ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side.
Kordamisküsimused /Aldehüüdid. Ketoonid/ 1) Osata koostada aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 1) Osata nimetada aldehüüde ja ketoone. 2) Aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused: a) etanaali hõbepeeglireaktsioon CH3-C=O-H +Ag2O = CH3-C=O-OH +2Ag b) propanaali redutseerimine CH3-CH2- C=O + H2 = CH3-CH2-CH2-OH c) butanaal + etanool CH3-CH2-CH2- C=O + CH3-OH = CH3-CH2-CH2- C-OH-CH3O 3) Aldehüüdide ja ketoonide saamine. ☺Näide: a) 2-butanooli oksüdatsioon b) 1-propanooli oksüdatsioon ☺Näide Kirjuta üks võimalus võrrandina, kuidas saada a) heksanaali b)2-heksanooni 5) Metanaal ehk formaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) HCHO – Saadakse metanooli oksüdatsioonil 2CH3OH+O2 = 2HCHO + 2H2O Terava lõhnaga mürgine gaas. Kasutatakse polümeerides, vaik
Karbonüülühendite liigitamine Aldehüüdide nomenklatuur ·Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. ·Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks. Ketoonide nomenklatuur ·Asendusnomenklatuuri korral on ketoonide nimetuse lõppliide oon, mille ette pannakse ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e
Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. Sahhariidid ehk polühüdroksükarbonüülühendid Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma. Üldvalem CnH2mOm Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma. Karbonüülühendite hulka kuuluvad aldehüüdid ja ketoonid. Glükoos kuulub aldehüüdide hulka kuna tal on alkoholi ja aldehüüdi omadused. Fruktoos kuulub ketoonide hulka, kuna fruktoos sisaldab ketoonide funktsionaaliseid gruppe. Enamik suhkruid on siiski aldehüüdide derivaadid. Kuid glükoosi vesilahuses eksisteerib üksnes väike osa glükoosist aldehüüdi kujul. Kuidas on seotud glükoos/fruktoos karbonüülühenditega... Nad on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Millised on ketoonide/aldehüüdide esindajate üldised füüsikalised omadused?
Aldehüüdid, ketoonid: struktuur, omadused, näited ainetest tööstuses, tarbimises ja elukeskkonnas ALDEHÜÜDID Struktuur: Keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma ( -CHO). Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal , mis lisatakse tüviühendi nimetusele: CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. ● Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, sest
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSERO...
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma CHO. Tähistus CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud. Üldvalem: Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. · Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga
või etaan-1-aal, 3-metüülbutanaal või 3-metüülbutaan-1-aal) Vesiniksidemeid praktiliselt ei moodusta Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale ja tekitavad põletikke. Aldehüüdid on mürgisemad kui ketoonid Aldehüüdide esindajad: Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO Kergesti lenduv mürgine vedelik, lakrimaator (silmi ja nina ärritav, pisaraid tekitav) Tekib rasva kõrvetamisel pannil Bensaldehüüd C6H5-CHO Meeldiva lõhnaga vedelik Maitse- ja lõhnaaine (vanilliini saamine)
printida, siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud. III k ,,Keemia meie ümber" 1. ptk Karbonüülühendid * Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O I ALDEHÜÜDID JA KETOONID 1. Aldehüüdid * Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need aatomid aldehüüdrühmas ongi reaktsioonitsentriteks. 1.2 Nimetamine. (vt töölehtedelt) 1
tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C3H7CHO Pentanaal C4H9CHO Heksanaal C5H11CHO Heptanaal C6H13CHO Oktanaal C7H15CHO Nonanaal C8H17CHO Dekanaal C9H19CHO Aldehüüdide saamine: Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdeerumisel (organismis alkohol oksüdeerubki algul
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad
KORDAMINE. 1. aldehüüdid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli otsas ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma estrid - karboksüülhappe tuletised 2. Nomenklatuuria... 3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega. 3) Happed reageerivad alustega (leelistega, hüdroksiididega...) 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega. Saadused on alati soolad.
Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju.. Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Liigitus: Aineklass Aldehüüd Ketoon Tüüpvalem RCHO RCOR Joonisena Järelliide -aal -oon Eesliide -okso -okso Aldehüüdide nimetused tuletatakse alkoholidest ja süsinikuahelas süsinike nummerdatakse alates karbonüülrühma süsinikust. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karbonüülühendite omadused: Füüsikalised omadused: 1. Kergesti keevad vedelikud. 2. Ei moodusta vesiniksidet, sest seal ei ole -OH rühma ega -NH2, seega ei lahustu vees. 3. Väikesed molekulid lahustuvad küll nt. etanaal. OK
Keemia KT Karbonüülühendid ja Karboksüülhapped 1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine Aldehüüd Ketoon Karb.hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega
alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. 8. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID): küllastumatuse mõiste; alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus; elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid; aromaatsus; areenide asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest; delokalisatsioon; aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus. 9. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID: aldehüüdide ja ketoonide struktuur; polaarne kaksikside, selle reaktsioonid; aldehüüdide redoksomadused; sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus; karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid; funktsionaalderivaadid estrid ja amiidid; estrite hüdrolüüs; rasvad, nende bioloogiline tähtsus; aminohapped; valgud, nende bioloogiline tähtsus. 10. POLÜMEERID: polümeeride keemia põhimõtted; polümerisatsioon ja polükondensatsioon. 11. ÜLDISTAV OSA
OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja lipiidides) ei ole aldehüüdid levinud, arvatavasti aldehüüdrühma suure keemilise aktiivsuse tõttu
Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M = 46 Keeb Lahustub Seega vesiniksidemed on Alkohol 78,150 vees olemas piiramatult CH3CHO Pole OH (või NH) sidet, Etanaal M = 44 210 piiramatult
O // RC H · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. O II RCR · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. (Hapnik saab olla ainult esimese või viimase juures !! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 CH2 CH2 CHO propanaal CH3 CHO etanaal e. atseetaldehüüd HCHO metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO bensaldehüüd CH = CHCHO propenaal e. akroleiin CH3COCH3 propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 CH2 CH CH - CH2 CHO
19.5 Ennustada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi; Sn1 Sn2 19.6 Selgitada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi; 19.7 Selgitada, miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed; Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 19.8 Selgitada eetrite vähest reaktiivsust; ei anna vesiniksidemeid, nad on mittepolaarsed 19.9 Teada aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete saamisreaktsioone; Aldehüüdid ja ketoonid Aldehüütide edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksüdeerijat. · Ketoonide saamisel on edasise oksüdeerumise oht väiksem, kuna selleks tuleks lõhkuda C-C side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholi oksüdeerumisel dikromaadiga Karboksüülhapped · Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel.
2) Happed reageerivad metallioksiididega sool+vesi. 3) Happed reageerivad alustega sool+vesi. 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) sool+uus hape. 5) Happed reageerivad alkoholidega ester+vesi. 4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes, kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu. Seepärast vähendab oblikhapperikaste toitude tarvitamine organismi
-c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+o=(Cu)ch3cho+h2o *metanaal-värvitu,terava lõhnaga,mürgine gaas,lahustub hästi vees-formaliin(30%-40%-ne) *etanaal-värvitu,õuna lõhnaga,kergesti keev vedelik,keemistemp+21,mürgine *Aldehüüdid on väga reaktsioonivõimelised: *Vesinikuga-alkohol Hcho+h2-ch3oh
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O
................................... ............................................................................................................... .................................................. 5. Mis värvi muutub lilla lakmuspaber happe lahuses? (1p) ................................................... 6. Iseloomusta lühikese süsinikahelaga alkoholide ja karboksüülhapete estreid (omadused, leidmine ja kasutamine) (4p) 7. Mis on amfoteersus? (2p) 8. Millised on aldehüüdide ja ketoonide üldised füüsikalised omadused ja füsioloogiline toime? (3p) 9. 0,8 mooli kaltsiumoksiidi pandi reageerima 1,8 mooli soolhappega (HCl). Mitu mooli ja mitu grammi kaltsiumkloriidi tekib? Millist lähteainet ja mitu mooli jääb üle? (5p) CaO + 2HCl CaCl2 + H20 10.Kui suur oli reaktsiooni saagise %, kui 12g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega saadi 15g soola? (5p)
valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuses tsüklilises vormis · Karbonüülrühma -C=O hapnik ühineb mõne OH grupiga ja "ring" sulgub · C1 ehk hemiatsetaal süsiniku (aldehüüdide puhul; ketoonide puhul hemiketaal) juures tekib - või -anomeer (järjekordne stereoisomeer) sõltuvalt kummale poole "ringi tasapinda" jääb OH rühm · - või -anomeeria määrab monosahhariidide liitumisel tekkiva polüsahhariidi omadused ja funktsiooni (muuhulgas seeditavuse) Monosahhariidide liitumine · Disahhariidid · Hemiatsetaal OH + "tavaline" OH liituvad (vabaneb H2O) ja tekib glükosiidside
H-C-C-C-H H-C-C-O-H HH H CH3CH2CHO...OHCH2CH3 CH3COOH etanaal e äädikhape N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O H-O-C-C-O-H HOOC COOH Aldehüüdide esindajaid · Metaan e formaldehüüd HCHO · Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO · Bensaldehüüd C6H5CHO · Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO · Propanoon e atsetoon CH3COCH3 · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH Aldehüüdide omadused metanaali näitel O HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste
-a. väheneks). d Etanaal väheneb. (karb.rühm on küll polaarne, aga H- Etanaal tekib organismis 1.) aldehüüdide oksüdeerumine karboksüülhappeks: side-meid ei moodusta.) etanooli oksüdeerumisel CnH2n+1CHO olles peamiseks HCHO + Ag2OHCOOH+ 2Ag
karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5- hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. 1.2.1. Molisch'i test. Positiivse reaktsiooni annavad mono-, oligo- ja
Lahustub vees Tugevad antiseptilised omadused Kasutatakse ravimine valmistamiseks 4) Karboksüülhape Moodustavad soolasid Annavad estreid Annavad happeamiide Annavad happeanhüdriide Redurseeruvad aldehüüdideks. Saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. 1 (3) 5) Benseeni kem.om Vesiniku asendamine süsivesinikradikaaliga Katalüsaatorite manulusel asendusreaktsioonid halogeenidega Nitreerimine lämmastikhappega Sulfoneerimine väävelhappega Vesinikuga katal. Manulusel Aromaatsete ühendite asendusreeglid 1) Liiki asendajad on: -OH -NH2 -CH3-N-CH3
Kordamisküsimused 10.kl. arvestustöööks I Aldehüüdid, ketoonid 1. aldehüüd- ühend, mis sisaldab aledhüüd rühma. 2. ketoon-ühend üldvalemiga 3. karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm. 4. Aldehüüdide füüsikalised omadused: kergesti lenduv vedelik, lahustub vees hästi. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi.
doc.doc 7. EETRID · Eetrite nimetused tuletatakse alkoksorühma (CH3O metoksü-, CH3CH2O etoksü-) abil. · Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, mille vesiniku aatom on asendatud alkoksürühmaga. · Sümmeetriliste eetrite puhul lubatakse kasutada nimetust eeter ja nimetada süsivesiniku radikaali abil. CH3 O CH3 metoksümetaan, dimetüüleeter CH3CH2 O CH2CH3 etoksüetaan, dietüüleeter 8. ALDEHÜÜDID · Aldehüüdide üldvalem: R CHO. · Funktsionaalrühm: CHO. · Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest, millel on niisama palju süsiniku aatomeid, liite aal abil. HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal 9. KETOONID · Ketoonide üldvalem: R CO R. · Funktsionaalrühm: CO. · Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil. CH3COCH2CH3 2-butanoon
KEEMIA Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma. Jaguneb ketoonideks(-CO-) ja aldehüüdideks(-CHO) . Ketoonide lõpus liide oon võib panna ka ketoon/metüülpropüülketoon->pentaan-2oon) Aldehüüdide lõpus liide aal Füüsikalised omadused- enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud, madalad esindajad(metanaal,etanaal..) lahustuvad vees väga hästi, pikema süsinikahelaga aga mitte nii hästi. Keemilised omadused- Kui reageerivad alkoholiga, tekib poolatsetaal. Alkoholi liia korral reageerib tekkinud poolatsetaal omakorda alkoholiga ja tekib atsetaal(dieeter) Füsioloogilised omadused- narkootilise toimega, kahjsutavad kesknärvisüsteemi.
Aldehüüdid ja ketoonid ning nede nimetused Aldehüüdrühmaks nimetatakse karbonüülrühma, mis on seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga. Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta-
Karbonüülühendid • Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma • Aldehüüdrühm – karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. • Aldehüüdid – aldehüüdrühma sisaldavad ained. • Ketorühm – karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. • Ketoonid – ained, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Nad on funktsiooniderivaadid. Nimetamine • Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. • See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 – CH2 – CH2 – CHO (propanaal), CH3 – CHO (etanaal). • Ketoonide tunnuseks on järelliide – oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel): Keemilised omadused • Sarnanevad alkeenidega, iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga) • karbonüülrühma hapnikul asub
lahjendus/vedeldus analüüsidega 3) Kontsentreerimine ja identifitseerimine 4) Kvantifitseerimine ja aroomi väärtuse arvutamine 5) Aroomi järeleaimamine analüütiliste tulemuste põhjal 6) Väljajätmiskatsed Aroomi isoleerimine Aroomimuutus on võimalik lenduvate ühendite isoleerimisel Reaktsioon: 1) Ensümaatiline a. Estrite hüdrolüüs b. Küllastamata rasvhapete oksüdatiivne lõhustamine c. Aldehüüdide hüdrogeenimine 2) Mitte-ensümaatiline a. Glükosiidide hüdrolüüs b. Hüdroksühapetest tekkivad laktoonid c. Di-, tri- ja polüoolide tsükliseerumine d. Tert-allüül alkoholide veetustumine ja ümberkorraldus e. Tioolide, amiinide ja aldehüüdide reaktsioonid aroomi kontsentratsioonis f. Disulfiidide alanemine Maillard'i reaktsiooni reduktoonide tõttu g
karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest. Miks? Kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Süsivesikute olemasolu korral tekib
nitroühendeid on mürgised. Polünitroühendid on plahvatusohtlikud. Üks enim kasutatud lõhkeaine on triniitrotolmen. Erandi nimetust väärivad aromaatsed halogeeniühendid. O Karboksüülühendid sisaldavad karboksüülrühma. C- see rühm on CO. Kui karboksüülrühm on ühendatud ühelt poolt vasinikuga, siis sisaldab ta aldehüüd rühma. R-C-H -C-H ehk CHO = aldehüüd. Siis nimetadakse neid ühendeid aldehüüdideks. Aldehüüdide homoloogiline rida on HCHO- metanaal üldvalem R-CHO CH3CHO- etanaal C2H5CHO- propanaal C3H7CHO- butanaal Aldehüüdid on karbonaalühendid, mis sisaldavad aldehüülrühma. Ketoonideks nim org ühendid milles karboksüülrühm CO on seotud radikaaliga. O R-C-R CH3- CO-CH3 (ketoon) atsetoon Aldeküülide nim lõpp on aal. Kusjuures arvestadakse alküül radikaali nimetusega. Nt : 2 hüdroksüü pentanaal ja 3klorobutanaa, stuktuur valemiga:
tekstiilkiu värvide valmistamine Õunhape ehk 2-hüdroksübutaandihape Leidub: puuviljad marjad Viinhape ehk viinakivihape (2,3-dihüdroksübutaandihape Leidub puuviljades Vees ja alkoholis hästi lahustuv kristalne aine Tekib viinamarjamahla käärimisel, settib kaaliumsooladena välja Kasutatakse: toiduainetööstus meditsiin tekstiilitööstus reaktiividena aldehüüdide, suhkrute ja teiste ainete tõestamisel Sidrunhape ehk 2-hüdroksü-1,2,3- propaantrikarboksüülhape Leidub sidrunites, apelsinides ja teistes tsitrustes puuviljades ja marjades Valge kristalne aine Puhta ja meeldiva hapu maitsega Kasutatakse karastusjookide ja kondiitritööstuses toitude valmistamiseks E330 Oblikhape ehk oksaalhape (etaandihape) Värvuseta valge kristalne, veeslahustuv aine
2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 CH2 CH2 CHO (propanaal), CH3 CHO (etanaal). · Ketoonide tunnuseks on järelliide oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel). O || Näide: CH3 -- CH2 -- C -- CH3 (CH3CH2COCH3) butaan2oon.
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis
Lihtsaim saamisviis on alkoholide ja alküülhalogeniidi reaktsioon: CH3CH2ONa + CH3CH2CH2Br = CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr Oksoühendid (aldehüüdide ja ketoonide võrdlus). Eetrid. · karbonüülrühm CO esineb kahes lähedases ühendite klassis: Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu aldeüüdides(RCHO) ja ketoonides(RCOR). vesinikuaatomit on asendatud alkoksü-rühmadega R-O. · Lihtsaiom aldehüüd on metanaal e formaldehüüd · Liht e
väga mürgised, sest nad muunduvad organismis toksilisteks aineteks. Asendamata karboksüülhapped Süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi saab happeid liigitada ja rühmitada. Metaanhape ehk sipelghape on terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud tarvitavad sipelghapet kahjuritõrjeks. Samuti nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metaanhape on lihtsaim karboksüülhape. Eripärast on see, et ta ilmutab ka aldehüüdide omadusi (nt on hea redutseerija). Niisiis on metaanhape karboksüülhape ja samas ka aldehüüd. Etaanhape ehk äädikhape on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Veiniäädikas. Etaanhapet kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Toiduäädikas sisaldab 3-6% etaanhapet. Rasvhapped kitsamas tähenduses on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinuku aatomi
seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonides. (joonis) 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. - Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid (omavahel). Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud. 32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid. Formaldehüüdi saadakse tööstuslikult metanooli katalüütilisel oksüdeerimisel: 2CH3OH+O22HCHO+2H2O; Ketoonid - 2H3CCH(OH)CH3+O22H3CCOCH3+2H2O; Karboksüülhapped CH3CH2OH+O2CH3COOH+H2O. 33. Ennustage aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi. Aldehüüdide oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped; ketoonide oksüdatsioonil tekivad vesi ja süsihappegaas. 34
tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest, mis on jaotatud elektronkihtidesse. 8. Keemilise sideme jaotus- Ioonne, kovalantne 9. Raku tähtsamad osad- Plasmamembraan ehk välismembraan , Tsütoplasma , Tuum , Endoplasmaatiline retiikulum , Golgi kompleks, Mitokondrid 10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid). 13. Süsivesikute jagunemine- monosahhariidid (monoosid), oligosahhariidid , polüsahhariidid (polüoosid) 14. Monosahhariidide jagunemine- Trioosid, Tetroosid, Pentoosid, heksoosid, heptoosid 15. Monooside põhiderivaadid- Fosfosahhariid, glükoos, uroonhape, suhkrualkohol, aminosahhariid 16
pKa 0,70 1,48 2,86 4,76 Elektronaktseptoorse rühma mõju väheneb kui see rühm asub kaugemal karboksüülrühmast. Karboksüülhapete valmistamine 1. Alkeenide oksüdatsioonil - 1) KMnO 4 , OH RCH CHR' RCOOH + R'COOH kuumut. 2) H3O+ 2 Aldehüüdide ja primaarsete alkoholide oksüdeerimisel + - 1) Ag O või Ag(NH3 )2 OH 2 R CHO + RCOOH 2) H 3O - 1) KMnO 4 , OH RCH 2OH kuumut. RCOOH
Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen (glükoosi polümeerid), on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud
Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen (glükoosi polümeerid), on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud
Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas). Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt:
propüülalkohol). Fenoolides on hüdroksüülrühm seotud otse benseenituumaga. Eetrid ROR' on ühendid, kus hapnik on seotud kahe alküülrühmaga. Eetri molekul võib olla ka tsükliline, nt tetrahüdrofuraan. Eraldi rühma moodustavad krooneetrid, mis on tsüklilised ja koosnevad -CH2CH2-O ühikutest. Karbonüülrühm -C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis: aldehüüdides RCHO; ketoonides RCOR'. Lihtsaim aldehüüd on metanaal ehk formaldehüüd HCHO. Aldehüüdide süstemaatiliste nimetuste andmisel lähtutakse jällegi vastava alkaani nimest, millele lisatakse lõpp aal. Karbonüülrühma süsinik loetakse ka ära. Ketoonide nimetamisel lisatakse alkaani nimele lõpp oon, karbonüülrühma asukoht näidatakse numbriga (pentaan-2-oon). Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma -COOH. Karboksüülhapete nimetused tulenevad vastavate alkaanide nimetustest, kus lõppu lisatakse hape.
karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. Töö etapid 1.2.1 Molisch'i test Süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse tulemuse annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale.
annaabi.ee 
