KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekt · Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. · Ta näitas, et CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumisel, mis põhjustabki atmosfääri soojenemise. · Looduslik nähtus · Hädavajalik maakera elustikule Svante Arrhenius Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid · Veeaur · CO2 ehk süsinikdioksiid e. süsihappegaas · CH4 ehk metaan · N2O ehk lämmastikdioksiid e. naerugaas · O3 ehk osoon · Aerosool · freoonid Kasvuhoonegaasid · ... lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. · ~ 40 · Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. · Probleem tekib siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaasid ...
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.
Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed: Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Kasvuhooneefekti võimalik mõju Eestile: Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine Suureneb talviste tormide ja udude sagedus Lüheneb või kaob hoopis lumekate Mujal maailmas kasvuhooneefekti tagajärjel tekkinud probleemide mõju (näiteks: põgenike vool, maailma majanduse nõrgenemine jne) Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana: Fossiilsete kütuste põletamine (CO2 tekitamine) Metsade raiumine (CO2 kulu vähendamine fotosünteesivate taimede hävitamisel) Põlluharimine (metaani teke anaeroobsete protsesside tõttu liigniiskuses nt riisikasvatuses) Karjakasvatus (kariloomade eluprotsessides tekib märkimisväärne kogus metaani)
Vee karedus ➢ Looduses pole kunagi vett puhta ainena ➢ Lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad muudavad vee karedaks ➢ Kare vesi ○ Seep ei vahuta ○ Põhja tekib helbeline sade ○ Kuumutamisel tekib anumale katlakivi Katlakivi ➢ Halvendab soojusjuhtivust ➢ Tekitab ummistusi ➢ Tekib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg (HCO3)2 tõttu ○ Kuumutamisel lagunevad need vees lahustumatuteks CaCO3 ja MgCO3 ➢ Kui vees on ka rauasoolasid, siis on katlakivil pruunikas värvus Vee pehmendamine ➢ S.t Ca ja Mg soolade sisalduse vees vähendamine ➢ Lihtsaim moodus – keetmine ○ Tekib katlakivi, kuid vesi on tulemusena pehmem ○ Pole täielik lahendus ➢ Tööstuste meetod – destilleerimine ○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniidid e iooni...
4) Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H 2O ning trihapniku ehk osooni O3. Probleemid ja tagajärjed Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid on: 1) Aurumine veekogudest 2) Vulkaanipursked Inimtegevust kasvuhooneefekti tekitajana nimetatakse: 1) Fossiilsete kütuste põletamine 2) Metsade raiumine 3) Põlluharimine 4) Karjakasvatus Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas: 1) Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 C kümne aasta jooksul. 2) Veetaseme tõus maailmameres. 3) Kliima muutused maismaal. 4) Loodusvööndide nihkumine. 3
aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist. Metaan Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. Metaani põhilised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi tootmine ja jaotamine. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad.
küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem
Kliima soojenemine kui müüt Kõne Hea publikum, austatud õppejõud. Mina olen Siim Pening ja täna sooviksin Teile kõneleda kliima soojenemise müüdist. Siinkohal mainiks kohe, et tegemist pole just eriti populaarse arvamusega eriti nende seas, kellele see rohkem või vähem sisse toob. On ju ikkagi uhke tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada. Alustaks esimese ja ilmselt kõige statistilisema (ja seega ka igavaima) faktiga. Nimelt olla kliima soojenemise kõige suurem näitaja see, et golobaalsed temperatuurid on väga kiirelt ja ennenägematult tõusmas. Samas, kaasaegse tehnoloogiaga taevas ja mägedes sooritatud mõõtmised näitavad ainult minimaalseid kõikumisi. Maapealsed jaamad, mis näitavad 0.6 kuni 0.8 kraadilist kasvu viimase saja aasta jooksul, paikneva harilikult keset linnade kasvavaid töötusrajo...
ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n i a u g u d H a p p e v ih m a d Maa atmosfääri koostis · 78 % gaasilist lämmastikku · 21 % hapnikku · 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru jne. Kasvuhoonegaasid · Süsihappegaas CO2 · Veeaur H 2O · Metaan CH 4 · Dilämmastikoksiid N 2O · Osoon O3 Kasvuhooneefekt Atmosfäär Päike Kasvuhoonegaasid Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked Inimtegevus kasvuhooneefekti tekitajana · Fossiilsete kütuste põletamine · Metsade raiumine · Põlluharimine · Karjakasvatus Fossiilsete kütuste põletamisel vabanevad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Tsemendi tootmisest 2% Muutustes maakasutuses 11% Fossiilsetest
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O),
KASVUHOONEEFEKT Susanna Janno Laura Pedjak 9.a Kasvuhooneefekti olemus Kasvuhooneefekt on hädavajalik nähtus inimese eluks. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest)
Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu. Kasvuhooneefekt on kahjulik ,sest kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb ,ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad , parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama päikese ja tuuleenergiat, mis ei saasta loodust. Kasvuhooneefekt on kahjulik maale ja inimestele ,kuid sellel on ka positiivseid külgi inimestele. Ilma kasvuhooneefektita oleks maal elamistingimused inimestele raskem.
Kliimamuutused (ülemaailmne soojenemine) Küsimused: 1) Probleemi nimetus Globaalne soojenemine on maapinna lähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. 2) Milles seisneb probleemi olemus? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Kasvuhoonefekti tekkimine: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, lämmastikoksiid ja erinevad freoonid ehk aerosoolid. Lisaks veel vesi ja osoon. Kasvuhooneefekti tõttu suureneb maakera temperatuur pidevalt. 3) Miks probleem on tekkinud?
Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Freoonide osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. Samal ajal kui
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajate...
Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid Ajalugu ja tänapäev Ajalugu Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on.
A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk
Temperatuur oleneb ka Päikese aktiivsusest: mida väiksem aktiivsus, seda väiksem on võimalik soojenemine. Ka suured vulkaanipursked võivad mõneks ajaks temperatuuritõusu summutada. Näiteks Pinatubo vulkaani purse 1991. aasta juunis Filipiinide saarestikus alandas maakera temperatuuri 0,5 kraadi võrra, mis pikendas märgatavalt jahedamat kliimafaasi. Inimteguritest räägitakse kõige enam, sest see on asi, mida saab muuta. Inimeste tegevuse tagajärgi arutades mainitakse enamasti kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid, näiteks süsihappegaas ja metaan, mis ei lase päikesekiirgusel maapinnalt atmosfääri tagasi peegelduda ja mille mõjul temperatuur kerkibki. Kliimat muutvaid looduslikke tegureid ei saa muuta ega ära hoida, aga inimeste poolt põhjustatavat saab vähendada. Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid, mis inimtegevuse mõjul õhku satuvad. Selle vähendamiseks peab rahvas tarbima vähem selliseid tooteid ja teenuseid, millest
kasvuhoonegaasid Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad
5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada teada süsihappegaasi omadustest (nii keemilistest, kui ka füüsikalistest). Samuti meeldiks mulle teada saada mingeid huvitavaid fakte. . Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (sümbol CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist. ~2~
Just taimed on tähtsad nii inimestele kui loomadele, tootes neile hapnikku ning kasutades ise õhus olevat süsihappegaasi. Täna sellele probleemile on midagi ka ära tehtud ülemaailmselt on loodud looduskaitsealasid kindlate liikide kaitseks. Riigid on omavahel sõlminud looduse mitmekesisust kaitsevaid lepinguid, millega on liitunud ka Eesti ning millega võetakse vastutus hoolitseda enda territooriumil kaitset vajavate liikide eest. Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuhooneefekti suurenemist. Ka siin on Eestil oma roll, kahjuks küll negatiivne - süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine, metaani tase 3 koda suurem ning lämmastikoksiidi tase 2,5 korda suurem. Peamisteks saastajateks arvatakse olevat autoliiklust. Kõik see jama muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, võib tõsta merepinda tervelt meetri jagu, mille tõttu tuhanded inimesed kaotavad oma kodu
Praegu on veel vara väita, et kliimamuutused on toonud kaasa ka tornaadode arvukuse tõusu. Eestis, kus tornaadosid on registreeritud alates 1795. aastast, näib see nii olevat. Viimase 1000 aasta jooksul kõige soojemal, 1998. aastal registreeriti Eestis 24 tornaadot. Tõsi, praegu tuntakse ja märgatakse tornaadosid kõikjal rohkem kui vanasti. Kui inimesed eesotsas riigimeeste ja ajakirjanikega teeksid endale selgeks kasvuhooneefekti olemuse, ei kahtleks nad inimtekkeliste kliimamuutuste reaalsuses. Arvamuste erinevus võib tekkida vaid mõju ja kliimamuutuste määras. Puudu võib tulla ka hinnangute erapooletusest, mis tingitud majanduslikest huvidest. Kliima ja poliitika Möödunud sügisel peeti Moskvas kliimamuutuste konverents, kus teadlaste kõrval osalesid ka riigimehed. Aeg nõuab, et poliitikudki tunneksid meteoroloogiat ja klimatoloogiat, sest ilm ja kliima on muutumas poliitika osaks.
kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase. Need soojuskiirgust neelavad „inimtekkelised“ kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. (Inimtegevusest tekkiva lisasoojenemise ehk) suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. „Inimtekkeline“ kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil Üleväetamine Suurel hulgal kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid ei suuda taimed valkudeks muundada ning nad kogunevad taimedesse. Selliste taimede viljade toiduks tarvitamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Taimede
külmkapid, saame ära hoida osoonikihi hõrenemise. Kui me ei pööra oma tegevuste tagajärgedele tähelepanu, siis võime mõtlematult osoonikihti augud tekitada. Selle hõrenemise tagajärjed on surmavad. Sagenema võivad hakata vähkkasvajad, juurde võivad tulla uued pärilikud haigused ja muutuda võib rakkude keemiline koostis ning pidurduda nende kasv. Fossiilsete kütuste põletamisega suureneb süsihappegaari hulk atmosfääris ja see võib tekitada kasvuhooneefekti. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdame me Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Inimtegevuse tulemusena võivad Maale sattuda ka happevihmad, mis põhjustavad probleeme kaladele ja taimestikule. Iga inimese tegevus jätab Maale jälje, kas siis kahjuliku või kahjutu. Mõeldes ette kaugesse tulevikku, siis teame, et aega on veel kõik päästa ja oma tegevusi kontrollida. Piisab sellest,
looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministre määrustega. 9. Kaitstavad loodusobjektid- Eesti 2004.aasta looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid 10. Kasvuhoone efekt- Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt(nn. Kasvuhoonegaasidelt) 11. Kasvuhoonegaasid- kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O) jt. 12. Keskkonnakaitse- rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 13. Kõrbestumine- kõrbealade laieneminelooduslike tegurite või inimtegevuse
Metaan ja kliima soojenemine Metaan (CH4) on kasvuhoonegaas. Metaani keemilised omadused ja reaktsioonid atmosfääris põhjustavad kasvuhooneefekti. Atmosfääris imab metaan maalt tulnud infrapuna kiirgust, mis pääseks muidu maailmaruumi, mistõttu tekib maa atmosfääri soojenemine. Metaani eraldub maapõuest iseeneslikult, samuti moodustuvad väga suured metaanikogused biosfääri elutegevuse kõrvalsaadusena. Seepärast ei ole kogu kasvuhooneefekt tingitud üksnes inimtegevusest. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaani sisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses.
aastaajal. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti oodatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Sellest räägin järgnevatel slaididel lähemalt. inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Näiteks on selle tõttu suurlinnades keskmine temperatuur kõrgem kui maal. Otsese soojusproduktsiooni osakaal globaalses soojenemises pole seniajani arvatavasti oluliselt suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat.
ja ollakse kindlad, et soojenemise peamiseks põhjuseks ei saa olla looduslikud põhjused ega päike, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Hetkel valitseva teadusliku maailmapildi järgi ongi väga tõenäoliselt keskmise temperatuuri tõusu põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse mõjul. Kuid mida üleüldse tähendab “inimtegevuse mõjul”? Igasugune inimtegevus ei tekita kasvuhooneefekti. Seda tekitab fossiilsete kütuste põletamine, metsade vähenemine, soiste alade kuivendamine, kõrbestumine ja intensiivpõllundus, mille tagajärjel tekivad kasvuhoonegaasid. Need kogunevad atmosfääri ja tugevdavad kasvuhooneefekti. Nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse, mis tähendab, et rohkem soojust jääb Maa atmosfääri. Mida tehakse ja mida saaks veel teha kliima soojenemise vastu ning kas on midagi, mis kasvuhoonefekti vähendaks
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on:
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu Abinõud õhusaastamise vahendamiseks: loodusressursside säästlik kasutamine energia, sh. soojus ja elektrienergia kok...
· Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinal. · Praegu on Maa keskmine temperatuur tõusnud saja aasta jooksul vähemalt 0,6 kraadi. Kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamisel · Orgaanilise aine kõdunemisel · Looduslikest protsessidest (vulkaanid) Tulemuseks on KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti mõjutajad · CO2- Süsihappegaas, üle 60 % · CH4- Metaan, üle 20 ja · N2O, O3 · Veeaur Kliimamuutuste tagajärjed · Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid · Üleujutuste risk suureneb · Mulle kvaliteet halveneb · Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib · Suureneb metsatulekahjude oht · Kalanduse potentsiaal väheneb · Suurenevad kinnisvarakahjustused 1
Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid);
Veenuse atmosfäär. Kuivõrd erineb ta Maa omast? ´´Olen sageli imestanud Veenust vaadates... alati paistab ta nii ühtlaselt hele, et ma ei saa öelda, nagu oleksin kordki tabanud tal ainsagi pleki. Kas pole mitte kogu see valgus peegeldunud Veenust ümbritsevalt atmosfäärilt?´´ Christiaan Huygens (u 1690) Kuni 20. sajandi alguseni kujutas Veenus endast looritatud saladust - müstilist, kummalist planeeti, millest taheti rohkem teada saada. Miks? Kuna ta tundus olevat Maaga väga sarnane: suurus väga ei erine, samuti ei asu ta Päikesele palju lähemal ning veel üks oluline põhjus oli atmosfääri olemasolu (Vene teadlase Mihhail Lomonossovi järeldus aastast 1761). See kõik andis inimestele võimaluse oletada, et sellelt planeedilt võib elu leida. Kohati usuti koguni, et seal on elu justkui oaasis. 1932. aastal uurisid astronoomid spektroskoopide abil Veenuse atmosfääri. Nad ei leidnud sealt hapnikku, vaid hoopis süsihappegaasi...
atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide. Fotosünteesi käigus neelavad taimed atmosfäärist süsihappegaasi, mida kasutatakse kudede moodustamiseks. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal, süsinikule ümberarvestatult, orgaanilist ainet umbes 5 x 1010 tonni, milleks kulutatakse 2 x 10 12 tonni CO2 ja eraldatakse 13 x 1010 tonni hapnikku[2]. Ei saa öelda, et taimekasvatus on ainult abinõu kasvuhooneefekti vastu, see on ka üks selle põhjuseid. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaanisisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest [3]. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Suuresti aitab metaani eraldumisele kaasa riisikasvatus, sest üleujutatud
• Päritolut settekivim • Fossiilkütused põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste ainete fossiliseerumisel • Nafta • Maagaas • Kivisüsi • Pruunsüsi • Põlevkivi • Turvas • Taastumatu maavara (mitmed triljonid aastad) • Biokütus aastakümned • Fossiilkütuse põletamisel eritub biosfääri aineringesse süsinikku, biokütus seda ei tee. • FOSSIILENERGIA • Põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis tekitab kasvuhooneefekti. • Muud saasteained, mis kahjustavad välisõhu kvaliteeti (vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsinikoksiid, süsinikdioksiid) Saamine • Prügi põletamisel ja ümbertöötlemisel • Kaevandamisel Tarbimine • Soojusenergia saamiseks põletatakse kivisüsi ja maagaasi • Autokütus on nafta • Elektrienergia • Tööstused • Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilk %C3%BCtus • http://www
rahvastiku kiire jne ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Samuti, Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende purustusjõu suurenemine. Ja viimane probleem on jäätmeprobleem. Probleemi tagajärjed on prägimägede kasv linnade ümbruses, pinnase , õhu ja veesaaste.
Põlemisel vabaneb atmosfääri süsinik, mida on säilitatud paljude miljonite aastate eest elanud organismide kudedes. Süsinikdioksiid vabaneb ka Amazonase metsade põlemisel, mille käigus hävitatakse puid ja taimestikku, mis võiksid muidu süsinikdioksiidi tarbida. Igal aastal lisandub inimtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. 20. sajandi vältel on lisandunud süsinikdioksiid kasvuhooneefekti nii palju võimendanud, et üleilmsed temperatuurid on tõusnud keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Meteoroloogid kasutavad superarvuteid, mille abil luua kliimamudeleid ja ennustada tulevasi kliimamuutusi. Tulemustest nähtub, et tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul veel 2,5 kraadi võrra see muutus on suurem, kui muutus alates jääajast tänapäevani. Piirkonniti võivad muutused olla veelgi ulatuslikumad. Kui polaarjää sulama hakkab, võib merevee tase tõusta ja
Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 3 Ökoloogilised globaalprobleemid Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu
informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine, Päikese ja vulkaanide aktiivsuse muutumine. Mainimata ei saa jätta kasvuhooneefekti olemust. Nimelt eelnimetatud olukord tekib gaaside, nagu süsihappegaas, metaan ja veeaur, toimel, tekitades atmosfääri kihi, mis laseb päikesevalguse läbi ja takistab soojuse tagasikiirgumist. ,,Keskkonnasoojenemisest räägiti esimest korda 1960. aastal, kuid ÜRO hakkas probleemi käsitlema alles 1980. aastal ja seni ei olda veel üksmeelel, milline ilmastik ootab inimkonda kas või 20 aasta pärast," kirjutas Tiit Kändler 1999. aasta novembris Eesti Päevalehes.
Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga. Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse
ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. Inimtegevust tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsinikdioksiidi suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Nn inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil
Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on... Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid) Freoonid - eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
