Keskkond ja jäätmemajandus (0)

Keskonnaprobleemid

Eesti suurimad keskkonnaprobleemid

• õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele;
  

• tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke;
  

• põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus;
  
• veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid;
  
• keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus;
  
• elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus;
  
• inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
  
• Nimetatud keskkonnaprobleemid on tekkinud ja kestavad aga järgmistel põhjustel:
  

• aegunud , toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses;
  
• elanike madal keskkonnateadlikkus;
  
• keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus;
  
• puudulik keskkonnakorraldus
  

• Vaadeldes ja uurides Eesti keskkonnaprobleeme ja nende tekkepõhjuseid, üritavad vastavate alade spetsialistid neid hädasid pidevalt leevendada ja võimaluse korral üldse vältida. Et selline tegevus oleks efektiivne ning hästi korraldatud, on loodud mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuunad, riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused jne.
  

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Ökoloogiline kriis

Globaalne soojenemine

• Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud.
  
• Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest ( soodes , tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest.
  
• Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel.
  

• CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne.
  

• Kui süsihappegaasi kontsentratsioon õhus (praegu 0,03%) suureneb 2 korda, siis Maa keskmine temperatuur tõuseb 2 – 4 kraadi võrra.
  

• Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel
  
• Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis
  
• Sagenevad talvised tormid ja udud
  

• Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast – kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra.
  

Osooniaugud

• Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest
  
• Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%) ja kevadel (0,000007 mahu%).
  
• 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel – nn. osooniaugud – seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega.
  
• Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll , mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendite kasutamist. Oluliselt on piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid
  

Happeline deposioon

• Kui pH on 1 – 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga
  
• Kui pH on 4,6 – 5,5, siis on uuritav aine mõõdukalt happelise reaktsiooniga
  
• Kui pH on 5,6 – 6,5, siis on uuritav aine nõrgalt happelise reaktsiooniga
  
• Kui pH on 6,6 - 7,2, siis on uuritav aine neutraalse reaktsiooniga
  
• Kui pH väärtus on üle 7,2, siis on uuritav aine aluselise (leeliselise reaktsiooniga) (pH 7,3 – lahus väga nõrgalt aluseline ja pH 14 – tegu on tugevalt aluselise lahusega)
  

• Atmosfääris reageerivad väävli- ja lämmastikoksiidid veeauruga, tekitades väävel – ja lämmastikhappeid, mis langevad maapinnale happevihma – või lumena.
  
• Sademete normaalne happesuse näitaja (pH) on 5-6, happevihmadel võib see langeda isegi 1,5-ni (tomatimahla happesus on 4 ja sidrunimahlal pH on 2)
  
• USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas on sademete happesus püsivalt alla pH 4,5 (ka Eesti pinnale on langenud sademeid, mille happesus oli pH 4,5)
  

• Mõju veekogude elustikule – paljud kalarikkad järved muutunud elutuks. Olukorra parandamiseks kasutatakse nt. järvede lupjamist.
  
• Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest – langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad – bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida.
  
• Happevihmadest vähemmõjutatud on lubjarikkad piirkonnad.
  

Kõrbestumine

• Kogu maakera pindalast (510 milj. km2) praegu põldude all 11% ja karjamaade all 10%
  
• Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades.
  
• PÕHJUSED:
  
• Sajandite jooksul välja kujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust.
  
• Tagajärjeks on mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine
  
• Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele.
  

Pinnase erosioon

• Sademed
  
• Vooluvesi
  
• Tuul
  

• Liigkarjatamine,
  
• metsade hävitamine,
  
• väärad  maaharimisviisid
  

• Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv)
  
• Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem)
  
• Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1- aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada.
  
• Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal.
  

Looduse mitmekesisus

• Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki.
  
• Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime – ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) – iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a.
  
• Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud.
  

• Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine , muutumine või häving
  
• Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine
  
• Röövkalapüük ja salakütid
  
• Keskkonna reostumine
  
• Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits)
  
• Kliimamuutused iseenesest
  

Jäätmete käitlus

Jäätmete liigid ja nende sorteerimine

• Vabastatud jäätmed on radioaktiivsed jäätmed, mille aktiivsus on nii madal, et neid pole vaja käidelda erinevalt tavalistest mitteradioaktiivsetest jäätmetest.
  
• Madala- ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed on paber, rõivastus ja laboriseadmed , mida on kasutatud piirkondades, kus käideldi radioaktiivseid aineid, samuti saastunud pinnas ja ehitusmaterjalid . Lisaks kuuluvad siia aktiivsemad materjalid, mida on kasutatud gaasiliste ja vedelate heitmete töötlemiseks enne keskkonda laskmist, või muda, mis koguneb jahutustiikidesse, kus hoitakse kasutatud kütust.
  
• Lühiealised radioaktiivsed jäätmed sisaldavad peamiselt suhteliselt lühikese poolestusajaga (alla 30 aasta) radionukliide ja pikaealisi radionukliide üksnes väga madalas kontsentratsioonis.
  
• NORM (Naturally Occuring Radioactive Material) jäätmed – looduslikku radioaktiivset materjali sisaldavad jäätmed – tekivad sageli väga suurtest kogustes ning sisaldavad üsna madala kontsentratsiooniga looduses esinevaid radionukliide ( ehkki nende kontsentratsioonid on kõrgemad kui looduses). Seda liiki jäätmed tekivad uraani ja teiste mineraalide, nagu väetistes kasutatavate fosfaatide kaevandamisel ja töötlemisel
  
• Transuraansed jäätmed sisaldavad alfaosakesi emiteerivaid radionukliide nagu plutooniumi isotoobid , mõnedes riikides on välja toodud eraldi kategoorian
  
• Kõrgaktiivseks jäätmeks on üksnes reaktorites kasutatud kütus (riikides, kus seda peetakse jäätmeks) või kõrge aktiivsusega vedelik, mis tekib kasutatud kütuse töötlemisel. Seda tüüpi jäätmete kogus on väga väike, kuid aktiivsus nii kõrge, et sellest tekib märkimisväärset soojust.
  

Teadmised jäätmete kohta

Mida ma ei teadnud jäätmete kohta

• Et jäätmeid on 16 kategooriat;
  
• Kes on jäätmevaldaja ja jäätmetekitaja;
  
• Et jäätmeid ohtralt taaskasutatakse;
  
• Et probleetoodete jäätmed on jäätmed mis põhjustavad tervise-ja keskkonnaohtu;
  
• Jäätmete käitlemiseks peab omama selle teostamise loa;
  
• Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi;
  
• Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat ;
  
• Prügilasse on keelatud ladestada töötlemata jäätmeid;
  
• Prügilasse on keelatud ladestada kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve;
  
• Et on olemas n.n. jäätmehoidlad, kus ladustatakse erineval kujul olevaid jäätmeid;
  
• Jäätmehoidla käitajal peab olema jäätmehoidla kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse kohustuste täitmiseks piisav rahaline tagatis;
  
• Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta;
  
• Jäätmeloa annab Keskkonnaamet ; Jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks;
  
• Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta – karistatakse rahatrahviga;
  

Mida ma teadsin jäätmete kohta

• Mis on tavajäätmed ja biolagunevad jäätmed;
  
• Et laeval on jäätmete põletamine keelatud;
  
• Et ohtlikke jäätmeid ei tohi kokku segada;
  

Mida peab iga inimene teadma

• Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
  
• Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.
  
• Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat.
  
• Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas .
  
• Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida.
  
• Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud.
  
• Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajaduse korral läbi järelsortimine.
  
• Jäätmeloa annab Keskkonnaamet; Jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks;
  
• Riigi jäätmekava täitmist kontrollib keskkonnaminister.
  
• Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.
  
• Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras.
  
• Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga.