õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Nimetatud keskkonnaprobleemid on tekkinud ja kestavad aga järgmistel põhjustel: 3
Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki)
Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki). Kuigi see
haloonid ka tulekustutitest jne. Osooniaukude tekkes on võrdväärselt tähtsateks põhjusteks atmosfääri saastamine potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega. Stratosfääri süvenevat talvist jahtumist põhjustavad just needsamad kasvuhoonegaasid, mis on alumises õhukihis soojenemise põhjuseks. Kasvuhoonegaasidel neeldunud kiirgus taaskiiratakse alati kõrgema temperatuuriga keskkonna suunas ja stratosfääris erinevalt troposfäärist temperatuur kõrguse kasvades kasvabki. Taaskiiratav soojuskiirgus levib üles maailmaruumi suunas. Viimase 30 aastaga on stratosfäär jahtunud keskmiselt 2o C võrra. Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa
tule seega looduses toime. Nii on ainus võimalus neid loomi vaid loomaaedades hoida ja liigina elus pidada. (Liikide hävimine 2008) Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Põhjuseid on väga erinevaid. Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine, selle rikkumine või muutumine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused on jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Tugevateks mõjutajateks on kindlasti ka salakütid ja röövkalapüük. (Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine 2008) 6 3. METSADE PINDALA VÄHENEMINE
...............................................................................................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett. Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine. Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju.
............................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Uurisin, lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt. Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja riskid sellega kaasnevad, ning mida tuleks teha, et pidurdada rahvastiku kasvu, ning mida
SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: •õhu saastamine; •osoonikihi kahanemine; •globaalne soojenemine; •pinnase saastumine; •vee saastumine;
Kõik kommentaarid