neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit.
ja puulõige (nimetus vastavalt trükiplaadi materjalile). puulõige 3. Skulptuur Skulptuuril on peamine väljendusvahend vorm. · vorm · materjal Skulptuur- ruumiline kunstiteos Skulptor ehk kujur A. Adamson, Koit ja Hämarik Skulptuuri tehnikad · ÜMARPLASTIKA savi, plastiliin · VALATUD KUJUD pronks Tauno Kangro, Tarvas (Rakveres) · RAIDKUJUD marmor graniit puit Michelangelo. Taavet Myron, Kettaheitja Reljeef - skulptuuri alaliik, kus kujutis eendub pinnalt või on sellesse süvendatud. Vana-Egiptuse reljeef. 4. Tarbekunst tegeleb esemete kujundamisega (klaasi-, naha-, metalli-, tekstiilikunst, keraamika, disain jne) Disain arendab tooteid, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise
Zeusi sünd-Jumalate ja inimeste käskija Kronos kartis ennustust"et ta sureb oma poja käeläbi" ja sõi ära kõik oma lapsed. Tahtes päästa vähemalt üks laps, põgenes jumalanna Re Kreeta saarele ja sünnitas poja-Zeusi. Zeus jagas koos oma vabaks saanud vendade Poseidoni ja Hadesega kogu võimu maaillma üle. Olümpia asus Peloponnesose lääneosas Alpheiose jõe orus, varjurikaste oliivipuusalude keskel, pühas salus asusid mängude kangelaste ja võitjate raidkujud. Pheidias-kuulus kujur kes lõi ka Zeusi ja Athena kuju. Olümpiapidustuste juhtivateks tegelasteks võisid olla ainult Elise kodanikud. Võistlusest võisid osa võtta ainult vabana sündinud, Kreeta kodanikud ja need kes end kuritegevusega polnud häbistanud. Naisi mängudele ei lubatud. Mängude kavas olid: Jooksualad, hobuste võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, odavise, viievõistlus, kaugushüpe ja kettaheide. Kohtunikud olid purpurrõivastes. Alates 33.OM
skulpturaalne neljahobuserakend. · Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. · Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. · Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga
jne. Osad inimesed seostavad maiade püramiidide ehitamise oskusi tulnukate sekkumisega. Kindlasti meeldib inimestele müstika ja seda maiade tsivilisatsiooni jäänused ka pakuvad. 2. MUISTSETE MAIADE KULTUURIPÄRAND TURISMIS Muistsete maiade tsivilisatsiooni jäänuseid on võimalik näha paljudes kohtades Lõuna-Mehhiko piirkonnas ja Yukatani poolsaarel. Peamiselt on maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunsti. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Järgnevalt tuuakse välja enim külastatavad ning teiste maiateemaliste vaatamisväärsuste seas esile kerkivad paigad. Palenque – püha linn 6 Palenque asub madalate küngaste jalamil keset ürgset Lacandoni vihmametsa (Vaata asukohta kaardil lisa 1). Palenque demonstreerib maiade huvi üleloomulike sfääride vastu. Muistse linna
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja k...
See oli neile meeltmööda, sest niisugune reputatsioon aitas teisi riike alistada. Paljud võidetud sunniti suurehitustel orjatööle. ("Mesopotaamia ja piiblimaad") Assüüria kunst Assüüria klassikaline kunstistiil arenes välja 9. sajandil e.m.a. kahe suure vallutaja - Assurnasirpal II ja tema poja almanesser III (valitses 858-824 e.m.a.) - ajal. See jõuline stiil avaldub kõige mõjukamalt pealinnas Nimrudis., kus paleed, templid ja raidkujud pidid sügavalt mõjutama nii oma rahvast kui ka salavaenlasi. ("Mesopotaamia ja piiblimaad") Arhitektuur Assüüria arhitektuuri mõjutas Sumeri-Akadi (ja teatud ulatuses ka Mitanni) stiil. Paleed olid kaetud värviliste seinakaunistustega, hakati ehitama tsikuraate koos kahe torni ja värviliste emailplaatidega, arenes Mitannilt laenatud pitserigraveerimise kunst. Nimrudis, Khorsabadis ja Ninives kuninglikke paleesid ehtinud madalreljeefid kujutavad
vKiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (18261883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kir ik u stiil vKirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kir ik u stiil Kir ik u inter j öör vPärast pikihoone valmimist ja kiriku õnnistamist võtsid siseviimistlustööd veel kaua aega
La Sagrada Familia Koostanud: Õpetaja: La Sagrada Familia (Püha Perekond) Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau. See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas. Astorga jaoks Leoni lähedal kavandas ta 1887. aastal piiskopilossi. Stiililt oli see äärmiselt omavoliline segu gootikast ja art nouveau`st. Sel ajal oli ta juba neljandat aastat tegev Templo de la Sagrada Familia ehitamisega. Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning su...
Templid olid sama suurejoonelised kui püramiidid ja neil olid suured sambad. Amoni suur tempel Karnakis oli omal ajal ja on ka siiani maailma suurim religioosse tähendusega ehitis. Templid olid jumalatele mõeldud kojad ja neisse võisid siseneda ainult preestrid. Igaüks kes soovid jumalaga rääkida, pidi ootama pidustusteni, kui preestrid jumala või jumalanna kuju välja kandsid. Luxori templi ees, mis lõpetati Ramses II ajal seisid raidkujud ja juurdepääsuteed ääristasid kaks rida inimese peaga sfinkse. Kuna Egiptlastel polnud ehitusmasinaid, siis ehitati kõik suured rajatised inimeste lihaste jõul. Avalikud tööd olid talupojade jaoks kohustuslik ja nad pidid andma sinna oma panuse. Enamus töid tehti üleujutuste ajal, sest siis polnud põlluharijatel muid ülessandeid. Tasu said nad toidu, joogi, rõivaste ja muu vajaliku näol Kasutatud kirjandus:
taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Võistlejad ja pealtvaatajad Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad, barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt, surmanuhtluse
saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a,
marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Rhodose koloss Juhendaja: Uno Trumm Kirjutaja: Renna Koha Kunda 2008 Rhodose koloss Rhodose kolossi kuulsuse algus: Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. Koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savi...
Ülevaatlik aed. kontuuril madalad hekid. Muru köögiviljad, ravimtaimed, Rooma eeskujud. siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. ja lilleväljad-peenrad, kasvuhooned. lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest Trepistikud, sammastikud, parterpeenrad, värviliste lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem. kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16. saj: rõhu Maastik avaram ja tasasem
jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
14 püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Selle ülemist serva ehtis ai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teisel korrusel ohverdamisruumis olid valitseja ja tema leinava lese raidkujud, mis olid kaks korda suuremad kui nad ise. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga - nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus ayvankriks, millega sõitsid keisrid. Pärast Halikarnassose vallutamist Aleksander Suure poolt 334
mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mausoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga - nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus ayvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi kujundasid ja ehitasid arhitektid Pytheos ja Satyros. Nende töödest on säilinud vähe, näiteks Athena templi varemed Prienes, mille Pytheos Aleksander Suure
KEILA KOOL SAGRADA FAMILIA Referaat kunstiajaloos 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1 EHITUSE ALGUS...................................................................................4 1.1 Monumentaalse kiriku idee.......................................................................................4 1.2 Arhitekti vahetus........................................................................................................4 2 ANTONI GAUDI.........................................................................................................5 2.1 A.Gaudi arhitektina.....................................................................................................5 2.2 Elu lõpuaastad..............................................................................................................5 3 SAGRADA FAMILIA ARHITEKTUUR............
mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mausoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Mausoleumi kujundasid ja ehitasid arhitektid Pytheos ja Satyros. [1, lk 110-111] 8 6. Rhodose koloss Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304. aastal e.Kr
moodustunud ligikaudu 10-meetriste külgedega ruudukujuline platvorm. Püramiidi kompleks: Egiptuse valitsejad ehitasid püamiidikujulisi hauamonumente aastatel 2630-1640 eKr seega ligikaudu 1000 aastat. Kuid püramiid oli vaid osa suuremast hauaansamblist. Kohe püramiidi kõrval asus kaheosaline hauatempel. Sissepääsuvärav viis templi välimisse sammasõue, sisemuses aga paiknes ruum kus olid valitseja raidkujud ning hoiti hauatahuseks eluks vajalikke lauvarusid. Preestrid tõid iga päev templisse hõrgutavaid ohvriande, et valitseja saaks igavikus meeldivat elu nautida. Templi kõrval hoiti uhket paati, mis oli tema liikumisvahend. Hauatemplist viis pikk katusega tee alla Niiluse äärde. Seal asus sildumiskohaga orutempel, kuhu paadid tõid vaarao surnukeha ja matuserongkäigust osavõtjad. Orutemplis palsameeriti valitseja surnukeha enne püramiidi matmist. Suure
aastat varem. Venimine oli seotud rahapuudusega. Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius (1826–1883). Kiriku projekt valmis juba 1858. aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882. aastal, kuid siseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetatud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinaniššides. Kirikuhoone on neoromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab, et "välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. 10 Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi
marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Pliniuse ja teiste autorite järgi oli mauoleumi kõrgus aluselt kuni katuseplatvormini 46 meetrit. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus auvankriks, millega sõitsid keisrid. Mausoleumi ehitasid ja kujundasid arhitektid Pytheos ja Satyros. 1402. aastal Halikarnassose mausoleum lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes ehitasid varemetele
Näide portreeskulptuurist (allikas: http://wwwdelivery.superstock.com/WI/223/1899/PreviewComp/SuperStock_1899-42026.jpg ) Prints Rahotep ja tema naine Nofretete (allikas:http://www.utexas.edu/courses/cc302k/Egy pt/Egypt_images/9901270003.jpg ) ,,u.2550 a. eKr. Kui need raidkujud 1871. aastal välja kaevati, kohkusid kaevajad nende elutruudust nähes. Ehkki nende asend on rangelt vorminõudeid järgiv, on neid katter värv niivõrd erk ja mõjub sama ehtsalt kui elus ning nende silmade iiris on kivikristalne
arhitektuurilisest vormilisusest, erilise väärtuse asetamine varjulistele promenaadidele, merele ning maastikule vaadetele, jahedatele romantiliste seinamaalingutega portikustele (topia), mis seovad tervikuks hoone ning aia, väärtuslikud olid ka skulptuurid, pügatud hekid, pukspuuparterid, põõsastest pügatud kujud (topiaariumid), vesi ning grotid; 4) Rooma kui parkide linn laienemas piki Tiberi jõge. 7. Kirjelda lühidalt tüüpilist Islami aeda * Aias puudusid raidkujud, sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi. Islami aias oli palju purskkaeve. Vesi voolas läbi aia. Aed oli kanalitega jaotatud tavaliselt neljaks osaks. Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad,
peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada
saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1 staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel andmetel a. 716 e.m.a
saj eKr, oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213 x 29 m) ja hipodroom (730 x 336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. (Olümpiamängud 1980: 7) Võistlustevahelisel ajal kasvasid Olümpia areenid tavaliselt rohtu ja vajasid enne mänge puhastamist. Selle töö tegid ära atleedid ise, kes katsid ka areeni hiljem pehme liivakihiga.
EESTI HOTELLI JA TURISMIKÕRGKOOL REISIKORRALDUS VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel..................................................................................................... 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju.......................................................................................................
mõjude suhtes. Kuid need võõtad mõjud ei etenda otsutavat osa hetiidi kultuuris, ja eriti väike osa on neil selles kultuurivallas, mille põhjal mõõdetakse kogu kultuuri taset: kunstivallas. Seepärast räägitakse täie õigusega iseseisvast hetiidi kultuurist ja samuti ka iseseisvast hetiidi kunstist. Hetiidi kultuuri esimesed mälestusmärgid, millega hetiitide impeeriumi avastajad kokku puutusid, olid hetiidi jumalate raidkujud. Need sirgetes ridades mehed, peas kõrged teravatipulised mütsid kaljutempli seinal Yazilikayas, olid jumalad; poksija poosis mees, kes valvas Böghazköy väravat, oli jumal. Hetiidi panteon, mille koosseisust me tunneme umbes 10 %, on kirju segu assüro- babüloonia-sumeri, luvi, hurriidi ja eriti hatti mitmesugustest elementidest; see kõik tuleb lisada neile jumalatele ja kultustele, mida hetiidid oma algkodust olid kaasa toonud.
Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD. b. muutes happesuse taset ja mineraalide kontsentratsiooni - mõjutab puude juuri muutes nad vastuvõtlikuks teistele kahjustavatele teguritele. Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a
Hans Heinrich Falck. Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius. Kiriku projekt valmis juba 1858.aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882.aastal. kuid sisseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetaud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kirikuhoone on neuromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab et ,,välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegeist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kaarli kiriku suursugune ja avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas luua ühtse, piilaritega liigendamata ruumi. Selle projekteeris Otto Pius Hippius
Harilikult püsivad okkad puudel mitu aastat. Okaspuude okkad on kaetud vahakihiga, mis kaitseb puid liigse aurumise eest. Happevihm hävitab vahakihi okastel ning okkad kolletuvad ja langevad maha. HAPPEVIHMADE TAGAJÄRJEL PUUD KUIVAVAD. b. muutes happesuse taset ja mineraalide kontsentratsiooni - mõjutab puude juuri muutes nad vastuvõtlikuks teistele kahjustavatele teguritele. Nisu, lehtsalat, kaer happelisele keskkonnale väga tundlikud saak väheneb. c. Kiviehitised, raidkujud, monumendid (eriti marmor, lubja ja liivakivi) sajandid =mõni aasta. d. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist surnud järved .Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. e. Happel joogivesi reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette. 2. Happesademed tungivad mulda a
hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468- egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Hatsepsut valitses Egiptust edukalt 15 aastat ning tema võimul oleku aega märkis ilmselt rahu ja õitseng. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] 1458 eKr juhtis Thutmosis III mässu, mille eesmärgiks oli troon tagasi võita. Hatsepsut kadus. Thutmosis laskis tema pühamud, raidkujud ja reljeefid vigastada. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Thutmosis III (u 1479 u 1425 eKr) Thutmosis III oli Vana-Egiptuse 18. dünastia 6. vaarao. Thutmosis III oli Thutmosis II poeg. Ta sai vaaraoks pärast oma isa surma, kuid isa naine Hatsepsut haaras võimu enda kätte ning oli 22 aasta jooksul sisuline Egiptuse valitseja. Thutmosis III sai võimule alles pärast Hatsepsuti surma
pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning sügavaid tsiseleerin-guid, mis meie juures iseloomustavad gooti ajajärgu lõppu ning jätkuvad kuni kuueteistkümnenda sajandi keskpaigani renessansi muinasjutuliste arhitektuuri-fantaasiatena. Väike läbipaistev rosett portaali kohal oli eriti peene filigraani
Vahemere äärest, Pärsiast või Indiast saabunud vahetasid Kashi oaasis (kaupmeeste kokkusaamiskoht) klaasi, parüüme ja kalliskive Hiina siidi vastu. SKENEE – Kreeka teatri puust lavaehitis, mis täitis ka dekoratsiooni , taustaks olemise ülesannet. Skenee ees asetses näitemänguplats, mille ümber paiknesid poolringis vaatajate kohad. Skenee oli ka mõeldud näitlejatele kostüümide ja maskide vahetamiseks. SKULPTOR – (Kreeka) kujusid (skulptuure) valmistav kunstnik. Raidkujud näitasid inimkeha ilu, mille proportsioone ja anatoomiat skulptorid põhjalikult uurisid-õppisid. Suur osa kunstnikest (sh skulptoritest) olid tegelikult käsitöölised, kes oma töökodades endale igapäevast leiba teenisid. Šaduff- lihtne kooguga kaevu meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud http://et.wikipedia.org/wiki/Saduff (Vikipeedia) SOMA – Indias, hinduistide usutalitustel kasutatud alkohoolne jook
elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad. Küpressid plaatanid ja apelsinipuud istutati lisavarju saamiseks sageli ridadena seinte lähedusse, aromaatsed taimed paigutati pottides vee lähedusse õhku lõhnastama. Aias puudusid raidkujud, sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi, pergolad olid tuntud nii idamaades kui antiikses Vahemere-ruumis. Hispaaniast, kus isegi suurte paleede aiad olid jaotatud vaiksemateks soppideks, levis nn paradiisiaia traditsioon ka Lõuna-Ameerikasse ning sealt edasi Californiasse, kus ta on tänapäevaks muutunud privaatseks siseaiaks koos peaaegu lahutamatu ujumisbasseiniga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
