Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused (0)

Orgaaniliste ainete 
põhiklassid  ja nende 
iseloomulikud tunnused
Liisi Sakkool
Orgaanilised ained
    koosnevad peamiselt süsinike ja 
vesiniku aatomitest, aga võivad 
sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja 
halogeenide aatomeid või 
heteroaatomitena teiste elementide 
aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S).
• Orgaanilistes ühendites on  süsinik  4 
valentne süsinikul alati 4 sidet.
•  Lämmastikul 3,  hapnikul  2 ja vesinikul 1 
side.
Alkaanid
• sisaldavad ainult tetraeedrilisi 
süsinikke (kõik aatomid on 
omavahel seotud ühekordsete σ-
sidemetega)
• CH4 - metaan , C2H6-  etaan , C3H8- 
propaan , C4H10-  butaan
• Näiteks: butaan ja metüülpropaan. 
(erinev on ainult ahela kuju ehk 
struktuur).
Alkaanide omadused
• Füüsikalised omadused: 
süsinikahela pikenedes kasvavad 
molaarmass , tihedus ning sulamis- ja 
keemistemperatuur
• Keemilised omadused: Alkaanid on 
väga vähe reaktsioonivõimelised. 
See tuleneb C — C ja C — H sideme 
(σ-sideme) suurest püsivusest.
Keemilised omadused
• täielik  oksüdeerumine
• mittetäielik oksüdeerumine
• pürolüüs (CH4 → C + 2H2)
•  dehüdrogeenimine  ehk vesiniku 
äravõtmine ( alkaan  →  alkeen  + H2). CH3 
— CH3 → CH2 = CH2 + H2
• alkaanide halogeenimine – on alkaanide 
reageerimine halogeeniga. See on 
radikaalne  asendusreaktsioon.
Füsioloogilised omadused
• Alkaanidel tugev  narkootiline  toime
• Suurtes kogustes kahjustavad 
kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi 
surmavad.
• Nahka ärritavad
•  Tahked  alkaanid üsna ohutud 
( parafiin )
Halogeeniühendid
• on orgaanilised ühendid, milles 
süsiniku  aatom (id) on seotud ühe või 
mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga
• Asendusrühmadeks on siin aga 
halogeeni aatomid. Nimetused on 
vastavalt  fluoro ,kloro, bromo  ja 
jodo.
• Näiteks: 1-bromo-2- kloroetaan
Halogeeniühendite 
omadused
• Füüsikalised omadused: enamuses on 
vedelikud või  tahkised , ainult vähesed on 
toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu 
vees, kuna ei moodusta vesiniksidemeid. 
Enamus veest raskemad.
• Füsioloogilised omadused: enamus 
ühendeid  mürgised  või väga mürgised. 
Lenduvad  halogeenid narkootilise 
toimega, kesknärvisüsteemi ja maksa 
kahjustused
Keemilised omadused
•  Polaarne   kovalentne  side
• Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid 
ebaühtlaselt,  halogeen  haarab terve 
elektronpaari ja saab neg. laengu ( nukleofiil ), 
teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng 
(elektrofiil)
•  Nukleofiilne  asendusreaktsioon – ründav 
osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on 
elektrofiilne   tsenter . Lahkuv rühm eraldub 
nukleofiilina.
• N: R — Cl +  NaOH  → ROH + NaCl (ROH  alkohol )
Alkoholid
• Alkohol – orgaaniline ühend, mille 
tetraeedrilise süsiniku aatomi juures 
on üks  vesinik  asendatud 
hüdroksüülrühmaga           (—OH), 
see on funktsionaalseks rühmaks. 
• Alkoholidel on  järelliide  –ool. 
• CH3 — CH2 — CH2 — OH 
(propaan1ool),
• HO — CH2 — CH2 — OH 
(etaan1,2diool)
Omadused
• Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem.
• alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja 
elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik.
• Alkohol on võimeline moodustama 
vesiniksidemeid
• Füüsikalised omadused: Füüsikalised 
omadused on määratud  vesiniksidemete  
moodustamise võimalustest ja süsivesiniku 
ahelast . 
• hea  lahustuvus  vees e.  hüdrofiilsus  
( vesiniksidemed ) ning madal 
keemistemperatuur (madalam kui veel).
Keemilised omadused
• Oksüdeerumine
• Alkoholide oksüdeerumisel saadakse:
• a) aldehüüde b) ketoone c) 
karboksüülhappeid
• Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk 
põlemisel tekivad CO2 ja H2O.
• Alkohol kui  hape - reageerimisel 
leelismetallidega tekib  alkoholaat  ja eraldub 
vesinik: ( 2CH3 —CH2—OH + 2Na →2CH3 — 
CH2ONa+ H2↑)
Alkoholide esindajad
•  Metanool  (CH3OH) e. puupiiritus – laborites 
kasutatakse lahustite koostisena. Väga 
mürgine.
• Etanool ( CH3CH2OH ) e. piiritus – väga palju 
kasutatakse lahustites ja orgaanilistes 
sünteesides. Samuti alkoholitööstuses alkohoolsete 
jookide valmistamiseks.
•  Etaandiool ( HOCH2CH2OH ) – kõrge 
keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal 
külmumistemperatuur. Kasutatakse antifriiside 
(automootoritejahutussegud) koostises.
Füsioloogiline toime
• narkootiline toime, alkoholide 
põlemise vaheühendid võivad olla 
väga mürgised (kesknärvisüsteemi 
kahjustused), pikema ahelaga 
alkoholid tekitavad pöördumatuid 
nägemisorganite kahjustusi. 
• Väga mürgine on metanool 
( imendub  kergesti ka läbi naha).
Eetrid  
• üldvalem on R–O–R. On ühendid, kus hapniku 
aatomiga on seotud ühesugused või erinevad 
süsivesinikerühmad (radikaalid).
• Eetrid on alkoholide 
funktsiooniisomeerid.
• CH3 — CH2 — OH    CH3 — O — CH3
•      C2H6O                             C2H6O
• CH3 — CH2 — O — CH2 — CH3 
( dietüüleeter ),
• CH3 — CH2 — CH2 — O — CH2 — CH3 
(etüülpropüüleeter).
Omadused
• vees lahutuvad väga halvasti (ei saa 
moodustada vesiniksidemeid),
• on väga lenduvad. On head lahustid 
paljudele  orgaanilistele  ainetele .
• Eetrite saamine: alkoholaadi ja 
halogeeniühendi  reageerimisel: CH3–
CH2–ONa + CH3–CH2–CH2–Br → CH3–
CH2–O–CH2–CH2–CH3 + NaBr,
• sümmeetrilisi  eetreid  saadakse: 2 
alkoholi →  eeter  + H2O.
Amiinid
• Amiinid – on NH3  derivaadid , kus üks või 
mitu H-d on asendunud radikaalidega.
• Amiinid on orgaanilised alused.
• Nimetuse andmisel loetletakse 
lämmastikuga seotud rühmad ja 
lisatakse lõppu järelliide –amiin.
• Näited: CH3 — CH2 — NH2 –  etüülamiin ,
• CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 
— 
• CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin,
Omadused
• nukleofiilne tsentner asub 
lämmastiku aatomil.
•  Amiini  reageerimine  happega :
R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl 
•  Lühikese  ahelaga amiinid lahustuvad 
vees hästi (vesiniksidemed).
• Pikema ahelaga amiinid lahustuvad 
väga halvasti.
Küllastumata ühendid
• Alkeenid ja  alküünid  on küllastumata, σ-
sidemele ka üks või kaks π-sidet.
• Alkeenid – süsinikuvahelise 
kaksiksidemega ühendid. Näiteks: 
CH2=CH–CH3 ( propeen )
• Alküünid – süsinikuvahelise 
kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C–
CH3 ( propüün )
• π-side on palju nõrgem kui σ-side => 
alkeenid ja alküünid on väga 
reaktsioonivõimelised.
Keemilised omadused
• Kaksik või kolmikside on 
nukleofiilne tsenter.
• Markovnikovi reegel – elektrofiilne 
osake (nt H +) ühineb enam 
hüdrogeenitud (seal kus on rohkem 
vesinikku) süsiniku aatomiga, ning 
nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb 
vähem hüdrogeenitud süsiniku 
aatomiga.
Küllastumata ühenditele  iseloomulikke  
reaktsioone
• 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi 
reegel)
• 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel)
• 3) Halogeeni liitumine
• 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile 
võivad tekkida nii dioolid kui  aldehüüdid )
• Hüdrogeenimine – vesiniku  liitmine  
alkeenile või alküünile. Katkeb üks π-side ja 
tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan.
• Dehüdrogeenimine –Vesiniku äravõtmine. 
Tekib π-side. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2
Areenid
• Aromaatsed ühendid
•  Benseen - üldvalem C6H6. Tsükliline. 
1,5 kordsed sidemed. Kogu 
benseeni  süsiniku aatomite tsüklil on 
ühine πelektronide pilv. 
Benseenimolekuli struktuur on 
aromaatne struktuur. 
• Näited
Omadused
• Füüsikalised omadused: vedelikud või 
kristalsed  ained. Asendamata areenid ei 
lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes 
lahustites (eeter). Benseen  lahustab  hästi 
vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid.
• Füsioloogilised omadused: aromaatsetel 
süsivesinikel on narkootiline toime.
• Suurema koguse sissehingamisel tekivad 
krambid . Halvimal juhul   äkksurm . Pidev 
kokkupuude  kahjustab närvisüsteemi, 
ärritavad nahka. 
Keemilised omadused
• aromaatne ring (tuum) on suhtelisel püsiv ja 
keemiliselt vastupidav (näiteks oksüdeerijate 
suhtes). Tüüpiline  reaktsioon  aromaatsele 
tuumale  on elektrofiilne asendus, kus aromaatne 
tuum on ise nukleofiilne tsenter.
• N: alküülimine (alküülrühma  viimine   benseeni 
tuuma, katalüsaatoriks on  AlCl3 )
• Halogeenimine (halogeeni liitmine, 
katalüsaatoriks on AlCl3)
• Nitreerimine (nitrorühma liitmine). Reageerimisel 
lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) 
tekivad nitroühendid
Fenoolid  ja aromaatsed 
amiinid
• Fenoolid – hüdroksüareenide 
üldnimetus. Fenoolina võime me 
kutsuda vaid hüdroksübenseeni 
(benseeni tuuma küljes on –OH 
rühm).
• Fenoolid ja alkoholid kuuluvad 
ühisesse hüdroksüühendite 
klassi.
Omadused
• Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse 
tuuma vastastikmõjule, on fenoolid 
palju tugevamad  happed  kui 
alkoholid.
• Fenoolide reageerimisel 
leelismetallidega ja leelisega 
tekib sool (fenolaat)
• Fenoolid on palju 
reaktsioonivõimelisemad kui 
benseen.
• N: Halogeenimine, Nitreerimine
Aromaatsed  amiidid
• Aromaatsed amiinid – aromaatse 
tuumaküljes on  aminorühm . Kõige lihtsam
• aromaatne amiin on  aniliin  (aromaatse tuuma 
küljes üks aminorühm).
•  Aromaatsed amiinid on alused. π-
elektronpilv
on  delokaliseeritud  nagu fenoolidelgi.
Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid 
regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad 
kergesti.
Karbonüülühendid
• Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad 
karbonüülrühma
•  Aldehüüdrühm  –  karbonüülrühm  on seotud 
ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga.
• Aldehüüdid – aldehüüdrühma sisaldavad 
ained.
• Ketorühm – karbonüülrühm on seotud kahe 
süsiniku aatomiga.
•  Ketoonid  – ained, mis sisaldavad 
ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on 
karbonüülühendid. Nad on 
funktsiooniderivaadid.
Nimetamine 
• Aldehüüdide tunnuseks on järelliide 
aal.
• See  liide  lisatakse tüviühendi nime 
lõppu. Näide: CH3 – CH2 – CH2 – CHO 
( propanaal ), CH3 – CHO ( etanaal ).
•  Ketoonide tunnuseks on järelliide –
oon. See liide lisatakse 
tüviühendi nime lõppu, kusjuures 
märgitakse ära ka ketorühma 
asukoht (nagu alkoholidel): 
Keemilised omadused
• Sarnanevad alkeenidega, iseloomulikud 
liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga)
• karbonüülrühma hapnikul asub 
nukleofiilne tsenter (δ) ning süsinikul 
elektrofiilne tsenter (δ+). 
• Redutseerumisel  tekkivad  alkoholid 
(samuti on alkoholide oksüdeerumisel 
võimalik saada aldehüüde või ketoone), 
aldehüüdide oksüdeerumisel aga 
karboksüülhapped . Ketoonid on 
oksüdeerumise  suhtes üpris vastupidavad.
Omadused
• Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti 
lenduvad vedelikud.
• Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad 
vees väga hästi kuid süsinikahela 
pikenedes lahustuvus väheneb.
• Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise 
toimega ja kahjustavad 
kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt 
limaskestale.
Esindajad
• Metanaal e.  formaldehüüd  – mürgine  gaas , 
vesilahus on desinfitseerimisvahend.
• Etanaal e. atseetaldehüüd – toatemperatuuril 
keev mürgine vedelik.
•  Bensaldehüüd  – mandlilõhnaline vedelik. 
Kasutatakse maitse- jalõhnaainena.
•  Propenaal  – kergesti lenduv vedelik. Tugev 
lakrimaator (ärritab nina ja silmi ning kutsub esile 
rohket  pisarate  voolu). Tekib näiteks rasva 
kõrvetamisel.
• Propanoon e.  atsetoon  – mürgine vedelik. Väga 
hea orgaaniline lahusti.
Karboksüülhapped
• Karboksüülhapped – karboksüülrühma (–
COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad 
orgaanilised ühendid.
•  Saadakse: aldehüüdide oksüdeerumisel – 
CH3—CHO → (oksüdeerumine) CH3 — COOH.
• Nimetamine: tavaliselt lisatakse 
tüviühendi nimetusele lõppu –hape (kui 
karboksüülrühmi on kaks, siis dihape). 
Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi 
ahelasse.
• N: CH3 — CH2 — CH2 — COOH – 
butaanhape   
Karboksüülhape  
funktsionaalrühm
On  karboksüülrühm  (-COOH) 
Karboksüülrühmas on polaarsed 
sidemed
Erinevad reagendid liituvad 
järgmiselt:
Keemilised omadused
• Keemilised omadused: kõige tähtsam 
omadus on  happelisus . Nii nagu teistelegi 
hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele 
hapete üldised omadused.
• Karboksüülhapped annavad lahusesse 
vesinikioone  (prootoneid), aga palju  kordi  vähem 
kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, 
H2SO4, HCl jt.).
• Karboksüülhapped on väga nõrgad happed 
võrreldes anorgaaniliste hapetega.
• Karboksüülhapete reaktsioonidel võime me 
saada: estreid, halogeniide,
• amiide,  sooli  jt.
Karboksüülhapped 
reageerivad:
• 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib 
sool,
• 2CH3 — COOH + 2Na → 2CH3 — COONa + H2↑
• 2CH3 — COOH + Ca → (CH3 — COO)2Ca + H2↑
• 2) alustega (tekib sool),
• CH3 — COOH + NaOH → CH3 — COONa + H2O
• 3) aluseliste oksiididega (tekib sool),
• 2CH3 — COOH +  Li2O  → 2CH3 — COOLi + H2O
• 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool).
• 2CH3 — COOH + CaCO3 → (CH3 — COO)2Ca + 
H2O + CO2↑
• 5)  alkoholidega  (tekib  ester ),
• CH3 — COOH + CH3 – OH  H2SO4 → CH3 —
COOCH3 + H2O
Omadused
• Füüsikalised omadused: 
karboksüülhapete molekulidel on võime 
moodustada vesiniksidemeid. 
Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge.
• Väikese ahelaga karboksüülhapped 
lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes 
lahustuvus väheneb.
• Füsioloogilised omadused: 
karboksüülhapped võivad olla sadu kordi 
mürgisemad kui anorgaanilised happed.
Karboksüülhapete esindajad
• Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine 
asendusrühmi):
• Metaanhape e.  sipelghape  (HCOOH) – terava lõhna ja 
ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, 
sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks.
• Etaanhape e.  äädikhape  (CH3COOH) – ei ole mürgine. 
Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas – 30%ne 
äädikhape lahus), keemiatööstuses ( lahustina ).
•  Rasvhapped  – on looduslike rasvade koostises olevad 
monohapped , milles on üle nelja  paarisarv  süsiniku aatomi. 
Rasvhapete  soolad  lahustuvad hästi vees. Rasvhapete
• soolasid (alates 6 süsinikuga) nimetatakse seepideks.
•  Dihapped  – tuntuim on etaandihape e. oblikhape 
(HOOCCOOH). Oblikhape on mürgine (sadestab organismis Ca 
2+ ). Dihappeid leidub looduses palju.
• Bensoehape e. benseenkarboksüülhape – kasutatakse 
keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena E210.
Asendatud 
karboksüülhapped
•  Piimhape  e. 2hüdroksüpropaanhape
• – tekib lihastes suure koormusega 
töötamisel, aga samuti ka mikroobide 
elutegevuse jääkainena.
• Õunhape e. hüdroksübutaandihape – 
puuviljades, marjades.
• Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – 
tekib veini laagerdamisel.
• Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades 
ja marjades eriti tsitrusviljalistes ( sidrun ). 
Kasutatakse  toitude  ja jookide hapustamiseks.
Aminohapped  
• Aminohapped on need happed, kus 
karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu 
vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga.
• Karboksüülrühm annab aminohappele 
happelised  omadused ja aminorühm 
aluselised omadused. Seepärast on 
aminohapped amfoteersete omadustega.
• Puhtad aminohapped on tahked kristalsed 
ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. 
Neil on suhteliselt kõrge  sulamistemperatuur . 
Moodustavad soolasid nii aluste kui hapetega. 
Estrid  ja amiidid
• Karboksüülhappe 
funktsiooniderivaat  – ühend, 
milles karbonüülrühm on seotud 
mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, 
OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). 
• Tähtsamad karboksüülhapete 
funktsiooniderivaadid on estrid 
ja amiidid.
Estrid
• Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva 
puuvilja lõhnaga. Estrid ise ei ole mürgised, kuid 
estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised 
ühendid.
1) Estri happelisel hüdrolüüsil (katalüütilisel 
hüdrolüüsil) moodustuvad hape ja alkohol. 
Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid  happeid  
(H2SO4). CH3 — COOCH3 + H2O + H3O + CH3 — 
COOH + CH3 — OH + H3O +
2) Reageerimisel leelistega ( leelise  
vesilahusega) moodustuvad estrist happe 
sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse 
estri leeliseliseks hüdrolüüsikd hüdrolüüsiks.
CH3 — COOCH3 + NaOH CH3 — COONa + CH3 — 
OH
3) Estri saamine: saadakse happe ja alkoholi 
omavahelisel reaktsioonil happelises 
keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul).
Amiidid
• 1)Amiidi leeliselisel hüdrolüüsil 
saadakse sool ja  ammoniaak . 
CH3 — CONH2 + NaOH → CH3 — 
COONa + NH3
• 2) Amiidi happelisel hüdrolüüsil 
saadakse karboksüülhape ja 
moodustub ammooniumkatioon 
(NH4+ )
   Amiide saadakse 
karboksüülhapete derivaatidest.
Mineraalhapete estrid
• Mineraalhapete estreid saadakse 
mineraalhapete reageerimisel 
alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 
juuresolekul)
•  Nitraadid  – lämmastikhappe estrid 
• Sulfaadid – väävelhappe estrid
•  Fosfaadid  – fosforhappe estrid
• Rasv –  glütserooli (propaan1,2,3triooli) 
triester karboksüülhappega (tegelikult 
rasvhapetega).
Rasvade omadused
• 1) Ei märgu veega (väga  hüdrofoobsed ). Ei 
lahustu vees kuna  hüdrofoobne  süsivesiniku ahel 
on pikk.
• 2) Lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites 
( bensiin , eeter).
• 3) Rasval on kindel sulamistemperatuur.  
Küllastunud rasvhapped on toatemperatuuril 
tahked, küllastumata rasvhapped võivad olla 
pehmed või isegi vedelad.
• Keemilised omadused: Leeliselisel 
hüdrolüüsil tekivad rasvhapete soolad, mida 
nimetatakse seepideks Seep on  detergent . 
Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne 
süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne 
karboksülaatrühm.
    Küllastumata  rasvad  oksüdeeruvad õhu toimel 
ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped 
või teised hapnikuühendid.
Polümeerid
• ühend, mille  molekul  koosneb kovalentsete 
sidemetega seotud korduvatest 
struktuuriühikutest – elementaarlülidest 
(monomeerid)
• Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks 
nii puhtal kujul kui ka plastmassidena.
 Plastmassid – sisaldavad mingit polümeerset 
ühendit ja lisaks veel täiteainet
• stabilisaatoreid),  plastifikaatoreid  (vähendavad 
plastmassi rabedust) ja värvaineid. 
• Polüestrid ja  polüamiidid
• Polüestrid – Väga tähtsad 
tehnikas, tekstiilitööstuses. 
Sünteetilised kiud (tekstiilitooted), 
karastusjoogipudelid jt.
• Polüamiidid – kõige tuntumad 
polüamiidid on nailon6 ja 
nailon6,6.
• Nailonkiud on väga vastupidavad ja 
neid kasutatakse väga palju 
tekstiilitööstuses.
Sahhariidid  ehk  süsivesikud
• Monosahhariidid ehk  monoosid  – üks 
rühm sahhariide, mille ahelas on 
tavaliselt viis ( pentoosid ) kuni kuus 
(keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on 
üks karbonüülrühm ja mitu 
hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: 
glükoos ehk  viinamarjasuhkur  (C6H12O6), 
fruktoos  ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), 
riboos  (C5H10O5),  desoksüriboos  
(C5H10O4)
Monosahhariidide 
omadused
• Käituvad sarnaselt  alkoholidele  ja 
karbonüülühenditele. Moodustavad 
molekulisiseseid tsükleid.
• 3)Tsüklilistel molekulidel on 2 
isomeerset kuju: α-vorm ja β-vorm
• Tsüklilised vormid reageerivad 
kergesti alkoholidega, moodustades 
eetri tüüpi ühendeid glükosiide 
(eetrite  alaliik ).
Sahhariidid
•  Disahhariidid  – kahest monosahhariidist 
moodustunud  glükosiidid . Näiteks:  maltoos , 
laktoos,  sahharoos
•  Polüsahhariidid  – monosahhariidi jääkidest 
koosnev pikk ahel
• 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. 
tselluloos);
• 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, 
glükogeen);
• 3) muude ülesannetega polüsahhariidid 
(nt. pektiinid).
Valgud
• Kodeeritavad aminohapped on eluks 
vajalikud 20 aminohapet, millest loodus 
on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud 
aminohapete  polükondensatsioonil.
• Aminohapped on vees väga hästi 
lahustuvad amfoteersed ühendid.
• Kodeeritavad aminohapped jagunevad 
asendamatuteks ja asenduvateks 
aminohapeteks.
Valkude keemilised 
omadused
• Keemilised omadused: valgud 
lagunevad temperatuuri 
tõstmisel (sidemed katkevad), 
hüdrolüüsuvad  hapete ja leeliste 
toimel, moodustavad vees 
lahustudes kolloidlahuseid.
Tänan  kuulamast! 

Document Outline

• Slide 1
• Orgaanilised ained
• Alkaanid
• Alkaanide omadused
• Keemilised omadused
• Füsioloogilised omadused
• Halogeeniühendid
• Halogeeniühendite omadused
• Keemilised omadused
• Alkoholid
• Omadused
• Keemilised omadused
• Alkoholide esindajad
• Füsioloogiline toime
• Eetrid
• Omadused
• Amiinid
• Omadused
• Küllastumata ühendid
• Keemilised omadused
• Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone
• Areenid
• Omadused
• Keemilised omadused
• Fenoolid ja aromaatsed amiinid
• Omadused
• Aromaatsed amiidid
• Karbonüülühendid
• Nimetamine
• Keemilised omadused
• Omadused
• Esindajad
• Karboksüülhapped
• Karboksüülhape funktsionaalrühm
• Keemilised omadused
• Karboksüülhapped reageerivad:
• Omadused
• Karboksüülhapete esindajad
• Asendatud karboksüülhapped
• Aminohapped
• Estrid ja amiidid
• Estrid
• Amiidid
• Mineraalhapete estrid
• Rasvade omadused
• Polümeerid
• Slide 47
• Sahhariidid ehk süsivesikud
• Monosahhariidide omadused
• Sahhariidid
• Valgud
• Valkude keemilised omadused
• Slide 53