päikesekreemide koostisainena. · Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. · Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega. Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine: · Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. · See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel · Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel
Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute klassifikatsiooni (D/L, aldoos/ketoos, C-aatomite arvu järgi): Tsüklilised vormid (furanoos, püranoos): Haworthi projektsioon: Mutarotatsioon: Reaktsioonid: eetrite, estrite moodustamine, oksüdeerimine taandamine, glükosiidide teke: Di- ja polüsahhariidide moodustamine: Karboksüülhapped Karboksüülhapete pKa ja seda mõjutavad faktorid:
tuleva on: Liitumine võiks olla niisuguste nukleofiilidega nagu metallorgaanilised ühendid e kriniaarireaktsioon, kriniaarireaktiivi liitumine karbonüülühendile ja ammiini liitumine karbonüülühendile. Karbonüülühend võis olla kas aldehüüd või ketoon. 3. Aldoolreaktsioonid Tähelepanu pöörata karbohappelistele vesinikele, ketoenoolsele tautomeeriale, karbaniooni teke Kõige lihtsamat tüüpi aldoolkondensatsioon kui juba seda teada, siis on väga hea (kus üheltpoolt karbanioon ja teisteltpoolt karbonüülrühma süsinik kui elektrofiil annavad sideme moodustub süsinik süsinik sideme) Tekivad aldoolid (aldehüüdi ja alkoholrühma sisaldavad ühendid) ja võib tekkida ka krotoonne produkt - peame teadma mis see on Ei tule : reaktsioone mis toimuvad alfa vesinike juures või alfa süsinike juures neid alküülimisi ja mida iganes. Ei tule ka
Ainete puhastamist destilleerimise abil on otstarbekas rakendada järgmistel juhtudel: · Puhastatav aine on toatemperatuuril vedelas olekus. · Vedelik on suhteliselt puhas (mitte üle 10% lisandeid). · Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad (näiteks tahked osakesed) või vähelenduvad. · Lisandina esineva aine (või ainete) keemistemperatuur erineb puhastatava vedeliku keemistemperatuurist vähemalt 50°C võrra. 3) Kondensatsioonireaktsioon, aldoolkondensatsioon, Claisen-Schmidt'i kondensatsioon (mis liituvad, mis on saaduseks) Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks reagendiks on tavaliselt oksoühend ise ja ühe karbonüülse kaksiksideme katkemisel vabanenud valentsid küllastatakse teise samasuguse molekuli fragmentidega. Tavaline liitumisreaktsioon. Aldoolkondensatsiooniks nimetatakse kondensatsiooni, kui reaktsioon lõpeb hüdroküaldehüüdi või -ketooni moodustumisega
annaabi.ee 
