2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5. Tselluloosi molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ja kasutamine. Ehitus: valem: (C6H10O5)n, kus n (elementaarlülide arv) on 7000-15000. Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev. Keemilised omadused: vees lahustumatu, puudub sulamistemp, hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes. Kasutamine: paber ja papp, lõhkeaine (nitrotselluloos),
,,monosahhariid miinus vesi". Polükondensatsiooni tulemusena moodustunud polümeer võib kuumutamisel küll laguneda, aga mitte monomeerideks! Tärklis koosneb -glükoosi molekulide jääkidest ja on tekkinud polükondensatsioonil. nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub, kuumutamisel moodustab kolloidlahuse tärkliseklistiiri (kisell) Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõjul etapiviisiliselt 3 n (C6 H10O5 ) n + (C6 H10O5 ) x + H 2O C12 H 22O11 + H 2O nC6 H12O6 H 2O
,,monosahhariid miinus vesi". Polükondensatsiooni tulemusena moodustunud polümeer võib kuumutamisel küll laguneda, aga mitte monomeerideks! Tärklis koosneb -glükoosi molekulide jääkidest ja on tekkinud polükondensatsioonil. nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub, kuumutamisel moodustab kolloidlahuse tärkliseklistiiri (kisell) Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõjul etapiviisiliselt n (C6 H10O5 ) n + (C6 H10O5 ) x + H 2O C12 H 22O11 + H 2O nC6 H12O6 H 2O 2
Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel. Tärklises on tavaliselt 10-20% amüloosi ja 80-90% amülopektiini. Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. 8 Keemilised omadused 1. hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõjul etapiviisiliselt n (C6 H10O5 ) n + (C6 H10O5 ) x + H 2O C12 H 22O11 + H 2O nC6 H12O6 H 2O 2
· statsionaarne faas (sorbent), · statsionaarse faasi kihi paksus, · uuritava aine kogus, · temperatuur. Ainete Rf väärtused kindlates voolutisüsteemides on esitatud vastavates käsiraamatutes, kuid tavaliselt kantakse ainete segu identifitseerimisel samale kromatogrammile ka oletatavad testained. 10) Aspiriini saamine (lähteained, saadused) Atsetüülsalitsüülhapet on võimalik kergesti saada salitsüülhappe ja etaananhüdriidi reaktsioonil. 11) Aspiriini hüdrolüüsumine (lähteained, saadused) Aspiriin hüdrolüüsub aeglaselt salitsüülhappeks ja etaanhappeks 12) Apiriini puhtuse hindamismeetodid (3) Sulamistemperatuuri kaudu, raud(III)kloriidiga vesilahuse järgi, 13) Paratsetamooli saamine (lähteained, saadused) p-amiinofenool + etaananhüdriid -> atseetamiinofeen (paratsetamool) + etaanhape 14) Esterdamisreaktsiooni äratundmine Karboksüülhape reageerib katalüsaatori juuresolekul alkoholiga ja tekib ester
Kõrgeim tuntud silaan – oktasilaan Si8H18 Monosilaan SiH4 ja disilaan Si2H6 – värvitud, ebameeldiva lõhnaga gaasid, ülejäänud silaanid – värvitud, väheviskoossed, mürgised lenduvad vedelikud, väga ebameeldiva lõhnaga Pürofoorsed; juba disilaan plahvatab õhuga kokkupuutes (termiliselt püsivaim on monosilaan), kui n ≥ 3 – tugev plahvatus Iseloomulik omadus – kerge oksüdeerumine (seetõttu on nad head redutseerijad) – hüdrolüüsumine, eriti leeliskeskkonnas: SiH4 + 2H2O → SiO2 + 4H2 SiH4 + 2NaOH + H2O → Na2SiO3 + 4H2 Leelise toimel on võimalik ka Si—Si- sideme katkemine: H3Si - SiH2 - SiH3 + 6H2O → 3SiO2 + 10H2 Halogeenidega reageerivad silaanid plahvatusega, madalatel tº-del moodustuvad halogeniidid, samuti HHal-dega. Org. ainetega → räniorgaanil. ühendid Saamine 1) silitsiidide (sageli Mg2Si) lagundamine hapete või leelistega → SiH4 (reakts.-mehh
annaabi.ee 
