Inimtegevuse mõju keskkonnale (1)

Kool
Inimtegevuse mõju keskkonnale
Referaat
KOOSTAJA : NIMI
RÜHM:NIMI
JUHENDAJA : NIMI
2015
SISUKORD

• Sissejuhatus
  
• Õhu saastumine
  
• Osoonikihi kahanemine
  
• Globaalne soojenemine
  
• Pinnasse saastumine
  
• Vee saastumine
  
• Loodus mitmekesisuse vähenemine
  
• Kokkuvõte
  
• Kasutatud materjal
  

SISSEJUHATUS
Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav.
Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid , taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil:

• õhu saastamine ;
  
• osoonikihi kahanemine;
  
• globaalne soojenemine;
  
• pinnase saastumine;
  
• vee saastumine;
  
• mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;
  
• looduse mitmekesisuse vähenemine;
  
• loodusressurside vähenemine.
  

Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet.
On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine
Õhu saastumine
Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe , maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.
Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog . Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.
Osoonikihi kahanemine
Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti.
Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista. UV-B filtreerib osaliselt osoonikiht, samas just UV-B on kiirgus kõige ohtlikum.
UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme. Fütoplankton on biosfääris peamine hapnikuallikas ning on üheks klimaatilise regulatsiooni võtmeelemendiks.
Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaasa 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Arvestades seda, et vähemalt 30% inimeste poolt tarbitud loomsetest valkudest pärineb kalatoodetest, on tegemist tõeliselt arvestatava kahjuga.
Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide saagikuse ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langust, kahjustada põldusid ja paljusid muid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale – ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm.
Stratosfääriosooni vähenemine muudab samuti temperatuurijaotust atmosfääris, mille tulemuseks on seni veel täpseks kindlaks määramata mõjud keskkonnale ja kliimale.
Inimesele põhjustavad UV-A ja UV-B kiirgus nahavähki, UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu. Tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Osoon on ohtlik isegi väikestes kogustes , põhjustades haigusi nagu krooniline bronhiit või astma . Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga.
Globaalne soojenemine
Atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (st soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 oC asemel -18o C.
Põhjused
Kasvuhooneefekti põhjustavad nn "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: 

• Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 (55% kasvuhoonegaasidest) - eraldub fossiilsete kütuste (nt põlevkivi , maagaas, kivisüsi ) põletamisel; hulk suureneb metsade mahavõtmisel (vabaneb puudesse salvestunud CO2); lubja (kaltsiumoksiidi) tootmisel. 
  
• Metaan CH4 (15% kasvuhoonegaasidest) - õhust kergem gaas , maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest (soodes, rabades, riisikasvatustes), koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Enamasti toodavad metaani looduses bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. 
  
• Lämmastikoksiidid NOx (6% kasvuhoonegaasidest) - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), lämmastikväetiste lagunemisel mullas (vabanevad õhku), reaktiivlennukite düüsides (NO); biomassi lagunemisel bakterite elutegevusena (NO2). 
  
• Freoonid (24% kasvuhoonegaasidest) - eralduvad õhku aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
  

Lisaks nimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks veel veeauru H2O ning osooni O3. 87% kasvuhoonegaasidest (peamiselt CO2) moodustub fossiilsete kütuste põletamisest. Võrreldes lähiriikidega on Eesti kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja NOx tekitamisel esirinnas. Fossiilsete kütuste (nafta, süsi, põlevkivi) üha kasvavast põletamisest ning autoliiklusest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17% (väga palju!). Et stabiliseerida CO2 taset atmosfääris, on süsinikuheite praegust hulka vaja vähendada vähemalt 60-80% võrra. Maa keskmise õhutemperatuuri tõus viimase 100 aasta jooksul on olnud 0,5° võrra, kuigi õhutemperatuur on hoopis langemas ja on oodata hoopis globaalset kliima jahenemist, nn. väikest jääaega.
Tagajärjed

•  Keskmine temperatuur tõuseb (just suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades) - aurumine suureneb - rohkem sademeid - kliima muutub niiskemaks. 
  

• Keskmine temperatuur tõuseb – jäämassid ( Antarktika , Gröönimaa, mägiliustikud jne) sulavad - ei peegelda enam nii palju kiirgust tagasi – temperatuur tõuseb veelgi. 
  
• Keskmine temperatuur tõuseb – rohkem sademeid ja jäämasside sulamine - merepind tõuseb (kuni 1 meeter) – kümnete miljonite inimeste kodud jäävad vee alla. Kõigi liustike sulades võib merepind tõusta kuni 80m. 
  
• Keskmine temperatuur tõuseb – elutingimused muutuvad – ökosüsteemid muutuvad - biosfääri liigiline koosseis muutub: paljud liigid surevad välja, kooslused vahetuvad, toiduahelad häiruvad, metsad hävivad – vabaneb omakorda CO2. 
  
• Temperatuur tõuseb – kuumad päevad sagenevad - südame-, kopsu- ning teiste haiguste avaldumine, suureneb suremus (just vanemaealiste ). Soojemas kliimas levivad moskiitod , puugid ning närilised, kes levitavad erinevaid haigusi (malaaria, entsefaliit, borellioos jm). 
  
• Keskmine temperatuur tõuseb - hoogustub kõrbestumine (nt Sahhara levib lõunasse u 6 km aastas).
  

Pinnasse saastumine
Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid , mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil.
Vee saastumine
Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste . Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine.
Looduse mitmekesisuse vähenemine
Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilist mitmekesisust kutsutakse ka biodiversiteediks, biomitmekesisuseks, elustiku mitmekesisuseks, looduslikuks mitmekesisuseks ja elurikkuseks. Mitmekesisust võib määratleda kui mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisust. Lihtsamas keeles lahti seletatuna tähistab bioloogiline mitmekesisus kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust.
Paraku on viimaste aastakümnete jooksul kogu maailmas kiirenenud liikide vähenemine, mis avaldab mõju keskkonnale ja inimeste heaolule. Planeet maa elurikkus väheneb suuresti tänu inimtegevusele. Esimeseks tähtsamaks biodiversiteedi vähenemise põhjuseks on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus - keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud olulised mitmekesisuse vähenemise põhjused on jaht, taimede tolmeldajate puudumine ja võõrliikide mõju. Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul.
Otsese kaitse alla tuleb võtta hävimisohus olevad liigid, tähtis on ka säilitada haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Inimeste, kui liigi, huvidest lähtudes tähendab looduse ja keskkonna kaitsmine seda, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. Bioloogilise mitmekesisuse uurimise käigus vaadeldakse protsesse, mis loovad ja säilitavad elu mitmekesisust erinevatel tasanditel.
Kokkuvõte
Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Ka
osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil.
Ja lõpetuseks ütlen nii palju, et inimesed peaks muutma oma põhimõtteid ja hoidma meie väikest planeedikest, sest me elame siin praegu ja me tahame elada siin ka veel 100 ja 200 aasta pärast.
Kasutatud materjal

• http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html
  
• http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/globaalne_soojenemine.1.pdf
  
• http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/moju-keskkonnale/
  
• http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-485/Bioloogiline-mitmekesisus-on-taastumatu-loodusvara