Keskkonna globaalprobleemid (1)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid .
Referaat
Pärnu 2010
SISSEJUHATUS
Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA.
Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis , kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära.
Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" ( loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama ) KÕIK MAAL elavad liigi
GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID ehk MEIE KODU ON OHUS
Globaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure. Seda ainult sinnamaani, kuni me teadvustame, et needsamad probleemid eksisteerivad meie koduplaneedil - järelikult on need MEIE KODU probleemid.
Meist igaühte huvitavad vähemal või rohkemal määral meie endi majapidamises aset leidvad sündmused - seega miks mitte - tere tulemast meie suure ja ühise majapidamise siseasjadesse!!!
Ökoloogiline kriis
Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks.
Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama?
Juba praegu ei suuda mõnes maailmajaos (nt. Aafrika mandril ) inimesed enda elatamiseks vajalikke ressursse toota. See on ka Eesti probleem - näiteks mitmeid toiduaineid, mida saab edukalt Eestis toota, tuuakse meile teistest riikidest sisse. Toiduainete transport nõuab energiat ning meie peamisteks energiaallikateks on fossiilsed kütused, mis on inimese seisukohast lähtudes taastumatud loodusvarad - neid ei teki juurde ja varsti saavad nad otsa. Vahest oleks õige aeg hakata endale vajalikke toiduaineid, mida saab Eestis kasvatada, oma maal tootma, sest "viljakandvat mulda on küllalt igal pool"
Juba on maailmas selliseid kohti, kus saastatus ei võimalda inimestel normaalselt elada. Eriti probleemiderohke on elu suurlinnades, kus väiksel alal elab koos suur hulk inimesi (nagu silgud karbis). Samas soovib iga inimene juua puhast vett ja hingata puhast õhku, mis suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. “hapnikupurgid” - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see " luksus " tasuta kõigile kättesaadav.
Globaalne soojenemine
Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming – kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C
Nn. kasvuhooneefekt – atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas – lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist).
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom , kloor) ja troposfääri osoon .
Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud.
Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest ( soodes , tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest.
Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel.
Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut.
CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne.
Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Kuna gaasid levivad atmosfääris väga kiiresti ja avaldavad ulatuslikku globaalset mõju, siis on nende vähendamine kõikide riikide ülesanne.
Globaalse soojenemise tagajärjed
Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda, siis Maa keskmine temperatuur tõuseb 2 – 4 kraadi võrra.
See toob Eestile kaasa järgnevad muutused:
Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel
Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis
Sagenevad talvised tormid ja udud
Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast – kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra.
Osooniaugud
Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest
Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%) ja kevadel (0,000007 mahu%).
1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel – nn. osooniaugud – seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega.
Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll , mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid.
Happeline deposioon
Ehk happeline sadestumine – märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes
Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika - ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks.
Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine.
Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled

Maa ilma osoonita...

Mis juhtuks, kui osoonikiht üldse ära kaoks - kas me saaksime Maal elada ja mis juhtuks meie elusloodusega.

Kuna osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, siis meie elusloodus häviks, sest tal ei oleks enam kaitsekilpi. Inimesed loomulikult arvaravasti leiaksid mooduse, kuidas ellu jääda - kasutusele tuleksid erinevad kaitseriietused, Maa oleks täis igasuguseid katmikehitisi, kus vähesed ellujäänud inimesed kasvataksid endale toitu). Metsikust ja vabast loodusest ei saaks siis enam rääkida.

pH tähendus tavaelus
Happesuse näitaja – pH – tähendusest:
Kui pH on 1 – 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga
Kui pH on 4,6 – 5,5, siis on uuritav aine mõõdukalt happelise reaktsiooniga
Kui pH on 5,6 – 6,5, siis on uuritav aine nõrgalt happelise reaktsiooniga
Kui pH on 6,6 - 7,2, siis on uuritav aine neutraalse reaktsiooniga
Kui pH väärtus on üle 7,2, siis on uuritav aine aluselise (leeliselise reaktsiooniga) (pH 7,3 – lahus väga nõrgalt aluseline ja pH 14 – tegu on tugevalt aluselise lahusega)
Happevihm
Atmosfääris reageerivad väävli- ja lämmastikoksiidid veeauruga, tekitades väävel – ja lämmastikhappeid, mis langevad maapinnale happevihma – või lumena.
Sademete normaalne happesuse näitaja (pH) on 5-6, happevihmadel võib see langeda isegi 1,5-ni (tomatimahla happesus on 4 ja sidrunimahlal pH on 2)
USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas on sademete happesus püsivalt alla pH 4,5 (ka Eesti pinnale on langenud sademeid, mille happesus oli pH 4,5)
Happevihmade tagajärjed
Mõju veekogude elustikule – paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist.
Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest – langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad – bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida.
Happevihmadest vähemmõjutatud on lubjarikkad piirkonnad.
Kõrbestumine
Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10%
Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades.
PÕHJUSED:
Sajandite jooksul välja kujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust.
Tagajärjeks on mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine
Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele.
Pinnase erosioon
Mullakihi keskmine paksus on 15 cm.
Pinnase erosiooni ehk ärakannet põhjustavad:
Sademed
Vooluvesi
Tuul
Uhutakse ära viljakas kiht – tugevam erosioon esineb troopikas, nõrgem parasvöötmes ja arktilistes tingimustes.
Erosiooniprobleeme soodustavad:
Liigkarjatamine,
metsade hävitamine,
väärad maaharimisviisid
Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda ( ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s).
Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat!
Erosiooni ennetamine
Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv)
Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem)
Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1- aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada.
Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal.
Looduse mitmekesisus
Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki.
Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime – ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) – iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a.
Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud.
Liikide hävimine
Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine , muutumine või häving
Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine
Röövkalapüük ja salakütid
Keskkonna reostumine
Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits)
Kliimamuutused iseenesest
Kasutatud ja soovitatav kirjandus

• Anttila, P. jt. (1996). Globaalsed keskkonnaprobleemid.
  
• Liimand, I ( Keskkonnaministeerium ), (2001). Väike keskkonnakaitse teatmik
  
• Kärblane, H., (1996). Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat.