Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
Keemia oksiid koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega, reageerivad hapetega Happelised oksiidid- on happeliste omadustega, reageerivad alustega Tugeval aluseliste oksiidide - reageerimisel veega tekivad tugevad alused ehk leelised. Enamiku happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib vastav hape. Veega ei reageeri nõrgalt aluselised ning ka mõned happelised oksiidid nt SiO2 Oksiidide põhilised saamisvõimalused : 1. vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga, 2. suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagunemine Aluselised oksiidid on metall oksiidid(ainult I ja II A rühma metallid reageerivad veega) ja happelised oksiid on mittemetal oksiid. SO2 ja CO2 saamise võimalused: Põlemine,hingamine Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hape molekulid jagunevad lahuses vesinikioonideks ja happe anioonideks Ha...
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
2 NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 Vastavad metallid ja nende oksiidid veega ei reageeri. Kuumutamisel lagunevad vees mittelahustuvad hüdroksiidid veeks ja vastavaks oksiidks, oksüdatsioonistmed seejuures ei muutu. Raud(III)hüdroksiidist tekib ka raud(III)oksiid, mitte raud(II)oksiid. 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Leelised on kuumutamisele vastupidavad. II a rühma hüdroksiidid siiski lagunevad, aga väga kõrgel temperatuuril. Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Leeliste hulka kuuluvad näiteks · Naatriumhüdroksiid - NaOH · Kaaliumhüdroksiid - KOH · Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH) · Baariumhüdroksiid - Ba(OH)2 Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH. Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine. Keemilised omadused
HAPNIK Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Hapnik (O) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Tavaline molekulaarne hapnik on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. Selle keemistemperatuur on 183 °C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega -II. Hapnik on väga levinud looduses, seda suurtes kogustes on maakoores, vees ja õhus. Võib julgelt öelda, et hapnik on üks tähtsamatest elemendidest inimese jaoks, see ümbritseb meid kõikjal ja ilma selleta ei saaks me elada. Hapnik Hapniku leiutati 1774. aastal, seda tegi inglise keemik Joseph Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel. Ta jõudis järeldusele, et seda gaasi sisaldub õhus, ained põlevad temas paremini, hingata on...
Aleksandria-periood keemias Aleksandria perioodil, mis leidis aset paaril aastal enne Kristust ja ka peale. Sel perioodil tegutsesid keemia teadusharus eriti palju egiptlased. Sel ajal oli keemia väga tihedalt seotud müstika ja religiooniga. Järjepidevalt tegeleti kulla valmistamise retsepti otsimisega. Saladusi, mis sellega kaasnesid teadsid vaid väga vähesed. Selle kohta, et nad tavalisi metalle kullaks tahtsid muuta on liikvel ka palju legende. Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid. See kõik on praeguse keemia vundamendiks. Ka keemia nimetus on seotud egiptlastega: 2.-3. sajandist pärineb nimetus khemeia ning see tähendaski kreeka keeles egiptlaste kunsti. Keemia eraldi valdkonnaks kujunemine toimus samuti 2.-3. sajandil pKr Aleksandrias. Kasutatud allikad: 1. https://prezi.com/os0crtepjxl5/keemia-kujunemine-teaduseks/ 2. TAMM, ...
Õppeasutus Eriala Nimi ja Perekonnanimi Orgaanilised happed Referaat keemias Aineõpetaja Koht Aasta SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 KARBOKSÜÜLHAPPED........................................................................................4 KARBOKSÜÜLHAPETE KEEMILISED OMADUSED..........................................................4 KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSILISED OMADUSED......................................4 ASENDAMATA KARBOKSÜÜLHAPPED.........
TRANSRASVHAPPED Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks - küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Küllastunud rasvhappeid leidub palju loomsetes rasvades, küllastamatuid aga taimeõlides. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on stabiilsemad, kui küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad, mistõttu küllastumata rasvhappeid hüdrogeenitakse ehk tahkestatakse. See muudab rasvade keemilist struktuuri ja füüsikalisi omadusi. Tootjale tähendab see, et pikeneb toodete säilivusaeg. Rasvade hüdrogeenimise ehk tahkestamise protsessi, mille kõrvalsaaduseks on sõltuvalt tehnoloogiast ka transrasvhapped, töötas 1890. aastate lõpus välja Nobeli laureaat Paul Sabatier. Transrasvhapete kahjulik mõju südametervisele avastati teadusringkondades 1988.aastal. 1994. aastal koostatud hinnangu põhjal suri USA-s transrasvhapetest põhjustatud südamehaigustesse iga-aastase...
ALKAANID. 1. Mis on alkaanid? Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis? Alkaanid on süsivesinikud. Mille molekulid sisaldavad ainult C-C ja C-H üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas) Alkaani tunnusteks on järelliide –aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu. c. Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid. Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena. d. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. e. Alkaanid...
Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt IdaVirumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, a...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalor...
Süsinik *mittemetalliline element *moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üks...
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi.
NIKOTIIN Mis on nikotiin? · Nikotiin on alkaloid,mis on leitav maavitsaliste sugukonna taimedest. · Nikotiini leiab eriti tubakast , vähemal määral tomatist,kartulist ja paprikast. · Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. · Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud ka mitmetele putukamürkidele · Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik,mis lahustub kergesti vees. · On väga laiaulatuslik mürk organismis. · On narkootiline aine,tekitab pideval tarbimisel sõltuvuse. · Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. · Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese !!! Kuidas mõjub nikotiin inimesele ? · Nikotiin toimib inimeste stressi sumbutajana. · Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi,inimene muutub erksamaks,enesetunne paraneb ja näljatunne võib väheneda,kui nikotiini pettetunne on lühiaegne. · Nikotiin mõjub otseselt ka neerupealistele. · ...
BASSEINIVESI Keemia uurimistöö Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 3 2. Vesi lk 3 2.1. Veekaredus lk 3-4 3. Nõuded basseinidele lk 4 3.1. Nõuded basseinide puhastamiseks lk 4 4. Nõuded basseini veele lk 4-5 4.1. Basseinivee füüsikalis-keemilised näitajad lk 5 4.2. Tallinna ujulate basseinivee kvaliteedist 2008 a. lk 6 4.3. Veetemperatuur lk 6 4.4. Äärmuslikud temperatuuriga seotud ohud lk 6 5. Basseinivee kvaliteedi tagamine ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Kapillaarelektroforees CE Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Tiina Teostati: 30.10.15 Aid Teooria Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis. Elektroforeetiline lahutamine saavutatakse seetõttu, et lahustunud ained liiguvad elektriväljas erineva kiirusega, sõltuvalt nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja
Jablonski diagramm: 2 Derivatsireerimine: ehk funktsionaalrühma modifitseerimine- on võte, kus keemilise ühendi funktsionaalrühm asendatakse teise rühmaga. Kasutatakse näiteks siis kui lähteaine ei fluorestseeru, sel juhul viiakse sisse rühm, mis fluoretseerub. Samuti võib olla see vajalik aine polaarsuse, lenduvuse muutmiseks või stabiliseerimiseks. Orgaanilses keemias kasutatakse sama võtet mingi rühma kaitsmiseks hilisemateks reaktsioonideks. Fluoresentsi kustutamine: Kui relaktseerumine toimub mingi teise molekuli mõju tõttu. Toimib tavaliselt näiteks O2 või raskemetallide juuresolekul. 3 Aparatuur: proov Valgusallik as Ergastus monokromaator Emisiooni
Keemia Alused ehk hüdroksiidid. E(OH) E metalliioon (pos. laeng), OH hüdroksiidioon. Tekkimine: Aluseline oksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O= 2NaOH; K2O + H2O=2KOH, CaO + H2O = Ca(OH)2 . Need kõik on vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised. Leeliste omadused: 1) Vees lahustuvad ained 2) Muudavad indikaatori värvi 3) Kuumutamisel ei lagune 4) Need on söövitava toimega. Indikaatorid: Lakmus sinine, fenoolftalein (ff) punane. Leeliste lahustumisel vees tekivad ioonid: NaOH = Na++OH-, KOH = K+ +OH-, Ca(OH)2 = Ca2++2OH-. Nimetused: NaOH Naatriumhüdroksiid Cu(OH)2 Vask (II)hüdroksiid Raskelahustuvad hüdroksiidid Metallioksiidid veega ei reageeri, vees ei lahustu CuO, FeO, ZnO Kuna need hüdroksiidid vees ei lahustu, siis on lahuses väga vähe hüdroksiidioone ja neid pole võimalik tuvastada indikaatoriga, neil pole söövitavat toimet. Kuumutamisel nad lagunevad vastav...
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; ...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. ...
1. Mis on elektrolüüdid? 2. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? 3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline disso...
Vesinik - H2 Isotoobid: prootium 1p,1e deuteerium 1p,1n,1e triitium 1p,2n,1e • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -...
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ...
Nikotiin Sisukord Nikotiin Leidumine Avastamine ja saamine Keemilised omadused Füüsikalised omadused Füsioloogilised omadused Huvitavad faktid Nikotiin Alkaloid Keemiline valem: C10H14N2 Nomeklatuurnimetus: (S)-3-(1-Metüül-2- pürroli-dinüül)püridiin Potentne närvimürk Leidumine Maavitsaliste sugukonna taimed: Tubakas Tomat Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ...
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......stear...
Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtma...
Tallinna Kunstigümnaasium Jessica Pentsop ja Cecily Jäetma 8.c klass Laboratoorne töö nr.1 Tallinn 2014 SEGU NR 1 Koostised : 2 spaatlitäis kohvipuru 60 ml kraanivett Mina ja Cecily lisasime plastiktopsi kaks spaatli täis kohvipuru ja 60ml kraanivett. Siis me segasime segu klaaspulgaga kokku ja olime valmis filteerima. Siis me kinnitasime statiivi külge muhvi ja muhvi külge rõnga. Me panime lehtri rõnga sisse, lisasime filtri ja tükk tüki haaval eraldasime ained omavahel läbi filtri. Näidis: NB ! Kui filtreerimine on liiga aeglane, võib klaaspulgaga segu segada, aga olla ettevaatlik et filtrit läbi ei torka. Siis kui segud on jaotatud peaks se välja nägema nagu filtreeritud kohvi : SEGU NR 2 Koostised: 2 spaatlitäit liiva 1 spaatlitäis soola 70ml kraanivett (sooja) Me lisasime plastiktopsi kaks spaatlitäit liiva, üks spaatlitäis soola ja 70ml sooja kraanivet...
Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise...
YXX0010 Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Elektriline ohutus - elektrilise ohu allikad, elektrivoolu toimemehhanismid, kahjustuste tüübid, elektrilist ohutust reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletuse...
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? P...
KNaLiBe=AlSiBPC=SBrN=ClOF Polaarne side elektronpaar ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt Iooniline side erinevate elektrilaengute tõmbumisel tekkinud side Dipoolmoment µ laengu jaotus molekulis µ=e laengu suurus*d erinimeliste laengukeskmete vahekaugus (debaid) Induktsioon elektronegatiivsuse edasikandumine mööda -sidemeid Struktuuriteooria 1)aatomitel kindel arv keem. sidemeid 2)sidemete arv org. keemias üld. püsiv 3)sidemete arv ja hulk sõltub orbitaalide hübradisatsiooniastmest 4)C võimeline andma kov. sidemeid Molekulaarvalem aatomite omavaheline suhe molekulis Struktuurvalem elementide vahelised seosed ja nende esinemise järjekord valemis Isomeeridel sama molekulaarvalem ja mass, erinev struktuur. Seoseisomeerid erineb aatomite järjestus. Asendiisomeerid funkts. rühmade paigutus. Stereoisomeerid rühmade paigutus ruumis. Normaalahel C-ahel ei hargne
Nafta maailma kuningas või achilleuse kand Inimesed tundsid ja oskasid naftat kasutada juba 5000 aastat tagasi. 20.sajandi alguses hakkas nafta teisi kütuseid, nagu näiteks kivisüsi, mis oli pikka aega olulisim kaevandatav kütus, järk-järgult välja tõrjuma. Tänapäeval on nafta üks olulisemaid maavarasid ja tema tähtsus majandusele ülisuur, sest nafta hinnast sõltuvad enamike kaupade hinnad. Naftat võiks tõesti nimetada maailma kuningaks, kuid fakt on see, et nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus, see on nafta ,,achilleuse kand". Tänapäeval ammutatakse naftat peamiselt merepõhjast ning puurtornid asuvad mandrist kaugel merel. Naftat transporditakse enamasti suurte naftatankeritega. Mõlemad, nii keset merd asuvad puurtornid kui ka tankerid, on ohtlikud, sest nendega võib väga kergesti õnnetusi juhtuda. Viimaste aastaste suurim õnnetus juhtus 2010. aastal Mehhiko lahel. Ligi kolme kuu jooksul voolas me...
Sisukord: Parfüümi ajaloost.......................................................lk 3 Pudelid ja nende ajalugu............................................lk 4 Kategooriad...............................................................lk 4 Koostis.....................................................................lk 5-7 Püramiidsüsteem ...............................................lk 5 Koostisained......................................................lk 5 Sünteetilised lõhnaained............................lk 5 Loomsed koostisained ..............................lk 5-6 Peamised parfüümitaimed..........................lk 7 Töötlemine ...............................................................lk 8 Tootmine..................................................................lk 9 Kasutamine...............................................................lk 9 Näited parfüümidest....................
Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid. Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja. Kui inimese bioenergiaväli on null, siis on inimene haiguste suhtes kaitsetu. Vesi on eriline aine, m...
Sisukord 1 Mis on halogeenid? ............................................................................................................................... 3 2 Halogeenide omadused ........................................................................................................................ 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama...
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alk...
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille mole...
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud.......................
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat......................................................................................................................7 Magneesiumkarbonaat................................................................................................................7 Potas...........................................
Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadil...
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid.
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
PERH-i kardioloogiaosakonda satub 23. Aastane noor naine, kes on varem olnud 1. nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud.
1.Teaduuvutused keemias, füüsikas ja meditsiinis. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika(aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaaru) 1919.a teostas Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930.aastal avastati tehisraadioaktiivsus(Irene ja Frederic JoliotCurie)maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942.a Usas. Töötati ka tuumapommi loomise kallal. Keemikud õppisid looma kindlate omadustega tehisaineid(sünteetilised ained). Tehti kindlaks valkude ehitus ning alustati ainevahetusprotsesside uurimist. Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio. Enamus riigijuhte mõistsid raadio pakutavaid võimalusi inimeste meelsuse mõjutamisel. Seetõttu alustati paljudes riikides 1920.aastail ...
keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Lagunemisreaktsioon - Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon - Ühinemisreaktsioon on reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon - Asendusreaktsioon on anorgaanilises keemias keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega. Sellise reaktsiooni teine lähteaine ja teine saadus on lihtaine. Vahetusreaktsioon Reaktsioon 2 liitaine vahel, kusjuures mõlema aine ühed osapooled vahetavad kohad. Oksüdatsioon - Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub(oküdatsiooniaaste kasvab).
ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsin...
asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides
reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) kasutatakse seebi valmistamisel. Leelismetallide soolad on vees hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Nõrkade hapete soolade vesilahused on soolade osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga (sooda e. naatriumkarbonaat; pesemiseks, klaasi valmistamiseks). Naatriumkloriid e. keedusool on tähtsaim leelismetalli sool (toidus, keemias, lume sulamiseks), elutegevuseks vajalik (5 g päevas). Looduses lahustunult merevees, soolajärvedes. Naatrium- ja kaaliumioonide vaheline tasakaal reguleerib organismide veesisaldust. Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega
annaabi.ee 
