Globaliseerumine. (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Merli Sims
GLOBALISEERUMINE
Referaat
Tartu 2012
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E. 2012)
Globaliseerumise peamised põhjused on kaubavahetuse libelariseerimine, tootmistegurite (kapitali ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda . (Parts, E. 2012)
1.1 MIKS ON GLOBALISEERUMINE HEA?
Globaliseerumine soodustab kaubavahetus, millega kaasneb kauplemine erinevate riikidega, mitte ainult naaberriikidega, vaid ka paljude teiste riikidega. Selle tõttu on ka riikide vaheline transport odavam, majandusliku avatuse kasv riikidel, riigiülesed kaubanduskokkulepped, madalamad ärikulud ning multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine. (Parts, E. 2012)
Globaalse kommunikatsiooni areng – kiirem ja odavam globaalne kommunikatsioon, internetiteenuste areng ja levik, globaalsed infovõrgustikud, uued tehnoloogiad, kasvav teadlikkus rahvusvahelistest probleemidest. Globaliseerumine soodustab ka migratsiooni – alaline elamaasumine teise riiki, (ajutine) töötamine või õppimine teises riigis, rahvusvaheline turism . Ning veel üks tegur mis soodustab globaliseerumist on kultuuri arenemine – kultuurivahetus (import, eksport ), globaalne reklaamturg. (Parts, E. 2012)
1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID
Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides – MNC-d, kus on minimaalne palk, pikad tööpäevad, halvad töötingimused aga müügihind on kõrge. Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda – vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse riikidesse, kuid nälgivad need kes on väiksema maksevõimega. (Parts, E. 2012)
Keskkonnamõjud vaestes riikides – MNS-de keskkonnavaenulikud tootmisviisid, kuna vaestes riikides on vastav regulatsioon nõrk, selle vastu ei protestita kuna võib kaotada investeeringud . Sotsiaalsed rahutused – rikaste ja vaeste tuluerinevuste kasv, massimigratsioon nõrgestab sihtriike, haritud inimeste äravool vaestest riikidest, ebavõrdsus ja ebaõiglus, mille kaasneb terrorismiohu tõus.(Parts, E. 2012)
2. GLOBALISEERUMISE TUNNUSED
1.1. Majandus
Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. (Anttonen. P, 2012)
1.2. Kultuur
Kultuuri valdkonnas on iseloomulik erinevate maailma maade äri- ja tarbekultuuride lähendamine, suhtluses lai inglise keele kasutamine, info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine, Ameerika filmide, teleülekannete ning programmide levik üle kogu maailma, samuti rahvusvahelise turismi kasv. Globaliseerumist iseloomustab masskultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. (Anttonen. P, 2012)
1.3. Poliitika
Poliitikas väljendub globaliseerumine riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemises rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riigid delegeerivad vabatahtlikult üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu WTO, EL, NATO , IMF. Seda protsessi iseloomustab riikideüleste ja riikidevaheliste organisatsioonide tekkimine ning rahvusvaheliste kohtute loomine, näiteks Rahvusvaheline Kriminaalkohus, sest ka terrorism on globaliseerunud. (Anttonen. P , 2012)
1.4. Globaliseerumise mõõtmine
Globaliseerumise mõõtmisel on neli erinevat dimensiooni :

Majanduslik – eksport , import, FDI

Personaalne – turism, rahvusvahelised telefonikõned, eraisikute rahaülekanded

Tehnologiline – internetikasutajate, domeenide ja turvaliste serverite hulk

Poliitiline – osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja ÜRO rahumissioonidel, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine , valitsuse rahasiirded. (Parts, E. 2012)
3. GLOBALSISEERUMISE AJALOOST
Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal. Rooma impeerium oli üks esimesi Hike, kes kinnistas oma ülemvalitsemise Vahemere piirkonnas ja mis viis erinevate kultuuride sügavale läbi põimumisele ning selles regioonis kohaliku too eraldamiseni. Globaliseerimise alglätteid leidus ka 16. ja 17. sajandil, kui kiire majanduse areng Euroopas oli seotud meresõidu ja geograafiliste avastustega. 17. sajandil Hollandi Ida-India kompanii (hollandi: Vereenigde Oostindische Compagnie, lühend V.O.C.) oli maailma esimene multinatsionaalne kontsern ning 16. ja 17. sajandite suurim ettevõte. (E-õpe, 2012)
19. sajandi kiire industrialiseerimine viis kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule Euroopa suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012)
4. GLOBAALPROBLEEM – KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE
Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan , dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon . (E-õpe, 2012)
Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika . Fossiilsete kütuste, nagu nafta ja süsi, üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. (E-õpe, 2012)
Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18ŗC, praeguse +15ŗ asemel. Kogu maakera oleks sel juhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7 kraadi. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. (E-õpe, 2012)
Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi, näiteks puud, võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad , ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod , üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.
Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. (E-õpe, 2012)
5. GLOBAALPROBLEEMID
5.1 VEEKRIIS
Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik . Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. (E-õpe, 2012)
Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus : nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. (E-õpe, 2012)
Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. (E-õpe, 2012)
Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine . Veehoidlate vee-energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained , s.t. ained, mis pole veekogudele omased . Põllumajanduslikud kemikaalid , reovesi , tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit , mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. (E-õpe, 2012)
5.2. METSADE HÄVIMINE
Inimene on puitu läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ning muuks tarvilikuks. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. (E-õpe, 2012)
Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Troopiliste metsade hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutusele võtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel. Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. (E-õpe 2012)
Erinevatel andmetel arvatakse, et 20. sajandil on hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust, mis on samuti probleem. (E-õpe, 2012)
5.3. OSOONIAUGUD
Osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas , suhteliselt ebapüsiv gaas . Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. (E-õpe, 2012)
1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti.(E-õpe, 2012)
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid . Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias ( aerosoolid ), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. (E-õpe, 2012)
Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat . On avastatud, et nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab nahavähki. UV-B kiirgus suurendab ka silmakahjustuste arvu ja tõstab lühinägelikkuse esinemissagedust. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale. (E-õpe, 2012)
6. KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks on kogu inimkonna panus vajalik, et päästa veel seda mida päästa üldse annab. Et seda teha, peab panuse andma iga üksikisik juba tänasest alates. Kui jätkame mõistmatu ning lapsikute teguviisidega lahendamatta tagajärgi, ei ela planeet niikaua kui oleks pidanud.
Inimkond ise põhjustab enda väljasuremise mõistmatu ning hetkeajelise käitumisega, arvestamatta teisi, arvestamatta loodust kui elu, sedasama elu mis on meis. Inimene kes iseennast ei austa, ei respekteeri ka teisi ning ammuilma mitte ka keskkonda milles ta elab.
Globaliseerumine on mingismõttes ka kasulik, oleme teadlikumad, targemad, meile on kõik kättesaadav mida vaid vajame mõistuse toitmiseks, justnimelt infot. Töö käigus jõudsin mõistmisele, kuivõrd tähtis on kasvatada oma järeltulevaid põlvi keskkonnasäästlikult elama, ja kuulama loodust samamoodi nagu oma südamelööke.
7. KASUTATUD KIRJANDUS

Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/globalisation/index_et.ht m [25.11.2012] Majandus ja rahandus

E-õpe http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/globaalprobleemid.html [01.12.12]

Slideboom http://www.slideboom.com/presentations/516095/%C3%9Chiskonna-areng [25.11.2012]

Tartu Ülikool http://chuck.ut.ee:8080/ess/echo/presentation/87ad6eff-34ff-401b-a70c-2c41003acbb0 [01.12.12] ''globaliseerumine ja selle tagajärjed'' Parts, Eve

VKT Raamat http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html [25.11.2012] Pertt Anttonen

Ühiskonnaõpetuse raudvara http://www.yhiskonnaopetajad.eu/Site_3/Raudvara.html [15.11.12] Mai Kahru