susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. 6. Rasvhape: Korgemaid karboksuulhappeid, mis sisaldavad 4-20 susiniku aatomit 7. Aminohape: Uht voi mitut aminoruhma sisaldavaid karboksuulhappeid Tuntumate esindajate (metanaal, etanaal, propanoon, metaanhape, etaanhape, etaandihape) struktuurvalemid, rahvaparased nimetused, leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1. Metanaal (HCHO) formaldehuud - Varvuseta, terava lohnaga murgine gaas, mis vees hasti lahustub. Kasutatakse formaldehuudvaikude ja teiste vaikude tootmisel, millest valmistatakse tehnikatooteid, ehitusmaterjale, tarbeesemeid. Metanaali kasutatakse plastmasstoodete, kilematarjalide, laagrite, tehiskiu lohkeainete ja varvainete tootmiseks.Metanaali toksilisuse
Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 4. Millised on aldehüüdide ja ketoonide füüsikalised omadused (agregaatolek, keemistemperatuur, lahustuvus vees)? 5. Koosta aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalised struktuurvalemid, lihtsustatud struktuurvalemid ja graafiline kujutis. 6. Karboksüülhapete struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). 7. Kuidas antakse karboksüülhapetele nimetusi? ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 8. Koosta karboksüülhapete tasapinnalised struktuurvalemid, lihtsustatud struktuurvalemid ja graafiline kujutis. 9. Millised on karboksüülhapete keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED,
8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised. 9) Alkaanide keemilised omadused. Põlevad. Reageerivad halogeenidega(asendusreaktsioon) 10) Põlemine ja reageerimine halogeenidega. VIHIKUST 11) Alkaanide struktuurvalemid ja nimetused. +VIHIKUST 1.met 2.et 3.prop 4.but 5.pent 6.heks 7.hept 8.okt 9.non 10.deka (Süsinike arv peaahelas) 12) Tähtsaimad alkaanid. Metaan, naftasaadused
siledapinnalises osas 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool Tsitraaditsükkel Mitokondri maatriksis CO2 molekulid Hingamisahel Mitokondri sisemembraani 36 ATP-d harjakestel 5.ülesanne: Mida tähendavad lühendid, kui on võimalik, siis kirjuta nende struktuurvalemid ATP — Adenosiintrifosfaat C10H16N5O13P3 TKT — Trikarboksüülhapete tsükkel NADH - Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid C21H27N7O14P2 ADP — Adenosiindifosfaat C10H15N5O10P2 6.ülesanne: Mille poolest erinevad aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine Aeroobne toimub hapnikuga, anaeroobne ilma Aeroobne: tekib 2 ATP, 4 H -> 2NADH2 Anaeroobne: 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool 7.ülesanne:
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c). Pii-side- tekib 2naaberaatomi p-orbitaalide kattumisel, kui nende teljed on paralleelsed. Lineaarne süsinik(Sp)- nim, on sellest et süsini...
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga. 4) Millised ained on alküünid, nende üldvalem + nimetused Alküüniod on küllastamata süsivesinikud...
Maara keemilise sideme liik! vastused 1)mittepolaarne kovalentne 2)iooniline 3)Polaarne kovalentne 4) Mittepolaarne kovalentne 5)iooniline 6)mittepolaarne kovalentne struktuurvalemi abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad ainetevahelised vesiniksidemed ainete sulamistemperatuuri? Vesiniksidemed tõstavad sulamistemperatuuri , sest sidemete olemasolul läheb nende lõhkumisele rohkem energiat. Struktuurvalemid 2 rida kolme NH kolm molekuliga H N H N H I I I H N H Struktuurvalem kolme vee molekuliga 1 rida H O H O
Vedelad alkaanid on head lahustid paljudele ainetele. Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega. 9. Alkaanide keemilised omadused. (põlemisreaktsioonid ja halogeenidega) a) Kõik alkaanid põlevad b) Termiline lagunemine c) Reageerimine halogeenidega. Tekib asendusreaktsioon valguse toimel d) Konversioon veeauruga. Toimub kõrgel temp. 1000 C juures ja nikkelkatalüsaatori toimel. e) Oksüdeerumine alkoholiks. 10. Struktuurvalemid ja nende koostamine, nimetuste andmine ja vastupidi. 11. Arvutusülesanded. 12. Tähtsamad alkaanid. Leidumine Omadused Kasutus M Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine Värvuseta, Kütteks et koostis. Tekib looduses looma ja taime maitseta, lõhnata, (võrgugaasina) aa jäänuste anaeroobsel käärimisel. Tekib tihti õhust kergem, ei n märgadel aladel. Kaevandustes söekihtide lahustu vees,
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-,...
väikese kohanumbri. 18. Kuidas koostatakse alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite nimetusi? Alkaanide nimetusi koostatakse: 1-4: metaan, etaan, propaan, butaan 5-10 arvsõna + aan. Tsükloalkaani nimetus: 1-2 puudub, 3-10 tsüklo+alkaani nimetus. Nt: tsüklopropaan. Halogeenide nimetus on R-Hal 19. Normaalalkaanide (CH4-C10H22) nimetusi! TULEB OSATA: 1. Kirjutada summaarse valemi alusel struktuurvalemeid! (lihtsustatud ja tasapinnalised struktuurvalemid, graafiline kujutis) 2. Koostada üht liiki struktuurvalemi järgi teisi struktuurvalemeid! 3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-, trans-isomeeria) struktuurvalemeid! 4. Määrata, kas on tegemist tetraeedrilise, tasandilise või lineaarse süsinikuga! 5. Kirjutada nimetuse põhjal alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid ja esitada neid molekule ka graafiliselt! 6
Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel. Na· + ·Cl Na+ + Cl- Orgaanilistes ühendites esineb ioonilise iseloomuga side alkoholaatides ja karboksülaatides. CH3COO-Na+ ; CH3CH2O-Na+ Vesinikside vesinikside moodustub elektronegatiivse aatomiga (N;F;O) seotud vesinikuaatomi (+) ja mõne teise üldiselt elektronegatiivse aatomi () vaba elektronpaari vahel. Võib olla nii intermolekulaarne kui intramolekulaarne. 2. Lewise struktuurvalemid ja formaalse laengu arvutamine Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust. Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Lewis'i struktuurid: sidet tähistame kriipsuga, ülejäänud elektrone punktidega. Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures:
4. Joonistage fragment Gram-positiivse bakteri rakuseinast. Kirjeldage selel ehitust ja koostiskomponente. 5. Milliseid rasvhapeid loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostisega triatsüülglütserooli struktuurvalem. Näidake, millistest komponentidest see molekul koosneb ning millised kovalentsed sidemed komponente ühendavad. 7. Kirjutage üldistatud struktuurvalemid järgmistele lipiidide rühmadele, iseloomustage nende ainete füsioloogilist rolli ja leidumist: 2)glütserofosfolipiidid, b)steroolid. 8. Joonistage biomembraani fragment ja näidake, millistet kompnentidest see koosneb.Selgitage, milline membraani osa on hüdrofiilne, milline hüdrofoobne ja millest on see tingitud. 9. Kuidas kalssifitseeritakse organisme süsinik-ja energiaallika ning hapnikusse suhtumise järgi? 10
rohkem elektrone rohkem tuumade lähedal Molekul Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused Molekuli iseloomustavad omadused: · atomaarne koostis molekulaarvalem · aatomite sidestatus struktuurvalem · ruumiline struktuur · füüsikalised ja keemilised omadused Molekulaarvalem ja struktuurvalem Dimetüül eeter ja etanool omavad sama molekulaarvalemit: C2H6O Erinevad aatomite sidestatuse poolest erinevad struktuurvalemid Struktuurvalemeid võib esitada ka lihtsustatud kujul Keemilise sideme omadused ·Sideme energia ·Sideme pikkus Morse kõver näitab potentsiaalse energia sõltuvust aatomite vahelisest kaugusest Toodud näide kirjeldab H2 molekuli moodustumist kahest H aatomist
d. Dihüdroksüatsetoonfosfaat e. Glütseeraldehüüdfosfaat f. Glütseraat g. 1,3bisfosfoglütseraat h. 2fosfoglütseraat i. fosfoenoolpüruvaat j. püruvaat 12. Nimetage joonisel toodud glükolüüsi intermediaatide nimed (struktuurvalemid antud) 13. Kirjutage, millised järjekorras tekivad toodud ühendid glükolüüsi käigus (struktuurvalemid antud) 1) Glükoos 2)G6P 3)F6P 4)FBP 5)DHAP 6)1,3 BPG 7)3 PG 8)2 PG 9) PEP 10)Püruvaat Vaadake glükolüüsi 8ndat slaidi. Seal on need struktuurvalemid ka. 14. Kuidas nimetatakse ensüüme, mille poolt katalüüsitava reaktsiooni tulemusena tekivad toodud intermediaadid (struktuurvalemid antud) 1) heksokinaas 2)glükoos6fosfaadi isomeraas 3) fosfofruktokinaas 4)aldolaas 5)trioosfosfaadiisomeraas 6)glütseraalaldehüüd3fosfaadi dehüdrogenaas 7) fosfoglütseraadi kinaas 8) fosfoglütseraadi mutaas 9) enolaas 10) püruvaadi kinaas 15. Kirjutage järgmised glükolüüsi reaktsioonid (substraadid ja produktid, katalüüsivad ensüümid) a
Glütseraat 1,3bisfosfoglütseraat 2fosfoglütseraat fosfoenoolpüruvaat püruvaat 1. Nimetage joonisel toodud glükolüüsi intermediaatide nimed (struktuurvalemid antud) 2. Kirjutage, millised järjekorras tekivad toodud ühendid glükolüüsi käigus (struktuurvalemid antud) 1) Glükoos 2)G6P 3)F6P 4)FBP 5)DHAP 6)1,3 BPG 7)3 PG 8)2 PG 9) PEP 10)Püruvaat Vaadake glükolüüsi 8ndat slaidi. Seal on need struktuurvalemid ka. 14. Kuidas nimetatakse ensüüme, mille poolt katalüüsitava reaktsiooni tulemusena tekivad toodud intermediaadid (struktuurvalemid antud) 1) heksokinaas 2)glükoos6fosfaadi isomeraas 3) fosfofruktokinaas 4)aldolaas 5)trioosfosfaadiisomeraas 6)glütseraalaldehüüd3fosfaadi dehüdrogenaas 7) fosfoglütseraadi kinaas 8) fosfoglütseraadi mutaas 9) enolaas 10) püruvaadi kinaas 15. Kirjutage järgmised glükolüüsi reaktsioonid (substraadid ja produktid, katalüüsivad ensüümid)
a)süsivesiku tüüp(mono-,oligo-,polü-)polüsahhariid. b)monomeerne koostis koosneb glükoosi monomeeridest. c)glükosiidsideme tüüp -1,4-glükosiidsed sidemed. d)ahela struktuur on lineaarse struktuuriga, koosneb -glükoosi molekuli jääkidest. e)bioloogiline roll struktuurne, taimeraku kestas. Tsellulloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer, milles monomeerid on omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. 7.Kirjutada üldistatud struktuurvalemid ja iseloomustada keemilise ehituse järgi: a) Rasvad - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali on rasv vedel - õli.
mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid. 2.1. Aluselised ehk metalli oksiidid Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv Na2O naatriumoksiid BaO baariumoksiid b) metalli o-a. muutuv FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid MnO mangaan(II) oksiid Mn2O3 mangaan(III)oksiid MnO2 mangaan(IV)oksiid CrO kroom(II)oksiid Struktuurvalemid K2O CaO Fe2O3 PbO2 2 Keemilised omadused a) aluseline oksiid + vesi = ALUS (B rühma metalli oksiidid üldiselt ei reageeri veega) CaO + H2O = Ca(OH)2 [kustutamata lubja ,,kustutamine"] b) aluseline oksiid + hape = SOOL + VESI CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Fe2O3 + 3H2SO4 = Fe2(SO4)3 + 3H2O
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur.
- Tiolüüs 9. Lisareaktsioonid küllastamata rasvhapete oksüdatsioonil. 10. Paarituarvulise süsinike arvuga rasvhapete täielik oksüdatsioon. 11. Arvutada ATP võimalik saagis 14 süsiniku pikkuse karboksüülhappe täielikul oksüdatsioonil Ketokehad 12. Selgitage millised tagajärjed on rasvhapete metabolismile oksaalatsetaadi kontsentratsiooni vähenemisel. Loetlege ketokehad ja kujutage vastavad struktuurvalemid. 13. Kirjeldage ketokehade sünteesi ja normaalse katabolismi reaktsioonid. Selgitage miks ainult maks ekspordib atseetoatsetaati ja 3-hüdroksübutüraati 14. Analüüsige atseetoatsetaadi kõrge taseme mõju rasvade metabolismile rasvkoes Rasvhapete süntees 15. Selgitage miks imetajates ei toimu rasvhapete arvel glükoosi sünteesi 16. Võrrelge rasvhapete biosünteesi ja oksüdatsiooni 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
