Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Orgaaniline keemia I (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on luminestsents ?
 
Säutsu twitteris
Eksamiküsimused:
1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid , Lewise punktvalemid.
Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest.
*Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine .
Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett .
2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur .
Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused( uurea ); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused ( IUPAC ) ( etaanhape );
3. Aatomorbitaalid, hübridisatsioon.
Tuuma ümber tiirlevad elektronid on paigutunud orbitaalidele. S-alakihi orbitaal on kerakujuline, keskpunktiga aatomi tuumas. P-alakihi orbitaal vastab kahele kerapinnale lõikumispunktiga aatomi tuumas; p- orbitaalid on paigutunud 90° nurga all. Hübridisatsioonil tekib s jap orbitaalidest „segunenud“ sp orbitaalid. Tekkinud orbitaalide ergastatuse tase on madalam kui p- ja kõrgem kui s-orbitaalidel. Esineb kolm liiki hübridisatsiooni: 1) sp3- tetraeedrilised orbitaalid: ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4 sp-orbitaali, üksteise suhtes 109° nurga all; 2) sp2-trigonaalsed orbitaalid: ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3 sp-orbitaali, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120° ; 3) sp- ühinevad 1 s ja 1 p-orbitaal, tekib 2 sp-orbitaali ja säilis 2 p orbitaali, nendevaheline nurk on 190° ja hübridiseerimata p-orbitaalidega 90°.
4. Keemilise sideme tüübid.
Kovalentne : polaarne ja mittepolaarne ; Iooniline side ; Metalliline side; jne.
5. Orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid .
Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele. Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis viivad ühelt vaheproduktilt teisele-elementaarreaktsioonid. Summaarsed e. brutoreaktsioonid koosnevad elementaareaktsioonide ahelast, kus ühe elementaarreaktsiooni produktid on teise reaktsiooni lähteaineks. Reaktsioonide põhitüübid:
  • Liitumisreaktsioonid- liituvad lähteaine A ja B andes produkti C;
  • Elimineerimisreaktsioonid- vastupidine liitumisele, näiteks lähteaine A annab kaks produkti;
  • Asendusreaktsioonid- lähteainete rühmad vahetavad kohti, andes kaks uut produkti;
  • Ümberasetusreaktsioonid- sidemete ja aatomite ümberpaigutus lähteaine molekulis, kusjuures tekib isomeerne produkt .
    6. Elektrofiilid ja nukleofiilid (happelisus ja aluselisus orgaanilises keemias). Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid.
    Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. Sagedamini ettetulevad elektrofiilid on prooton ja metallikatioonid.Elektrofiilid seovad elektrone teistelt aatomitelt, käituvad reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on Lewise happed . Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Nukleofiilide hulka kuuluvad anioonid .Nukleofiilid loovutavad elektrone teisele aatomile, käituvad reaktsioonides elektronpaari doonoritena ja on Lewise alused. Orgaanilises keemias võivad hapetena käituda alkoholid ja fenoolid . Fenoolid on tugevamad happed.Orgaanilises keemias käituvad alustena amiinid , aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid.
    Nukleofiilse asendusreaktsiooni korral: nukleofiil on ründav osake, reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub nukleofiilina.
    Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit,lahkuv rühm eraldub elektrofiilina.(isel. aromaatsele tuumale- halogeenimine , nitreerimine jne)
    Elimineerimisreaktsioonid: kui nukleofiil käitub alusena ,rebides molekulist ära prootoni.
    R-Hal + NaOH → R-OH + NaHal
    Elektrofiilne liitumisreaktsioon kaksiksidemele: Ühinemisreaktsionil liitub elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid .
    7. Nomenklatuurisüsteemid, orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted. Nomenklatuurisüsteemid: *Ratsionaalse nomenklatuuri-süsteemi võimalused suhteliselt piiratud.
    *Universaalne süstemaatiline nomenklatuur, kooskõlas IUPAC-i reeglitega e. nn. Genfi nomenklatuur-põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nomenklatuuril.Neid nimet. tüviühenditeks. Kõiki ülejäänuid vaadeldakse kui derivaate, mis on saadud tüviühendi vesinike asendamisel.
    Nomenklatuurisüsteemi, mis püüab nimetuses rohkem peegeldada struktuuri ning võtab nimetuse aluseks ühendi kuuluvuse ühte või teise orgaaniliste ühendite klassi nimetataksegi funktsionaal-klassi nomenklatuuriks. Kõige rangemalt on struktuuriga seotud substitutiivne nomenklatuur, mille puhul valitakse nimetuse aluseks struktuuri kõige olulisem osa -tüviühend. Selleks on enamasti süsivesinik (lahtise ahelaga või tsükliline), aga ka heterotsükkel.
    8. Alkaanid (saamine,omadused).
    Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega, üldvalem CnH2n+2 . Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Süsinikahela pikenedes tihedus, sulamist, keemistemp. suurenevad. Alkaanid on keemiliselt väheaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja süsinik- vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel. Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga.
    9. Alkeenid (saamine,omadused).
    Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsiniku aatomite vahel kaksikside ( sigma ja pii-side). Alkeene saadakse tööstusliklt alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel):
    CH3 – CH2 – CH3 H2 – CH3 – CH = CH2 ( propeen )
    Tüüpiline elimineerimisreaktsioon, kus kaks naabersüsinike juures paiknevat rühma eemaldatakse molekulist nii, et tekib kaksikside. Alkeenid vees ei lahustu. Alkeenidele on eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid.
  • Liitumisel halogeenidega moodustuvad dihalogeenalkaanid. (Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Nimetatud tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel. )
  • Hüdrogeenimisel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Orgaaniline keemia I #1 Orgaaniline keemia I #2 Orgaaniline keemia I #3 Orgaaniline keemia I #4 Orgaaniline keemia I #5 Orgaaniline keemia I #6 Orgaaniline keemia I #7 Orgaaniline keemia I #8 Orgaaniline keemia I #9 Orgaaniline keemia I #10 Orgaaniline keemia I #11 Orgaaniline keemia I #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 588 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Elve Luik Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tegemist on siis väikese kokkuvõtlikuma kirjutisega, mina õppisin sellelt eksamiks ja orgaanilise keemia praktikumide töö suuliseks vastamiseks (alates luminentsist). Välja on toodud kõige olulisem õpitust - orgaanilise keemiaga siiski tegu. Märksõnade all on kirjas kõik, millest antud failis juttu on.
    orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur , aatomorbitaalid , hübridisatsioon , keemilise , sideme , tüübid , orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid , elektrofiilid ja nukleofiilid , happelisus ja aluselisus , orgaanilises , keemias , elektrofiilsete ja nukleofiilsete , reaktsioonide tüübid; nomenklatuurisüsteemid , orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted , alkaanid , saamine , omadused , alkeenid , omadused , aromaatsed ühendid , benseen; isomeeria , alkoholid , fenoolid , saamine , omadused , võrdlus , primaarsed , sekundaarsed , tertsiaarsed alkoholid , eetrid , oksoühendid , aldehüüdide , ketoonide võrdlus karboksüühapete derivaadid , omadused , orgaanilised väävliühendid , tioolid , amiinid , nende saamine , tähtsus ja omadused , destillatsioon , põhimõte , otstarbekus luminestsents kondensatsioonireaktsioon , aldoolkondensatsioon , kondensatsioon , ümberkristallimine ümberkristallimiseks sobiva lahusti leidmine , sulamistemperatuur , spektrofotomeetria , lambert-beer , seadus , kromatograafia , kasutamine , aspiriin , hüdrolüüsumine , apiriini puhtuse hindamismeetodid , paratsetamool , saamine , lähteained , saadused , esterdamisreaktsiooni äratundmine , polümerisatsiooniaste

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (6)

    Mariliis1206 profiilipilt
    Mariliis1206: Tänud, õppisin ja oli kasu küll.
    16:41 06-02-2011
    Viikoja profiilipilt
    Ragnar Viikoja: hea materjal, oli kasu
    19:51 07-04-2010
    Sandrik16 profiilipilt
    Sandrik16: Väga hea, aitäh! ;)
    15:07 28-10-2010


    Sarnased materjalid

    12
    docx
    Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
    25
    doc
    Orgaaniline keemia
    9
    pdf
    Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
    22
    pdf
    Orgaanilise keemia nomenklatuur
    44
    pdf
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf
    ORGAANILINE KEEMIA
    11
    doc
    Anorgaaniline keemia I





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun