Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused (0)

Orgaaniliste ainete 
põhiklassid  ja nende 
iseloomulikud tunnused
Liisi Sakkool
Orgaanilised ained
    koosnevad peamiselt süsinike ja 
vesiniku aatomitest, aga võivad 
sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja 
halogeenide aatomeid või 
heteroaatomitena teiste elementide 
aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S).
• Orgaanilistes ühendites on  süsinik  4 
valentne süsinikul alati 4 sidet.
•  Lämmastikul 3,  hapnikul  2 ja vesinikul 1 
side.
Alkaanid
• sisaldavad ainult tetraeedrilisi 
süsinikke (kõik aatomid on 
omavahel seotud ühekordsete σ-
sidemetega)
• CH4 - metaan , C2H6-  etaan , C3H8- 
propaan , C4H10-  butaan
• Näiteks: butaan ja metüülpropaan. 
(erinev on ainult ahela kuju ehk 
struktuur).
Alkaanide omadused
• Füüsikalised omadused: 
süsinikahela pikenedes kasvavad 
molaarmass , tihedus ning sulamis- ja 
keemistemperatuur
• Keemilised omadused: Alkaanid on 
väga vähe reaktsioonivõimelised. 
See tuleneb C — C ja C — H sideme 
(σ-sideme) suurest püsivusest.
Keemilised omadused
• täielik  oksüdeerumine
• mittetäielik oksüdeerumine
• pürolüüs (CH4 → C + 2H2)
•  dehüdrogeenimine  ehk vesiniku 
äravõtmine ( alkaan  →  alkeen  + H2). CH3 
— CH3 → CH2 = CH2 + H2
• alkaanide halogeenimine – on alkaanide 
reageerimine halogeeniga. See on 
radikaalne  asendusreaktsioon.
Füsioloogilised omadused
• Alkaanidel tugev  narkootiline  toime
• Suurtes kogustes kahjustavad 
kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi 
surmavad.
• Nahka ärritavad
•  Tahked  alkaanid üsna ohutud 
( parafiin )
Halogeeniühendid
• on orgaanilised ühendid, milles 
süsiniku  aatom (id) on seotud ühe või 
mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga
• Asendusrühmadeks on siin aga 
halogeeni aatomid. Nimetused on 
vastavalt  fluoro ,kloro, bromo  ja 
jodo.
• Näiteks: 1-bromo-2- kloroetaan
Halogeeniühendite 
omadused
• Füüsikalised omadused: enamuses on 
vedelikud või  tahkised , ainult vähesed on 
toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu 
vees, kuna ei moodusta vesiniksidemeid. 
Enamus veest raskemad.
• Füsioloogilised omadused: enamus 
ühendeid  mürgised  või väga mürgised. 
Lenduvad  halogeenid narkootilise 
toimega, kesknärvisüsteemi ja maksa 
kahjustused
Keemilised omadused
•  Polaarne   kovalentne  side
• Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid 
ebaühtlaselt,  halogeen  haarab terve 
elektronpaari ja saab neg. laengu ( nukleofiil ), 
teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng 
(elektrofiil)
•  Nukleofiilne  asendusreaktsioon – ründav 
osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on 
elektrofiilne   tsenter . Lahkuv rühm eraldub 
nukleofiilina.
• N: R — Cl +  NaOH  → ROH + NaCl (ROH  alkohol )
Alkoholid
• Alkohol – orgaaniline ühend, mille 
tetraeedrilise süsiniku aatomi juures 
on üks  vesinik  asendatud 
hüdroksüülrühmaga           (—OH), 
see on funktsionaalseks rühmaks. 
• Alkoholidel on  järelliide  –ool. 
• CH3 — CH2 — CH2 — OH 
(propaan1ool),
• HO — CH2 — CH2 — OH 
(etaan1,2diool)
Omadused
• Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem.
• alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja 
elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik.
• Alkohol on võimeline moodustama 
vesiniksidemeid
• Füüsikalised omadused: Füüsikalised 
omadused on määratud  vesiniksidemete  
moodustamise võimalustest ja süsivesiniku 
ahelast . 
• hea  lahustuvus  vees e.  hüdrofiilsus  
( vesiniksidemed ) ning madal 
keemistemperatuur (madalam kui veel).
Keemilised omadused
• Oksüdeerumine
• Alkoholide oksüdeerumisel saadakse:
• a) aldehüüde b) ketoone c) 
karboksüülhappeid
• Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk 
põlemisel tekivad CO2 ja H2O.
• Alkohol kui  hape - reageerimisel 
leelismetallidega tekib  alkoholaat  ja eraldub 
vesinik: ( 2CH3 —CH2—OH + 2Na →2CH3 — 
CH2ONa+ H2↑)
Alkoholide esindajad
•  Metanool  (CH3OH) e. puupiiritus – laborites 
kasutatakse lahustite koostisena. Väga 
mürgine.
• Etanool ( CH3CH2OH ) e. piiritus – väga palju 
kasutatakse lahustites ja orgaanilistes 
sünteesides. Samuti alkoholitööstuses alkohoolsete 
jookide valmistamiseks.
•  Etaandiool ( HOCH2CH2OH