Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekat...
Riik, poliitika ja valitsemine Praktikumiülesanded VI praktikum VASTAJA NIMI JA ÕPPERÜHM: 6. POLIITIKA KUJUNDAMINE JA VALITSEMISPROTSESSID 1. Vali välja kaks avaliku poliitika probleemi ning selgita, milliseid poliitika vahendeid ehk tööriistu oleks vajalik nende lahendamiseks kasutada! Avaliku Võimalikud sobivad poliitika vahendid ehk tööriistad poliitika probleemi lahendamiseks probleem 1. Venekool • Eesti keele õppimise paremine • C1 lõppeksam • Eesti koolide vahel õppevahetused 2.Haldusreform • Teha KOVis referendumid • Vägisi liituda • Riigimotivatsiooni 2. Too päris elust näiteid „võimaluste akna“ avanemisest. Brexit Suurbritannias Uus valitsus Eestis Tervishoitus reform USAs Haldusreform Eestis 3. Too reaalsest elust näide erakondade ja huvirühmade ...
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja ...
Mis on poliitika? Poliitika mõiste pärineb kreeka keelest polis, mis tähendas linna, riik aga samuti linna - või riig asjaajamist. Poliitika on inimtegevuse valdkond, mille raames toimub ajaajamise kordineerimine, juhtimine ja kontroll. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni, mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhtes kehtivad reeglid. Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid nagu näiteks erinevad parteid, organisatsioonid, üksikisikud, huvigrupid. Poliitilise tegevuse tulemusel saavad subjektid võimule riigis ja omavad mõjuvõimu ühiskonnas. Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte. Poliitiliste ostuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eelab kompromissi erinevate huvide ja...
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mit...
Eesti on Euroopa Liidu liige. See on andnud meile palju eelised kui ka toonud meile terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismisioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte....
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti V...
Poliitika ja eetika Eetika vastu on tekkimas üha rohkem huvi. Arvatakse, et sõnu ,,poliitika" ja ,,eetika" ei saa väga ühes lauses kasutada. Miks nii ja miks on eetika tähtis? Enne, kui me saame sellele küsimusele vastata, peame endilt küsima, missuguses ühiskonnas me tahame elada, oma lapsi üles kasvatada ja millist ühiskonda neile pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hooli...
Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab Poliitika on meie lõppematu otsing igapäevaprobleemide lahendamiseks. Poliitika puudutab iga päev iga inimese elu otseselt või kaudselt. See kujundab ja struktureerib ühiskonda ja määrab sotsiaalsete gruppide vahelistest suhetes kehtivad reeglid. Inimesed peegeldavad oma käitumise, mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni. Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformid...
Sportlased poliitika hammasrataste vahel Elus käivad paljud asjad käsikäes, näiteks sport ja poliitika. Pärast teist maailmasõda, kus Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt, saabus Eesti sportlasetele raske aeg. Peale uue võimu saabumist, oli peaaegu võimatu Eesti sportlastel pürgida olümpiamängudele. Mis olid põhjused, et eestlaste seast valiti NSV Liidu koondisesse maksimaalselt kümme sportlast? Kes eestlastest pidid tundma valu, sest olid jäänud poliitilise hammasratta vahale? Punaste võimu ajal, ei saanud enam rääkida 30-40 eesti sportlase saatmisest olümpiamängudele, see arv jäi mitmeid kordi väiksemaks. NSV Liidu ajal sai keskmiselt seitse eesti sportlast spordimaailma suurimale võistlusele. Põhjuseid, miks paljudele sportlastele oli olümpiamängude uks suletud, oli palju. Ma tooksin välja kaks suurimat põhjust, mis rikkusid maarjamaa sportlaste karjääri. Esiteks avaldas suurt mõ...
Venestumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused (lk80) -pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmised, majanduskasv, hariduse levik, Lääne-Euroopa revulatsioonide mõju, Aleksander II toetas kultuuri ja hariduse levikut, ühistegevused, 2) Ajakirjanduse tähtsus (lk82)-kirjamehed- estofiilif- sakslastest mõisnikud ja harilised, kirikuõpetajad, kellele meeldis eesti keel, uurisid eest kombeid ja kultuuri, üks esimesi oli RobertRochlmann- alustas kalevipoja kirjutamist,uuris rahvaluulet, T.R Kreutzvald- arst, viis lõpule Kalevipoja kirjutamise, kirjutas raamatu “ Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilus esimest korda soomes, J.V. Jannsen-1857 Perno postimees, pani ajakirjanduse alguse, esimest korda pöörduti lõplikult eesti rahva poole, K.R. Jakobson- andis välja ajalehe “sakala” 3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus balt...
Eesti vajab eliit-inimesi 2001. aasta Arteris on kirjutatud, et eliidi-inimese väärtused, vajadused ning eesmärgid on vastupidised oma olulisuselt tavainimese omadele. Eliidi-inimese jaoks on kõige olulisem eneseteostus, sellele järgneb kuuluvus, siis turvalisus ja kõige viimaks esmatarbed. Lisaksin enda poolt, et eliidi-inimesel peab kindlasti olema palju positiivseid omadusi. Ta on kindlasti edukas oma valdkonnas, omab laia silmaringi, suudab väljendada oma mõtteid ja on karismaatiline. Igas eluvaldkonnas, nagu näiteks poliitika, äri, meelelahutus, kunst jne, on olemas oma eliit. Osasid neist tuntakse ja teatakse läbi ajakirjanduse ja nad on avalikkusele teada. Samas on nendes eluvaldkondades ka eliit-inimesi, kellest meie tavaolukorras midagi ei tea, aga kes mängivad olulist rolli sisemises ringis. Eliidil on tähtis roll. Eliit kujundab üldise suhtumise ning paneb paika kõrgemad väärtuse hinnangud ka...
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad res...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
