Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2. kontrolltöö konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord


1. Keskkonnajuhtimine 2
2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus 5
3.Õhu puhastamine aerosoolidest 6
4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga 9
6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega 11
7.Gaaside puhastamine väävel - ja lämmastikoksiididest 12
8.Reovete koostis ning omadused 14
9.Reovete eeltöötlemismeetodid 15
10.Reovete keemiline puhastus 16
11.Aktiivmudaprotsess 17
12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel 19
13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest 20
14.Reovete looduslikud puhastid 21
15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus 22
16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine , jäätmekäitlemise eesmärgid 24
17.Jäätmete eeltöötlemise meetodid 26
18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid 27
20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus 28
21.Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses 30
  • Keskkonnajuhtimine


    • organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, aitab tõhustada keskkonna- ja majandustegevust; säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus ( maksud , lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus).
    • Säästev areng – nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine
    • Ökoloogiline jalajälg – tarbimine territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga (globaalsetees hektarites); Eestil > 6 ha ehk u 50% suurem meie bioloogilisest tootlikkusest
    • Juhtimine võib olla
      • globaalne
      • regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko Pomerants ))
      • munitsipaalne (nt jäätmekäitlus)
      • ettevõtte või ärifirma tase
      • kodumajapidamise tase
    • Keskkonnajuhtimine
      • indikaatorite/näitajate väljavalimine
      • seire ning mõõtmine (seire - tähtsamate keskkonnaparameetrite korrapärane fikseerimine ja nende muutuste vaatlemine ; öko-, geosüsteemid, elustik, keskkonnategurid , loodusressursid, saasteallikad ; lokaalsed, distantsmeetodid)
      • keskkonnamõju hindamine
      • keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes , organisatsioonides ( audit , töötajate kaasamine probleemide lahendamisel)
      • „roheline“ toodang (võimalikult minimaalne kahju väliskeskkonnale, ökomärgis )
      • ökodisain (tarbija-, keskonnasõbralik, kergus, kerge taaskasutatavus, vähem materjali, ressurssi)
      • ökoloogilised märgised

    • Seadused:
      • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
      • Looduskaitseseadus (uuendatud 2004)
      • Keskkonnaseire seadus
      • Keskkonnajärelvalve seadus
      • Keskkonnatasude seadus
    • Looduskaitse
      • Kuni II ms (klassikaline):
        • looduse säästmine
        • loodusmälestised
        • haruldased liigid
        • maastikukaitse
      • Pärast II ms
        • lisaks keskkonnakaitse (vesi, õhk, pinnas)
    • Kaitsealad
    • Eesti NATURA 2000
      • EL programm elukeskkonna kaitseks
      • haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse
    • Keskkonnakaitsetehnoloogia lähenemisviisid

    Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab tõhustada keskkonna- ja majandustegevust. Seda rakendatakse ka säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks on minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus (maksud, lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus). Keskkonnajuhtimine võib olla globaalne, regionaalne (nt Keskkonnaministeerium ja minister Marko Pomerants töötavad välja seadusi), munitsipaalne (nt jäätmekäitlus), ettevõtte tasemel ja kodumajapidamise tasemel.
    Keskkonnajuhtimise rakendamisel valitakse esmalt välja indikaator või näitaja, mida uurida, seejärel toimub seire ja mõõtmine, millest tehakse järeldused ja hinnatakse keskkonnamõjusid. Samuti on keskkonnakaitsestrateegiad ettevõtetes ja organisatsioonides, kus korraldatakse auditeid ja/või kaasatakse töötajaid probleemide lahendamisesse. On olemas ka „roheline“ toodang, rakendatakse ökodisaini põhimõtteid ning jagatakse väärilistele ökoloogilisi märgiseid.
    Kuni II maailmasõjani toimis nn klassikaline loodukaitse, millega säästeti loodust, kaitsti loodusmälestisi ja haruldasi liike ning maastikku. Pärast sõda kaitstakse ka keskkonda ehk vett, õhku ja pinnast. Loodud on ka kaitsealad, nt rahvuspargid ( Lahemaa , Matsalu, Soomaa ), looduskaitsealad ( Mahtra , Piusa koobastik), maastikukaitsealad ehk looduspargid (nt Kõrvemaa, Naissaar).
    Eesti on ka liitunud Euroopa Liidu NATURA 2000 programmiga, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
    Tehnoloogiliste meetmete rakendamisel keskkonnakaitses on olulisteks lähenemisviisideks heitmete lahjendamine, puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine, mida saab saavutada tehnoloogiate täiustamisega.
    Mõned seadused keskkonnakaitses: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhimissüsteemi seadus, Looduskaitseseadus (2004), Keskkonnaseire seadus, Keskkonnajärelvalve seadus
  • Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus


    • Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saasteainete piirväärtus (SPV - µg/m3)
    • Saasted /lisandid paiknevad õhus ebaühtlaselt
    • Esmatähtsad saasteained
    • Seadusandlus
      • Välisõhu kaitse seadus (2004)
      • Atmosfääri õhu kaitse seadus
    Alates teatud kontsentratsioonist (saasteainete piirväärtus) hakkavad õhus leiduvad lisandid avaldama inimese tervisele kahjulikku toimet. Saasteainete piirväärtust (SPV) mõõdetakse µg m3 kohta. Saasteained paiknevad õhus ebaühtlaselt. Esmatähtsad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, peened tahked osakesed (kuni 10 µm), mis võivad tungida kopsudesse ja vereringesse, raskemetallid, osoon, benseen, PAH-d. (Liigitades: gaasid, tahked osakesed, raskemetallid?) Seadused antud valdkonnas on „Välisõhu kaitse seadus“ ja „Atmosfääri õhu kaitse seadus“. Saaste eest tuleb maksta – „Keskkonnatasude seadus“.
  • Õhu puhastamine aerosoolidest


    • Heterogeensete gaasisegude lahustamine – erinevat tüüpi seadmed järjestikku
      • sadestamine (gravitatsioonipuhastus)
        • tolmussadestuskambrid (puhastusaste 99%, ka alla 0,1 µm osakesed)
    • Aerosooli üks tähtsaim omadus on osakeste sadenemiskiirus, st osakest mõjutava jõu väljas viibimise aeg peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks osake sadeneda ega läheks õhuvooga kaasa

    Aerosoolid moodustavad õhuga heterogeense gaasisegu. Õhu puhastamiseks saab kasutada sadestust gravitatsiooni, tsentrifugaaljõu ning elektostaatiliste jõudude abil. Samuti saab õhku filtrida ja kasutada märgpuhastust. Tavaliselt kasutatakse mitut meetodit järjest, sest igaühes saab eraldada erineva suurusega osakesi efektiivseimalt. Samuti, osakest mõjutava jõu väljas viibimise aeg peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks ta sadeneda ega läheks õhuvooga kaasa.
    Gravitatsiooni abil saab sadestada kõige suuremaid osakesi, efektiivsus kasutatavas tolmusadestuskambris jääb 30 ja 40% vahele. Nendest väiksemaid (30-40 µm) saab sadestada tsentrifugaaljõu abil tsüklonis, efektiivsus on kuni 98%. Filtrida saab tolmufiltreid kasutades. Jämedama tolmu püüdmiseks sobivad täidetud filtrid , peenema jaoks käisfiltrid. Absoluutse filtri abil saab puhastada õhku kuni 99% ulatuses bakteritest ja radioaktiivsetest ainetest. Filtreid tuleb ka puhastada, mõnel filtril on raputusmehhanism. Märgpuhastuse ehk gaasipesu rakendamisel tekib heitvesi , muda . Kasutusel on näiteks õõnes- ja täidistolmupesurid (skraber) (efekt. 60-85%), Venturi pesur , märgtsüklon, vahttolmupesur, millede efektiivsused jäävad 95-99% vahele. Elektrofiltritega puhastatakse õhku, milles on vastasmärgiliste laengutega osakesi 40-75 kV alalisvoolu abil. Puhastusaste on üle 99% ja filter toimib ka alla 0,1 µm osakeste puhul.
  • Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga


    • Homogeensest süsteemist gaasilise lisandi eemaldamine vedelikuga kontakteerumisel (gaasifaasist vedelfaasi siirdumine, lahustumine, neeldumine )
      • Füüsikaline
        • kontakteerumine absorbentidega (vesilahustega)
        • vaja on valida õige absorbent (vesi, lubjapiim , lubjakivi suspensioon , ammoniaakvesi, viskoossed õlid )
        • orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke – ei tohi tekitada sekundaarset saastet
        • Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada:
          • puhtalt või kontsentreeritult
          • vähelahustuva ühendina, nagu sademe või mudana
          • käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi
        • aeglane
        • saab kiirendada rõhu tõstmise või intensiivse segamisega
      • Keemiline – kemosorptsioon
        • absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon (näiteks happeliste väävelgaaside SO2 ja SO3 sidumine leelisega reaktsioonil lubjapiimaga)
        • neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda. Puhastusefekt ~90%.
        • keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist
    • Olenevalt konkreetsest olukorrast absorberid: täidiskolonn, taldrikkolonn, pihustustorn, Venturi pesur, mehaaniline segur jt
    • Desorptsioon – neeldunud aine siirdumine gaasifaasi
    Absorptsioon on homogeensest gaasisegust lisandite eemaldamine vedelikus neeldumisel. Absorptsioon on füüsikaline või keemiline. Füüsikaline absorptsioon on aeglane protsess, mida saab kiirendada intensiivse segamise või rõhu tõstmisega. Absorbentidena kasutatakse vastavalt vajadusele vett või näiteks lubjapiima, ammoniaakvett või viskoosseid õlisid. Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi lahusteid, mida saab pärast puhastamist uuesti kasutada. Kui eraldatava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. See on füüsikalisest absorptsioonist märgatavalt kiirem ja efektiivsem. Absorberitena kasutatakse täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi pesurit, mehaanilisi segureid jt. Kui vedelfaasist siirdub neeldunud lisand taas gaasifaasi, nimetatakse seda desorptsiooniks.
  • Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga
    • pöörduv protsess; gaasilise aine sidumine tahke ainega
    • Kasutatakse
      • madalate jääkkontsentratsioonideni (lõhn) puhastamiseks
      • respiraatorid ( mürkained )
      • radioaktiivsetest ainetest puhastamiseks
      • kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks ( lahustid )
      • adsorbendid nt aktiivsüsi , silikageel, kaltsiumiühendid – sõmermaterjali või tolmuna
      • täidetud püst- või rõhtmahutid
    Adsorptsioon on gaasiliste lisandite sidumine teisest gaasist tahke ainega. Adsorbentidena kasutatakse sõmermaterjali või tolmu (nt aktiivsüsi, silikageel, kaltsiumiühendid jt), mis täidab rõht- või püstmahuteid. Meetodit kasutatakse õhu puhastamiseks madalate jääkkontsentratsioonideni (lõhnad), respiraatoritest, radioaktiivsetest saastest ja utiliseerimaks kõrvaldatavaid aineid (lahustid).
  • Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega


    • Tööstuslike heitgaaside kahjulike orgaaniliste lisandite hävitamiseks
    • Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad süsihappegaas ja vesi
    • Heitgaase võib põletada
      • leegiga
        • nafta töötlemisel
        • kui gaasi energiasisaldus on piisav
        • kui põlemisel ei teki kahjulikke aineid
      • termiliselt
        • lakivärvi-, keemia-, elektroonikatööstuses
        • 650-850 °C
        • 1200- 1400 °C
        • tekkivat soojust saab ära kasutada
      • katalüütiliselt
        • autode heitgaasid
        • plaatinametallid, metallioksiidid
        • 350-650 °C nähtava leegita katalüsaatori pinnal
        • gaas ei tohi sisaldada katalüsaatorimürke
    Gaase puhastatakse lisanditest põletamisega enamasti tööstuslike heitgaaside puhul. Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad süsihappegaas ja vesi. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Leegiga põletatakse gaase, mille energiasisaldus on piisav ning mille põletamisel ei teki kahjulikke aineid (nt nafta töötlemisel tekkinud gaasid). Termiliselt põletatakse enamasti lakivärvi-, keemia- ja elektroonikatööstuses tekkinud gaase umbes 650-850 °C või 1200-1400 °C juures, kusjuures , tekkinud soojust saab ära kasutada, heitgaase saab täiendavalt puhastada. Katalüütiliselt põletatakse gaase, mis ei sisalda katalüsaatorimürke ( elavhõbe , seatina, tina, tsink jt), katalüsaatorina kasutatakse plaatinametalle või metallioksiide. See toimub 350-650 °C juures nähtava leegita ning otse katalüsaatori pinnal.
  • Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest


    Väävel
    • satub keskkonda suures osas fossiilsete kütuste põletamisest
    • Eestis on peamiseks saasteallikaks olnud soojuselektrijaamad ( põlevkivi )
    • põhiline osa kütuse väävlist väljub suitsugaasidega, väike osa jääb seotuna tuhka
    • regeneratiivsed (elemendiline väävel, väävelhape , vedel vääveldioksiid – Na, K, NH3 -sooladega), mitteregeneratiivsed eraldusmeetodid ( ladustamine )
    • vääveldioksiidi eraldumise vähendamine
      • väävli eraldamine kütusest enne põletamist
      • väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine
      • väävlit siduva põletamistehnoloogia kasutamine
      • vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest – odavaim , efektiivseim (kaltsiumühenditega sidumine)
        • märg - (levinuim, 90-95% puhastus, kallis)
        • poolkuiv- (lubjapiim, vesi aurustub kuumade gaaside toimel, kuiv lõppsaadus)
        • kuivmeetod (adsorptsiooniprotsess), Eestis põlevkivituhk
    Lämmastik
    • satub keskkonda fossiilsetest kütustest NOx-na
    • keskkonnaohtlikud NH3 ja HCN
    • Tekkimine
      • termiline
      • spontaanne
      • kütuse NOx – kütuses olev lämmastik oksüdeerub
    • Moodustamise takistamine (primaarmenetlus) ja tekkinud lämmastikoksiidi töötlemine (sekundaarmenetlus)
    • Teket mõjutavad
      • põlemistemperatuur (hoida alla 1300 °C)
      • viibimisaeg kõrge temperatuuriga piirkonnas (kuni 1s)
      • hapniku juuresolek (põlemisõhu reguleerimine)

    • Eemaldamine
      • katalüütilised meetodid
        • plaatinametallid
        • eraldub vaba lämmastik N2
        • Katalüsaatorimürgid – raskemetallid (plii, elavhõbe, seatina)
      • taandamine
        • selektiivne mittekatalüütiline - ammoniaagi abil (950-1050 °C)
        • selektiivne katalüütiline – ammoniaagi abil (300-400 °C) katalüsaatoriga

    Väävel ja lämmastik satuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel oksiididena. Väävlit eraldub Eestis soojuseelektrijaamadest põlevkivi põletamisel. Väävli eraldamismeetodid õhust on regeneratiivsed (saadakse elemendiline väävel, väävelhape, vedel vääveldioksiid) ja mitteregeneratiivsed (lisand ladustatakse). Vääveldioksiidi eraldumise vähendamiseks vähendatakse väävli sisaldust kütuses ja soovitatakse kasutada väiksema väävlisisaldusega kütust, kasutatakse väävlit siduvat põletustehnoloogiat ning püütakse gaasi kinni suitsugaasidest. Viimane on efektiivseim ja odavaim. Protsessis seotakse kas märg- poolkuiv- või kuivmeetoditega vääveldioksiid kaltsiumiühenditega. Eestis saaks kuivmeetodis kasutada adsorbendina põlevkivituhka.
    Lämmastik võib tekkida peale põlemise ka termiliselt ja spontaanselt. Põlemisel tekkivatele lämmastikoksiididele lisaks on keskkonnaohtlikud ka ammoniaak (NH3) ja tsüaanvesinik (HCN). Kahjuliku lämmastiku keskkonnast eemaldamiseks on primaar - (moodustumise takistamine) ja sekundaarmenetlus (tekkinud lämmastikoksiidi töötlemine). Lämmastikoksiidide teket mõjutavad temperatuur, hapniku juuresolek põlemisel ja viibimisaeg. Gaasidest saab lämmastikoksiidi eraldada katalüütiliselt (katalüsaatori pinnal, gaas ei tohi sisaldada katalüsaatorimürke; eraldub vaba lämmastik) või taandamisega ammoniaagi abil (selektiivne katalüütiline (300-400 °C) ja mittekatalüütiline (950-1050 °C) taandamine).
  • Reovete koostis ning omadused


    Reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi
    Reostuskoormus – suublasse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/öp)
    Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku (BHT, KHT) kaudu.
    • Jaguneb
      • olmereovesi
        • kergeltlagunevad komponendid
        • pole raskemetalle
        • ülekaalus süsivesikud , proteiinid, vabad aminohapped jt orgaanilised ühendid
      • tootmisreovesi
        • raskeltlagunevad komponendid
      • sademevesi
    • Reostusnäitajad
      • orgaanilise aine sisaldus
      • taimetoitainete sisaldus (N, P)
      • heljumisisaldus
      • vee bakteriaalne reostus
    • Reovee omadused
      • heljum
      • aurutusjääk ( kuivaine )
      • lahustunud ained
      • kuumutusjääk, -kadu
    • Seadused

    Reovesi on üle kahjutuspiiri rikutud või enne suublasse juhtimist puhastamist vajav heitvesi. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku (BHT, KHT) kaudu. Reovesi jaguneb olme-, tootmisreoveeks ning sademeveeks. Olmereovees esinevad põhiliselt orgaanilised ained ja muud kergeltlagunevad ühendid. Tootmisreovees esinevad raskeltlagunevad komponendid, sademeteveed kannavad veekogudesse väetisi ja muid mürkaineid.
    Reostusnäitajateks on vee orgaanilise aine sisaldus, taimetoitainete (N, P – põhjustavad eutrofeerumist) sisaldus, heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. Reovee omadusi hinnatakse heljumit hinnates, aurutusjäägi, lahustunud ainete ja kuumutusjäägi kogusega. Hüdrosfääri kaitseks on Eestis nt „Veeseadus“.
  • Reovete eeltöötlemismeetodid


    Mehaanilise puhastuse meetodid:

    • võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid , filtrid
    Reovete puhastastamiseks läbib vesi ühe või mitu etappi , milleks on eelpuhastus, biopuhastus ja järelpuhastus. Eelpuhastuses eemaldatakse reoveest kõige suuremad objektid, mis võivad häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega rasv veepinnalt kaapimisega. Flotatsioonil aereeritakse vett, veepinnale tekivad peened mullid , mis on seotud heljumiga, vaht eemaldatakse veepinnalt, samuti loob see vette aeroobse keskkonna. Settebasseinis või setitis viibib vesi aeglaselt liikudes umbes kaks tundi, mille ajal vajuvad raskemad osakesed basseini põhja, kust see eemaldatakse. Täidetud filtritega peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni.
  • Reovete keemiline puhastus


    • Keemiline sadestamine
      • Koagulatsioon - alumiinium -, raua-, kaltsiumisoolade lisamine
        • liituvad suuremateks helvesteks
      • heljum settib
      • vaja hästi segada
    • Neutraliseerimine
    • Oksüdatsioon ja taandamine
      • hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat
      • taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad
    • Desinfitseerimine
    Reovete keemiliseks puhastamiseks kasutatakse keemilist sadestamist, neutraliseerimist, oksüdatsiooni ja taandamist ning desinfitseerimist. Keemilise sadestamise käigus lisatakse veele kemikaali, mis korraliku segamise järel reageerib vees oleva heljumiga ning setitab selle. Setet on vaja hiljem ümber töödelda. Näiteks koagulatsiooni käigus lisatakse alumiinium-, raua- või kaltsiumisoolasid, mis liidavad heljumi suuremateks helvesteks ning setitavad selle. Neutraliseerimist kasutatakse, kui vee pH erineb oluliselt 7-st. Happelise vee neutraliseerimiseks kasutatakse lubjakivi, lupja, seebikivi ja soodat, aluselise vee neutraliseerimiseks CO2 ja erinevaid happeid. Oksüdatsioon ja taandamine kujutavad endas hapendamist klooriühendite, vesinikperoksiidi või kaaliumpermanganaadiga ning taandamist vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfiti või rauasooladega. Desinfitseerimisel hävitatakse patogeensed või muul viisil ohtlikud mikroorganismid . Vanasti kasutati selleks kloori, kuid tänapäevaks on mõistetud, et see on ohtlik, ning kasutatakse hoopis osooni ja UV-kiirgust.
  • Aktiivmudaprotsess


    • aeroobne biopuhastusprotsess
    • Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks
    • Etapid
      • eelsetiti
      • aerotank
        • aereeritud – hapnik, muda liikumine
        • aktiivmuda
      • järelsetiti
    • Toitainete hulk muda kohta
      • kõrge-
      • normaal -
      • madalakoormuseline
    • Tööparameetrid
      • mudakoormus - ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe
      • muda vanus - muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades
      • hapnikutarve (min 1-2 mg/l)
      • mudaindeks - muda sadenemisomadusi hinnatakse mudaindeksiga, mida väiksem on mudaindeks, seda paremini ta settib, ~100 - 200 ml/g
    Bioloogilised puhastusprotsessid jagatakse tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmuda- ja biokileprotsessideks. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav aeroobne biopuhastusprotsess.
    Eelpuhastatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki). Reovesi kontakteerub aktiivmudaga (mikroorganismide (bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed) biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide elamiseks vajalik hapnikukogus ja hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmuda). Nn liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega.
    Olenevalt toitainete hulgast muda kohta ööpäevas jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. Mudakoormus on ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Muda vanus on muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades. Hapnikutarve - Aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks. Hapnikusisaldus ei tohi langeda alla 1-2 mg/l, oleneb muda koormatusest. Mudaindeks - muda sadenemisomadusi hinnatakse mudaindeksiga, mida väiksem on mudaindeks, seda paremini ta settib. Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest, puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest.
  • Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel


    • Levinuimad biofilter, biorootor
    • Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale
    • kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse

    Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale, protsessi kasutatakse tugevalt saastunud reovee eelpuhastitena enne selle suunamist aktiivmudapuhastisse.
    Levinuimateks on biofilter ja biorootor. Biofiltris juhitakse reovesi ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori poorsest täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik ) või plastiktäidis ning sellele moodustub mikroobidest biokile . Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biorootoris tekib biokile rootoris olevatele plastketastele, mis on osaliselt reovees.
  • Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest


    • Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke
    • fosfori põhiosa tuleneb fekaalidest, ülejäänu pesemisvahenditest, kalakasvatusest ja põllumajandusest
    • Fosforiärastus
      • keemiline sadestus – enim kasutatud
        • sadestuskemikaalidega (Al-, Fe- sulfaadid , lubjapiim), mis muudavad lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks.
      • bioloogiline sidumine
        • vahelduvalt anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga
    • Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod
      • nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsess
      • nitrifikatsioon - (ammooniumioon → nitraatioon), aeroobne keskkond
      • denitrifikatsioon – denitrifitseerivate bakterite abil, tekib vaba lämmastik, anoksilises keskkonnas
    Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Fosfori põhiosa tuleb fekaalidest, edasi pesemisvahenditest, kalakasvatusest ja põllumajandusest. Lämmastikku eraldub vette väetistest ning ammooniumina. Fosfori eraldamiseks veest kasutatakse enim keemilist sadestust, kus sadestuskemikaalidega muudetakse fosforiühendid raskelt lahustuvateks. Võimalik on ka bioloogiline sidumine, kus tekitatakse vaheldumisi aeroobne ja anaeroobne keskkond ning fosfaadid kogunevad baktermassis, mis eemaldatakse mudaga .
    Lämmastiku kõrvaldamiseks kasutatakse bioloogilist meetodit, nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni. Nitrifikatsioonil muudetakse aeroobses keskkonnas ammooniumioonid nitraatioonideks. Denitrifikatsioonil muudetakse nitraatioonid anoksilises keskkonnas denitrifitseerivate bakterite abil vabaks lämmastikuks.
  • Reovete looduslikud puhastid


    • Biotiik
      • lihtsa konstruktsiooniga, hõlbus hooldada , väga levinud minevikus
      • külmal aastaajal ei vasta biotiikide puhastusefekt kaasaja nõuetele, näiteks perioodilise reovee äravoolu puhul (kämpingud, puhkelaagrid) sobivad nad praegugi.
      • Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks.
      • fakultatiivsed – aeroobsed – anaeroobsed
    • Pinnaspuhastus –
      • Imbväljak (osaliselt puhastatud vesi)
      • Niisutusväljak (bioloogiliselt puhastatud ja desinfitseeritud vesi)
      • Pinnasfilter (väikese tarbimise korral)
    • Tehismärgala (maapinna ja taimestiku isepuhastusvõime - järvepilliroog)

    Reoveele rakendatakse looduslikku puhastamist, kui see on eelnevalt suuremast prügist puhastatud, protsess sarnaneb looduses toimuvate isepuhastusprotsessidega. Kasutusel on biotiigid , pinnaspuhastus ja tehismärgalad, ükski neist pole sobilik Eestis külmemal ajal kasutamiseks. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga ja neid on lihtne hooldada, kuid võivad materjalikulu tõttu osutuda kulukaks. Biotiigid jagunevad fakultatiivseteks (aeroobne ja anaeroobne keskkond), aeroobseteks ja anaeroobseteks. Pinnasepuhastust kasutatakse imb-, niisutusväljakute ja pinnasefiltri (väikese tarbimise korral) näol. Tehismärgaladel kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet, juurestikpuhastuseks on eelistatuim taim järvepilliroog.
  • Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus



      • toormuda (käitlemata, kõrge reostusega)
        • ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks
        • muda veesisaldus on liiga suur
        • sisaldab patogeenseid mikroorganisme
        • levitab ebameeldivat haisu
      • mehaaniline muda (eelsetitist)
      • bioloogiline muda (biopuhastusjääk)
      • segamuda (mehaanilise ja/või bioloogilis-keemilise muda segu)
      • settekaevu muda
    • Töötlemine
      • tihendamine – segamisel settebasseinis, suureneb kuivainesisaldus
      • stabiliseerimine
        • lubja abil – ajutine
        • mädandamine – metaan ja süsihappegaas
        • kompostimine – soojus
        • aeroobne stabiliseerimine - aereerimine
      • konditsioneerimine
        • keemiline – mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil.
          • tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere
        • füüsikaline – külmutamine ja kuumutamine
      • tahendamine ( kuivatamine )
        • niiske mulla sarnane
        • mudaväljakud
        • mehaanilised tahendamisseadmed
      • lõppkäitlemine (kompostimine, põletamine , ladustamine)

    Reovee käitlemisel tekkinud muda sisaldab eraldatud reoaineid ja kasutatud kemikaale ning koosneb 95% ulatuses veest. Muda jaguneb toormudaks, mehaaniliseks, bioloogiliseks mudaks, segamudaks ja settekaevude mudaks. Toormuda on käitlemata ja solgivee sarnane. See on kõrge reostusega ning ei sobi koheseks kasutamiseks ega ladustamiseks. See sisaldab ka patogeenseid organisme ja levitab ebameeldivat haisu. Mehaaniline muda on saadud eelsetitist, bioloogiline muda on biopuhastusjääk. Segamuda on kahe viimase segu. Settekaevumuda pärineb settekaevudest ja seda käideldakse muu mudaga.
    Muda töötlemisel on kuni 5 etappi: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamine toimub segamise järel settebasseinis, kus settinud muda kokku kogutakse. Stabiliseerimisel kasutatakse lupja (ajutine lahendus), mädandamist (anaeroobses keskkonnas), kompostimist ja aeroobset stabiliseerimist. Konditsioneerimisel rikutakse kemikaalide abil mikroobe ümbritsev geelitaoline struktuur. Tahendamisel kasutatakse mudaväljakuid või mehaanilisi tahendamisseadmeid, lõpptulemiks on niiske mulla sarnane muda. Lõppkäitlemisel põletatakse (pole Eestis praegu reaalne kasutada), komposteeritakse või ladustatakse saadud mass.
  • Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid


    • Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata või millele ei leita edasist kasutust . Ohtlikud ja tavajäätmed
    • Liigitamise aluseks
      • koht, protsess, kust jäätmed pärinevad
      • jäätmete kasutusviis
        • taaskasutatavateks, põletatavateks, kompostitavateks ja prügilasse ladestatavateks jäätmeteks
      • materjal, keemiline koostis
    • Põhigrupid töötlemist või kasutamist silmas pidades
      • olmejäätmed , segamajandusjäätmed – KOV vastutab
        • igapäevase elutegevuse käigus, segamajandus (koolid, söögikohad, majutusasutused, kauplused, büroo), ehitusjäätmed
      • tootmisjäätmed
        • põllumajandus ja metsatööstus
      • ohtlikud jäätmed
        • võivad füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda
      • erijäätmed
        • heitvete puhastusseadmete muda
        • suuremahulised jäätmed (näiteks mööbel, külmutuskapid, jms)
        • vanad transpordivahendid
        • liiklusvahendite rehvid
        • haiglajäätmed – võivad olla nakkusohtlikud või mõnel muul moel ohustada inimeste tervist
    • Eestis kehtiv ametlik jäätmete liigitamine on toodud Jäätmeklassifikaatoris - 20 gruppi, iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga. Kaks esimest numbrit jäätmete päritolu ning järgmised täpsustavad jäätmeid
    • Jäätmeseadus (2004)
    • Eesmärgiks jäätmete tekkimise vältimine, nende hulga vähendamine, keskkonnasõbralike toodete kavandamine
    Jäätmed on kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata või millele ei leita edasist kasutust. Lihtsaimalt võib jäätmed jagada ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Muu liigituse aluseks võivad olla koht või protsess, kust jäätmed pärinevad, jäätmete kasutusviis (põletamine, taaskasutus, kompostitav, prügilasse ladustatav) ning materjal või keemiline koostis (orgaaniline või mineraalne). Töötlemise või kasutamise järgi võib jäätmed jagada olme- ja segamajandusjäätmeteks, tootmisjäätmeteks, ohtlikeks jäätmeteks ning erilist käitlemist vajavateks erijäätmeteks (nt suuremõõtmeline prügi, transpordivahendid, rehvid, haiglajäätmed).
    Eestis on jäätmed liigitatud Jäätmeklassifikaatoris, kus on 20 gruppi. Igal jäätmeliigil on vähemalt 6- kohaline kood, kaks esimest numbrit näitavad jäätmete päritolu ja ülejäänud täpsustavad jäätmeid.
    Praegu kehtiv Jäätmeseadus jõustus 2004. a. Jäätmeseadus sätestab Euroopa tavapärased jäätmete liigituse ja käitluse põhimõtted, riigi, omavalitsuste ja kodanike kohustused. Koos jäätmeseadusega toimivad saastetasu seadus põhimõttel " saastaja maksab"; keskkonna järelvalve seadus; säästva arengu seadus jt.
    Jäätmekäitluse eesmärgiks on jäätmete tekkimise vältimine, nende hulga vähendamine, keskkonnasõbralike toodete kavandamine, et tulevikus jäätmete teket vältida.
  • Jäätmete eeltöötlemise meetodid


    • Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist.
    • Eeltöötlusmeetodid
      • sorteerimine (ka sortimine )
        • jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine
        • tekkekohal või sorteerimiskeskuses
        • käsitsi või
        • mehaaniliselt
          • osakeste suurus – sõelumine
          • tihedus – setitamine
          • kiirendus – ballistiline sortimine
          • elastsus
          • optilised omadused – optiline separeerimine
          • magnetilised omadused – magnetiline sortimine
      • tihendamine
      • purustamine
      • pressimine
    Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Jäätmete eeltöötlusmeetoditeks on sortimine, tihendamine, purustamine ja pressimine. Sorteerimine toimub kas jäätmete tekkekohas (efektiivsem) või sorteerimiskeskustes. Seda korraldatakse kas käsitsi või mehaaniliselt. Viimase puhul sorteeritakse prügi osakeste suurust, tihedust, kiirendust, optilisi omadusi, magnetilisi omadusi ja elastsust arvestades. Nendele vastavalt kasutatakse sõelumist (trummelsõel), setitamist, ballistilist sortimist, optilist separeerimist, magnetilist sortimist. Purustamine, eriti metallil, on väga energiakulukas. Pressimine vähendab jäätmete ruumala. Prügilasse ladustamise eelduseks on tihendamine.m
  • Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid


    • Lõppkäitlemise viisid
      • termilised meetodid
        • mahu ja kaalu vähendamine
        • 800-850 °C
      • bioloogilised meetodid
        • kompostimine
          • lagundatakse orgaanilised jäätmed, sh reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas
          • eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld)
          • aunkompostimine, reaktorkompostimine
          • Mõjutavad tegurid: hapniku hulk, toitainete sisaldus, niiskussisaldus , pH tase, temperatuur, tekstuur
        • anaeroobsetes tingimustes lagundamine – jäätmetest eraldatakse eelnevalt mittelagunevad ained, peenestatakse
      • ladustamine prügilasse
        • kasutusaeg min 25 a
        • jäätmed tihendatud
        • õhu ja põhjavee seire
        • nõrgvee puhastamine
    • Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk

    Olmejäätmete lõppkäitlemisel kasutatakse termilisi ja bioloogilisi meetodeid ning prügilasse ladestamist. Termilise meetodi käigus põletatakse jäätmed u 800 °C juures, et vähendada nende mahtu ja kaalu. Sealjuures tuleb hoiduda mürgiste ainete sattumist õhku. Bioloogilise meetodi võimalusteks on kompostimine, kus lagundatakse orgaanilised ained aeroobses keskkonnas mikroobide abil, ning anaeroobne lagundamine, kus enne lagundamisprotsesssi tuleb jäätmetest eemaldada mittelagunevad ained ning need peenestada. Prügilasse ladestamine peaks olema viimane abinõu. Prügilatele on kehtestatud nõuded: nende kasutusaeg peab olema minimaalselt 25 aastat, jäätmed peavad olema tihendatud, korraldatud peavad olema õhu ja põhjavee seire ning nõrgvee puhastamine. Iru elektrijaamas toodetakse jäätmeenergiaplokis jäätmetest elektrit ja soojust, suure energiakulu kompenseerib soojusmüügist saadav tulu.
  • .Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine
    • Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale.
    • Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema tegevuseks litsentsi.
    • Tööstuses tekkivaid ohtlikke jäätmeid võidakse käidelda nende tekkimiskohas ka tootja enese poolt.
    • Omavalitsused on kohustatud korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu
      • aegunud arstimid, õlid, akud , raskmetalle sisaldavad materjalid (päevavalguslambid, termomeetrid, patareid ), värvi- ja lakijäätmed, majapidamises tarvitatavad mürkained jne
    • Jäätmete töötlemine:
      • keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine)
      • põletatakse (üle 1100 °C, mürgised ühendid lagunevad)
        • Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta.
      • maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms).
    • Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskus (VOJK)

    Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad põhjustada erilist ohtu või kahju inimeste tervisele või keskkonnale. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevad ettevõtted peavad taotlema tegevuseks litsentsi. Tööstuses tekkivaid ohtlikke jäätmeid võidakse käidelda nende tekkimiskohas ka tootja enese poolt. Omavalitsused on kohustatud korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete vastuvõttu. Ohtlikud olmejäätmed on näiteks aegunud arstimid, õlid, akud, patareid, raskmetalle sisaldavad materjalid, värvi- ja lakijäätmed, majapidamises tarvitatavad mürkained jne.
    Ohtlike jäätmeid töödeldakse keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletamisel (üle 1100 °C, kus mürgised ühendid lagunevad, tuhk ladestatakse erimatmiskohta) või maetakse erimatmiskohtadesse.
    Kirde-Eestis kogub ohtlikke jäätmeid Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskus (VOJK).
  • Eesti keskkonnakaitse seadusandlus


    Eesti keskkonnaalased seadused on kättesaadavad Riigi Teatajast. Enamik uuendatud 2004. aastal
    • Keskkonnajuhtimine
      • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
      • Looduskaitseseadus (uuendatud 2004)
      • Keskkonnaseire seadus
      • Keskkonnajärelvalve seadus
      • Keskkonnatasude seadus
    • Õhusaaste
      • Välisõhu kaitse seadus
      • Atmosfääriõhu kaitse seadus
    • Veereostus
      • Veeseadus
    • Jäätmed

  • Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses


    Põlevkivi on tekkinud peamiselt meres, settekivi, milles 10…70 % sapropeelset orgaanilist ainet, mis on kõrge vesiniku sisaldusega (7…11%) ja utmisel kõrgendatud õlisaagisega (üle 20 % OA-st). Utmisel kuumutamise mõjul laguneb põlevkivi õliks, gaasiks ja poolkoksiks. Põlevkivi on moodustanud kihilaadseid kehi peamiselt savis ja lubjakivis.
    Suuremad põlevkivi varud on leitud Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Venemaal, Kasahstanis, USAs ja teistes riikides. Põlevkivi ressurssi hinnatakse ca 4,1 · 1011 tonni, millest ca 2/3 asub USAs. USA-le järgnevad Brasiilia ja Hiina.
    Eesti põlevkivi (kukersiit) koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalses osast. Suurema osa orgaanilisest osast võib muunduda õliks. Kukersiitpõlevkivi on üks paremaid põlevkivisid maailmas. Eestis on kaks põlevkivi leiukohta – Tapa maardla , mis ei ole kasutusel, ja Eesti maardla.
    Põlevkivi utmisel tekkivad jäägid (poolkoks) pole kasutust leidnud ning on ligi 100m kõrgustesse kuhilatesse kuhjatud. Poolkoks uhutakse sademeveega laiali, mis viib spetsiifiliste reostustunnustega vee tekkeni, mis võib sattuda jõgedesse ja imbuda põhjavette. Poolkoksimägede nõrgveele on iseloomulik intensiivne värvus, ebameeldiv lõhn, see on alati leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põletamisel eraldub CO2, teised mürgised gaasid, veeaur, tuhk, poolkoks. Karjäärid avaldavad olulist mõju maapinnale ja muudavad esialgse maa kasutust. Põhjavee tase alaneb. Mürareostus.
    Põlevkivitööstuse riskide vähendamiseks tehnoloogiate arendamine, toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jäätmetest.


  • Vasakule Paremale
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #1 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #2 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #3 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #4 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #5 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #6 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #7 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #8 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #9 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #10 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #11 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #12 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #13 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #14 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #15 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #16 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #17 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #18 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #19 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #20 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #21 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #22 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #23 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #24 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #25 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #26 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #27 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #28 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #29 Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2-kontrolltöö konspekt #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hamarmets Õppematerjali autor
    Sisukord
    1. Keskkonnajuhtimine 2
    2. Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus 5
    3. Õhu puhastamine aerosoolidest 6
    4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga 9
    5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga 10
    6. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega 11
    7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest 12
    8. Reovete koostis ning omadused 14
    9. Reovete eeltöötlemismeetodid 15
    10. Reovete keemiline puhastus 16
    11. Aktiivmudaprotsess 17
    12. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel 19
    13. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest 20
    14. Reovete looduslikud puhastid 21
    15. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus 22
    16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid 24
    17. Jäätmete eeltöötlemise meetodid 26
    18. Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid 27
    20. Eesti keskkonnakaitse seadusandlus 29
    21. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses 30

    Sarnased õppematerjalid

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2 KT konspekt
    32
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2.KT konspekt

     Atmosfääri lendub S, C, N oksiide, H2S. Fuussid (kõige ohtlikumad vedeljäägid) on põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi pürogeneetilise- ja tehnoloogilise vee, pooltahke segu mis sisaldavad 40 - 60% tõrva, 20 - 40% mineraalainet ja kuni 30% vett. Fuusside keskkonnaohtlikkus väljendub ökoloogiliste saasteainete pikaajalises emissioonis pinnasesse, vette ja atmosfääri. Põlevkivitöötlemise riskide vähendamiseks on:  Tehnoloogia täiustamine  Tolmpõletuse asendamine keevkihi tehnoloogiaga  Ladestamise tehnoloogia ja emissioonide seire täiustamine  Generaatorite töörežiimi optimeerimine poolkoksi orgaanika sisalduse vähendamiseks  Poolkoksi keemilise soojuse utiliseerimine eelpõletamisega

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    24
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse

     Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust  Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine  Looduslike ökosüsteemide kaitse  Maastikukaitse ja –hooldus  Loodusmälestiste kaitse  Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine

    Ökoloogia
    Ökoloogia teise vaheeksami kontrolltöö
    28
    docx

    Ökoloogia teise vaheeksami/kontrolltöö

    Absorptsiooni on ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks

    Keskkond
    Ökoloogia II kordamisküsimused
    7
    docx

    Ökoloogia II kordamisküsimused

    KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) ­happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm ­ eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüü

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2-kontrolltöö
    20
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

    lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2
    20
    pdf

    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

    - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2
    40
    pdf

    Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

    - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest:  regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni  mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes

    Ökoloogia ja keskkond
    Teise vaheeksami küsimuste vastused
    37
    doc

    Teise vaheeksami küsimuste vastused

    temperatuuri keemilist agressiivsust tolmuosakeste kuju, omadusi fraktsioonkoostist jm. 4. Gaaside puhastamine väävel-ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: - regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun