Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesi...
keeratakse rullid rõngasse. Esimesed kolm rida alustatakse rullide keeramist lauba juurest horisontaalselt ning sama skeemi järgi keeratakse alumised juuksed – kuklaluu piirini kolm rida. Järgmisena keeratakse rullid kaelast kuklani pärja kontuurina, et oleks teisi rulle lihtsam keerata. Tere töö näeb lõpuks välja nii, nagu oleks ümber pea pärg moodustatud. Kui terve pea on keeratud rullidesse, siis jätkub tavapärane keemilise loki tegemise protsess. 3.)Spiraallokid papiljottidel, poolpikkadele juustele. Rullide keeramist alustatakse kuklaluu piirkonnast. Vertikaalsete lahkudena eraldatud õhukesed juuksesalgud keeratakse ümber papiljoti suunaga alt üles. Kuna juuksed on eri pikkusega ja et see ei häiriks rullide keeramist, kasutataksegi siis juusteotsa paberit. Papiljotid fikseeritakse L-kujuliselt
Keemilise reaktsiooni kiirus 1. Töö eesmärk Reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. 2. Kasutatavad ained ja töövahendid Kasutatavad ained: 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaasid (50 mL ja 400 mL), termomeeter, elektripliit, automaatpipetid (1mL ja 5 mL), pipeti otsikud. 3. Töökäik Katse1 - Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6 mL). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, te...
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud vi reageerinud ainehulka (moolides). Reaktsiooni kiirendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine · Kontsentratsiooni suurendamine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni (tähistatakse ühesuunalise noolega) Lähteainete kontsentratsioon ja seega ka reaktsiooni kiirus vähenevad ning saaduste kontsentratsioo suureneb, kuni reaktsioon lõppeb. Pöörduvad reaktsioonid reaktsioonid, mis toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluol...
AATOMIFÜÜSIKA Aatom (vana-kr atomus jagamatu) on keemilise elemendi väiksem osake. 19.saj. lõpus avastati et aatom ei ole jagamatu. 1897.a. avastati ELEKTRON(-), väike osake, mis pesitseb aatomis. J.J.Thompson. Th aatomimudel e. Rosinakukkel. E.Rutherford palus pommitada õhukest kuldlehte alfaosakestega. Avastas aat tuuma 1911 selle katsega. Planetaarne mudel e RUTHERFORDI mudel on vastuolus klassikalise füüsikaga 1) Tiirlev elektron peaks tekitama elektromagnetlaineid 2)kiirgav elektron peaks kiirgama energiat ja kukkuma vastu tuuma.
· VAHETUSREAKTSIOON NaOH + HCl NaCl + H2O 2. ENERGIA REAKTSIOONIS · EKSOTERMILINE Energia eraldub, H < 0 Tavaliselt ühinemisreaktsioonid · (Lahustumisel: hüdraatumine ehk aineosakeste seostumine vee molekulidega (sidemete teke)) · ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Temperatuuri tõstmine · Segamine · Kontsentreerimine · Tahke aine peenestusastme suurendamine · Gaaside puhul rõhu suurendamine 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Katalüsaator muudab reaktsiooni kiirust, osaledes aktiivse vaheühendi moodustamisel, aga eraldub reaktsiooni lõpus algses koguses.
Vask(II)sulfaat e vaskvitriol CuSo4 Aineklass - sool Aine saamisvõimalusi - Looduses on olemas vask (II)sulfiit ehk CuS. Saame moodustada reaktsiooni CuS + H2SO4 = CuSo4. Aga on olemas ka teine viis, kuidas vaskvitrioli saada, CuO + H2 = Cu + H2O, saame vaba vase, millega lahjendatud väävelhape ei reageeri, aga kontsentreeritud väävelhappega küll, saame reaktsiooni Cu + kontsentreeritud 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Kasutamine - Vasksulfaat - kasutatakse puidu immutamiseks, desinfitseerimine. Ühendid on mürgised, nõud ei sobi toiduainete hoidmiseks. Vasksulfaat sobib samuti taimekaitseks. Taimekaitses kasutatavas vasksulfaadis peaks olema 94 98% toimeainet, s.t puhast vasksulfaati. Vasksulfaat toimib kiiresti, tungides taimekudedesse. Toimelt sarnaneb see vaskoksiidkloriidiga Huvitav fakt - vask(II)sulfaat on ainus püsiv vase sulfaat. Vasksulfaati kasutatakse taimekaitses. Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee/ otsing Üldine ...
FLUOR 10.klass Tähis - F - Fluorine Mittemetall, halogeen VIIA rühma element Järjenumber on 9 Aatommass: 18,9984 +9|2)7) OMADUSI Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Sulamistemperatuur on -219,6 oC ja keemistemperatuur -188,1 oC Fluori tihedus keemistemperatuuril on 1,516 g/cm3 Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere - "voolama". Aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega väga Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad püsivaid fluoriide. On alati teiste elementide suhtes oksüdeerija. Vesi reageerib fluoriga energiliselt, põlemissaadusena tekib erandlikult hapnik, mis muidu on lähteaineks: 2F2 + 2H2O 4HF + O2 Reageerimisel metallidega oleneb reageerimine konkreet...
te vahel (näit. H2 aatomite vahel (näit. HCl molekulis) molekulis) Naatriumi aatom tuumalaeng +11 elektronkate kolmekihiline viimasel kihil üks +11 paardumata elektron metallid seovad väliskihi elektrone nõrgalt Kloori aatom kloori aatomi tuumalaeng on +17 17 elektronid paiknevad kolme kihina +17 viimasel kihil 7 elektroni, millest üks on paardumata Keemilise sideme tekkimine Na ja Cl aatomi vahel Cl aatom liidab Na paardumata elektroni, tekivad erinimelised ioonid + +11 +17 Erinimelised ioonid tõmbuvad Na+ Cl Na+ väliskihil on 8 elektroni Cl väliskihil on 8 elektroni keemiline side kovalentne side iooniline side
Kovalentne side Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osalised kattuvad, siis nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal. Kordne side Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel, mitme ühise elektronpaari abil.
Organismide keemiline koostis 1 Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik) · Makroelemendid- ained mida organism vajab suurtes kogustes: Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lih...
KLOOR - CL MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM ÜLDISELOOMUSTUS · VIIA rühma element, 3. periood · Järjenumber 17, aatommass 35,453 · Prootonite ja elektronide arv 17, neutroneid 18 · O.a. ühendites I kuni VII · Aktiivne mittemetall ja keemilstelt omadustelt halogeen · Lihtainena koosneb 2 aatomilistest molekulidest (Cl2), kus on mittepolaarne kovalentne side · Elektronskeem Cl:+17I 2)8)7) OMADUSED · Raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes. · Õhust raskem (2,5 korda) · Sulamistemp. -100,98°C · Keemistemp. 34,6°C · Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, v.a. väärisgaasidega. · Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikug...
* Keemilise reaktsiooni kiirus Marika Rodionova 10a * Jacobus Henricus van t Hoff selgitas seose temperatuuri kasvu ja reaktsiooni kiiruse vahel. * Järeldust, et reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega sõnastasid 1864. a. C. M. Guldberg ja P. Waage * Lev Pissarževski oli NSV Liidu ajal selgitanud lahusti iseloomu mõju keemilise reaktsiooni kiirusele. *Teadlased ja nende avastused * Keemilise reaktsiooni kiirust määratletakse aine kontsentratsiooni muutuse kaudu ajaühikus. * See näitab, kui palju lähteaineid reageerib ära või saadusaineid tekib ruumalaühiku kohta ajaühikus. * Võimalik on mõõta aega, mis kulub reaktsiooni toimumiseks. Selle aja pöördväärtust loetakse reaktsiooni suhteliseks kiiruseks.
Reaktsiooni kiirust võib mõjutada kasutatav isotoop. Eriti kehtib see vesiniku kohta, sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinev. Antud töös on vaatluse all reaktsiooni kiirus sõltuvalt ainete kokkupuutepinna suurusest. Muutumatuna hoitakse ainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. See on vajalik, et jälgida konkreetselt reaktsiooni kiiruse sõltuvust ainete kokkupuute pinna suurusest. Tööeesmärk: Uurida, kuidas mõjutab keemilise reaktsiooni kiirust lähteaine kontsentratsiooni muutmine. Töövahendid ja vajalikud ained: ° Kriit (CaCO3) 1,50g iga alamkatse jaoks, kokku 3*1.50g= 4.50g ° Vesinikkloriidhappe (HCl) vesilahus 0.5M, 1.0M,1.5M iga alamkaste jaoks X.0cm3±0.05 cm3, kokku 3*X.0cm3Y.0cm3 ° Kaalud täpsusega ±0.005g kriiditüki kaalumiseks ° Portselankausid 3tk, milles viiakse läbi keemiline reaktsioon ° Nuga kriiditükkide lõikamiseks sama kujuga
docstxt/14555506045249.txt
docstxt/15101735953311.txt
suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete tekkel energia eraldub. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest aineosakesed tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse, seetõttu keemiliste sidemete katkemisel energia alati eraldub. 4) Millisel juhul keemiline reaktsioon saab üldse toimuda?
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
keemilistele reaktsioonidele. 2. Füüsikalised meetodid - kasutatakse aine koostisosade iseloomulikke füüsikalisi omadusi (nt.spektraalanalüüs). 3. Füüsikalis-keemilised meetodid - määratakse koostisosade selliseid omadusi, mis oma olemuselt asuvad füüsika ja keemiaga piirnevates valdkondades (nt.kromatograafia,mitmesugused elektrokeemilised meetodid). Töövõtete järjekorra alusel eristatakse kahte keemilise analüüsi meetodit: 1. Süstemaatilise analüüsi korral määratakse uuritava aine ühest proovist järjestikku kõik koostisosad, järgides rangelt üksikute tööoperatsioonide järjestust. 2. Ositianalüüsil määratakse iga koostisosa uuest proovist,kusjuures koostisosade määramise järjestus on suvaline. Uuritava aine koguse põhjal võib eristada makroanalüüsi (ainet üle 1g või lahust üle 10
TOODETE KEEMILISE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINETE PÕHJAL Kristi Lember XIIÕA 1. Majonees provansaal. Tarplani Kaubanduse OÜ Koostis: taimne õli, vesi, suhkur, sinepipulber, sool 1,1%, vadakupulber, munapulber, paksendaja ( modifitseeritud kartulitärklis, ksantaankummi), toiduäädikas, säilitusaine ( naatriumbensoaat, kaaliumsorbaat), toiduvärv (beeta-karoteen) E415 Ksantaankummi Kasutusala: Juurviljakonservid, salatikastmed, dzhemmid, marmelaadid, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Paksendaja, stabilisaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. E202 - Kaaliumsorbaat Kasutusala: Väga lai kasutusala: piimatooted, salatikastmed, jogurt, viilutatud leib, veinid, maiustused, magusad joogid, sulatatud juustud, juustud pakitult viiludena, kookide pinnakäsitlus, juustu pind ja valmis koogid Omadused: Säilitusained. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nahaärritusi, suus põletustunnet ja punetust suu ümber. Raskendab astmat, allergilist nahalö...
Organismide keemiline koostis 2. Vali sobivam variant. A) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valge c) tailiha B) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid b) mesi C) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu a) vahukoor D) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi b) sool E) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi a) lõhe F) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda d) kuivatatud puuviljad 3.Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud tsink ja seleen on mikroelemendid C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib disahhariid. D. Süsivesikud koosnevad süsinikust , vesinikust ja hapnikust. E. DNA ahelas lämmastikaluse tsütosiin vastas on alati G-guaniin. F. Organismisiseseid reaktsiooni kiirendavad valgulised ühendid ensüümid. ...
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks e...
Lahustunud aine molaarseks kontsentratsiooniks nimetatakse selle aine hulka moolides ühes dm 3 -s lahuses. Mõõtühik: mol/dm 3 . Olgu ajamomendil t1 reaktsioonisaaduse kontsentratsioon c1 ja ajamomendil t2 saaduse kontsentratsiooniks c2. Ajavahemikus t = t2 t1 suureneb saadusekontsentratsioon c = c2 c1 võrra.Reaktsiooni keskmise kiiruse leidmiseks jagame kontsentratsiooni muutuse ajavahemiku pikkusega. 1Keskmine kiirus = c/t Millest sõltub keemilise reaktsiooni kiirus: Reaktsiooni kiirus on seda suurem, mida suurem on lähteaine kontsentratsioon. Keemilised reaktsioonid on kõrgemal temperatuuril tunduvalt kiiremad kui madalamal temperatuuril. Keemilist reaktsiooni kiirendab lahuse segamine või tahke lähteaine peenestamine. Katalüüs ja katalüsaator: Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsioonikiirust, ilma et tema enda hulk ja keemiline koostis reaktsiooni tulemusena muutuksid.
RAKU KEEMILINE KOOSTIS Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad orga...
Toitained ja ensüümid * ainevahetuseks nim. kõiki organismis toimuvaid keemilise muutus, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga * toiteainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energiad. · toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning, mille lõplikul lahustamisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makroaine e. vesi, valk, süsivesikud ja toidurasvad · Mikrotoitained e. vitamiinid ja mineraalid *toidu energeeriline väärtus e
1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.8)Mida suurem on erinevus elektronegatiivsuste vahel,seda polaarsem on. 1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Mole...
Milliste osakeste vahel moodustub iooniline side? Iooniline side moodustub vastasmärgiliste laenguga ioonide vahel. Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel
Ksenoon (Xe) Enel Tubin Avastamine Avastajad: William Ramsay Morris Travers Riik: Inglismaa Aeg: 12.juuli 1898 William Ramsay Inglisekeelne nimetus Xenon kreeka sõnast ξένον, mis tähendab: külaline, võõras, võõramaalane Sümbol: Xe (algselt X) Morris Travers Andmed Gaasiline, lõhnatu, värvusetu, maitsetu Iseloomulikud oksüdatsiooniastmed: II, IV, VI, VII Reageerib hästi fluoriga (F) 54 elektroni ja prootonit, 77 neutronit Sulamistemperatuur: -111,0°C Keemistemperatuur: -108,1°C Aatommass: 131,29 Leidumine atmosfääris: 0.0000087% 2)8)18)18)8) Struktuur: Kasutusalad Valgustus ja optika: - Gaaslahenduslambid - Laserid Meditsiin: - Anesteesia (narkoos) - Neuroprotektor - Doping (WADA poolt lisatu...
9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui palju mõjutab üks element teist elementi ühises elektronpaaris. 10) Elemendi metallilised ja mittemetallilised omadused on seotud sellega kui tugevasti hoiab elemendi aatom kinni väliskihi elektrone. Aine ehitus ja keemiline side 1) Eksotermiline reaktsioon Sideme tekkel energia vabaneb. Endotermiline reaktsioon Sideme lõhkumisel energia neeldub. 2) Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või -ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivasse (väiksema energiaga) olekusse; energia eraldub ja keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 3) Metalliline side metallide vahel Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel. Nt: NaCl Polaarne kovalentne side Erinevate mittemetallide vahel. Nt: Hcl, CO2 Mittepolaarne kovalentne side Ühesuguste mittemetallide vahel
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted.
Keemia kordamine, metallide omadused Oksüdeerija - aine, mis omastab ehk liidab elektroone / ise redutseerub Redutseerija - aine, mis reedab ehk loovutab elektrone / ise oksüdeerub Oksüdeerumine aine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o.a suurenemine Redutseerumine aine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sllele vastab elemendi o.a vähenemine Oksüdatsiooniaste o.a / elemendi aatomite oksüdeerimisist iseloomustav suurus Redoksreaktsioon Reaktsioon, kus kahe aine o.a-d muutuvad / toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestest teistele Leelismetall Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus - oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis muudab ...
KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10. Kuidas muutub tasakaal, muutes temperatuuri, rõhku, lähteainete või saaduste kontsentratsiooni? 11
elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Põhibioelemendid - esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid (H, C, O, N, P, S) Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas (Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-) Mikrobioelemendid - minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As) Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused Prooton - positiivse laenguga osake aatomituumas Neutron - ilma laenguta aatomituuma koostisosake Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass - keemilise elemendi aatomi mass Molekulmass - aine molekuli mass Valents - näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokk...
Liivmullad: suured poorid, mis täituvad õhuga ja soojenevad seetõttu kiiresti, kuid lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja kuivavad vihmavaesel perioodil ruttu. Keemiliselt vaesed, koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed eriti ei vaja. Savimullad: vettpidavad ja väikese õhusisaldusega, mistõttu soojenevad aeglaselt ja on sageli liigniisked. Sisaldavad aga palju taimele vajalikke elemente nagu K, Ca, Mg jt. Mulla mineraalne osa koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest eri suurusega kividest, kruusast, liivast ja väikestest saviosakestest. Mulla orgaaniline osa koosneb põhiosa moodustab huumus, mis on tumepruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus)
ainehulk (moolides) *Mida aktiivsem on metall, seda kiirem on reaktsioon Keemilise reaktsiooni toimumiseks peavad aineosakesed omavahel põrkuma Reaktsiooni kiirendavad: *tõstes kontsentratsiooni (suur kontsentratsioon=palju põrkeid; väike kontsetratsioon=vähe põrkeid) *rõhu tõstmisel(gaasilistel ainetel) *teperatuuri tõstmisel (osakesed liiguvad kiiremine=rohkem põrkeid) *segades *peenestades tahkeid lähtaineid *katalüsaatori kasutamine ·Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel ·Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsioonikiirust, võttes nendest osta kuid lõpuks vabanevad esialgsel kuhul
Tina Tutvustus Tina varasem nimetus on INGLISTINA Järjekorranumber : 50 Sümbol : Sn Massiarv : 118,69 Tinal on 10 stabiilset isotoopi Esinemisvormid Tinal on 3 esinemisvormi : 1) Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall , pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja hea elektrijuht . 2) Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimi...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkond ja keemilised elemendid ning ühendite rühmad; ruumiõhk Referaat Keemilised elemendid ja ühendite rühmad Keemiline Elukeskkonda Inimesesse (ja Mõju inimesele Elukeskkonda element sattumise teed teistesse ja inimesesse või elusolenditesse) sattumise ühendi- sattumise viisid vältimise rühm võimalused nii riigi kui ka üksikisi...
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete kontsentratsioonidest (kontsentratsioon näitab kui palju ainet ehk selle aine osakesi on meil hetkel lahuses ehk teises aines, mis on keskkonnaks, mäletatavasti on moole avogaadro arvuga sidudes väga lihtne lahti teha osakeste a...
· Aatom kiirgab energiakvandi, kui elektron läheneb tuumale. · Aatom neelab energiakvandi, kui elektron kaugeneb tuumast. 5. Võrdle aatomi põhiolekut ergastatud olekuga. PõhiolekTuumale võimalikult lähedal energiatasemetel. Kiirata ei saa. Ergastatud olek Elektronid tuumast kaugematel energiatasemetel. Kiirgab. Sarnasus Elektroni asukoht määrab oleku. 6. Millest koosneb aatom? Aatom koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. 7. Mis määrab keemilise elemendi? Keemilise elemendi määrab prootonite arv aatomituumas. 8. Mis määrab keemilise elemendi keemilised omadused? Keemilise elemendi keemilised omadused määrab elektronide arv väliskihil. 9. Kirjelda alfa, beeta ja gamma lagunemist lagunemine Aatomituumast eraldub heeliumituum (kaks prootonit ja kaks neutronit) Alfaosakesed Heeliumi aatomi tuumad lagunemine Neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron Beetaosakesed Elektronid lagunemine
Keemia kordamisküsimused 1. a) ained liht- & liitained b) lihtained metallid & mittemetallid 2. a) lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise eslemendi aatomitest b) liitaine aineid, mis koosnevad mitme elemendi aatomitest. nt. vesi H2O c) allotroopia d) allotroopsed teisendid ühe ja sama elemendi erinevad lihtained e) keemilise reaktsiooni võrrand reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. - vasakpool: lähteained - parempool: saadused - nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Üliõpilane: Juhendaja Kood: Esitatud: Sooritatud: 1. AINE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse värvusreaktsiooni, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1. VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga
..............................8 4. JOODI SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES ................................................... 9 KOKKUVÕTE..............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................11 2 Sissejuhatus Referaadi uurimisallikaks valisin keemilise mittemetalli joodi. Olen varem kuulnud, et joodi kasutatakse meditsiinis, kuid samas on tal ka mingil määral inimese tervisele ohtlik toime. Tahan saada oma varasematele teadmistele kinnitust ja joodi kohta täpsemat teavet. 3 1. Üldiseloomustus Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa. I -mittemetall
Füüsika Keemiline side - seob aatomeid molekulideks ja kristallideks Keemilise sideme liigid: · Kovalentne side ühtlustunud elektronpaaride vahendusel · Iooniline side positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel Keemiliste sidemete tekkimine tekib aatomite ,,annetamise" või ,,ühistamise" teel Kristallvõre aatomid/ioonid on paigutatud korrapäraselt ruumvõresse Võredefekt: · Üksikud aatomid või ioonid paiknevad vales kohas · Mõned võresõlmed on vakantsed (tühjad) · Kristalli on lisatud teisi keemilisi elemente · Terasele lisati Cr ja Ni - roostevaba teras Keelutsoon on energiatsoon, millele vastav energiavahemik on elektronidele laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentst...
aatomite tugevama positiivseid vahel. tõmbejõuga aatomi negatiivseid poole osalaenguid (mittemetalsema elemendi aatomi poole) 1) Keemilise sideme mõiste, moodustumise viisid, miks on keemiliste sidemete teke aatomite või ioonide vahele energeetiliselt kasulik? Keemiline side on aatomite ja ioonide vaheline side, mis seob aatomid molekuliks ja ioonid kristallideks. Moodustub kahel viisil: 1. Elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele 2. Ühiste elektronpaaride tekke kaudu 2) Mõisted: Elektronoktett- aatomi väliskihil on 8 elektroni.
aatomite tugevama positiivseid vahel. tõmbejõuga aatomi negatiivseid poole osalaenguid (mittemetalsema elemendi aatomi poole) 1) Keemilise sideme mõiste, moodustumise viisid, miks on keemiliste sidemete teke aatomite või ioonide vahele energeetiliselt kasulik? Keemiline side on aatomite ja ioonide vaheline side, mis seob aatomid molekuliks ja ioonid kristallideks. Moodustub kahel viisil: 1. Elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele 2. Ühiste elektronpaaride tekke kaudu 2) Mõisted: Elektronoktett- aatomi väliskihil on 8 elektroni.
Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilised omadused: happeline, tugev hape, reageerib metallidega, metallioksiididega, hüdroksiididega, sooladega, alkoholidega. 2. karboksüülrühm- karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena 5. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine (ka sooladele). Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat) 6. Äädikhape(etaanhape)- ei ole mürgine. Kasutatakse lahutsina nind paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas. Tekkimine: Veini käärimisel õhu käes oksüdeerub etanool veiniäädikaks. Valem: CH3COOH 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
