Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 2. kontrolltöö konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muda, gaas, oksiid, lämmastik, reovee, märg, väävel, põlevkivi, filtri, lisand, reostus, aeroobne, lisandite, jääk, puhastuse, heljum, keskkonnakaitse, seire, filter, reovesi, nitrifikatsioon, soojus, öko, pesur, filtrid, gaase, biokile, sadestus, keskkonnajuhtimine, käitlus, tehnoloogia, lämmastikoksiidid, absorptsioon, mikroobid, kemikaalida.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon ( O3 ): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid ( SO 2 ): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid ( NO X ): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
väljalaskmist Saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainene, peab sellele olema kehtestatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika.(määrusega kehtestatud piirväärtused) Saasteallikate allutamiseks kontrollile on kehtestatud lubade ja aruandluse süsteem. Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites
KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid
, mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda, mille eraldamine ja paigutamine tekitab omakorda probleeme. Gaasi puhastusefekt on ~90%. Keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist märgatavalt. Väävliühendite eraldamine tselluloositööstuse tehnoloogilistest heitgaasidest on olnud tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Tselluloosi tootmisel leeliselises keskkonnas (nn. sulfaatmeetodil) eralduvad tehnoloogilise protsessi mitmesugustes staadiumides (aurutamine, oksüdatsioon, lahustamine, pesemine jt
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.
Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid
NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita. Taandamissaadusteks on keskkonnale kahjutud lämmastik ja veeaur. Meetodi puuduseks on selektiivsete reaktsioonide kulgemine väga kitsas temperatuurivahemikus. 7. Reovete koostis ning omadused Reovesi on selline osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Majapidamistest emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva
· Põletatav prügi kõigepealt kuivab. · Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, lendub ja süttib kiiresti. · Tahked põlemisjäägid: mineraalne osa+ raskestilagunevad ühendid inertne põletusjääk. · Põlemist saab kiirendada prügi eelneva purustamise või aktiivse segamisega koldes. · Põlemise ühtlustamiseks tuleb prügile sageli lisada tavakütust Kütteväärtus: 1 t segaolmejäätmetest saab 2 MWh soojust ja 0,66 MWh elektrit. kütteväärtus ligilähedane põlevkivile. põlevkivi kütteväärtus on 4 korda väiksem kui naftal Kütteväärtuse suurendamine : inertsete materjalide väljasortimine; · põlemisgaaside koostis sõltub jäätmete koostisest (nt sõeludes jäätmetest välja raskmetallirikkama peenfraktsiooni (< 50 mm); · peenprügi ladestamine oluliselt lihtsam; · töödeldud jäätmeid on lihtsam vedada ja lattu koguda; · töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega. · kütus põleb paremini ning tekib vähem tuhka.
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel. Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. Puhtal veel on pH = 7 Happevihmadel on pH väiksem kui 5,2. Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi
puurkaevu kaudu. Vett tohib võtta 1 puurkaevuga ainult 1 põhjaveekihist! 3. Puurkaevu filter: Filtrile esitatavad nõuded: · Filter peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese sisenemiskiirusega alla 1m/s · Filter ei tohi korrodeeruda ega keemiliselt ummistuda · Filter ei tohi mehaaniliselt ummistuda · Läbi filtri ei tohi toimuda pinnaseosakeste sissekandumist · Filter peab olema mehaaniliselt tugev pidama vastu pinnase survele ja taluma lööki paigaldamisel Filter satub ainult ühte pinnaveekihti! 4. Puurkaevu settetoru: on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas. Settetorusse satub pudi ja sodi, mis ikka satub filtrist läbi. Puurkaevu katsetamine - Puurkaevu olulisemad näitajad:
JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 05 01 Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed o 05 01 02* Soolaärastussetted o 05 01 03* Mahutite põhjasetted o 05 01 04* Alküülhappesetted o 05 01 05* Lekkinud õli o 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed o 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) o 05 01 08* Muud tõrvad o 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted o 05 01 12* Õli sisaldavad happed o 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed o 05 01 15* Kasutatud filtersavi Kalmistupraht Kalmistupraht koosneb peamiselt haudade korrastamisest pärit taimsetest jäätmetest (lilled, oksad, lehed, muru, sammal, juurekamar), mineraalainest (liiv, muld, kivimaterjal) ning rämpsust e võõristest (lillevaasid, kunstlilled ja pärjad, kilekotid, küünalde jäägid jms). Et Eesti kalmistud on traditsiooniliselt
elutegevuse saadused reageerides maakoore mineraalidega, ladestuvad maapinnale. Taim ja muld on nii oma vastastikku seotud talitluselt ja tekkelt maismaa ökosüsteemi lahutamatud osad. Hapnikusisaldus Hapnik on üks fotosünteesi põhisaadusi ja hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Toitained Looduses olevast 92-st elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40. Organismi põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. Süsinik ja vesinik on esindatud kõigis orgaanilistes ühendites. Tähtsamate toitainete ülesanded organismis Element Leidub organismis Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa Kaalium Rakuvedelikus Väävel Paljude valkude struktuuriosa Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude
· 02 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed · 03 Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed · 04 Naha-, karusnaha- ja tekstiilitööstusjäätmed · 05 Nafta ja õli rafineerimisel ning fraktsioneerimisel, maagaasi puhastamisel ja kivisöe ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed · 06 Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed · 07 Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed · 08 Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed · 09 Fotograafiajäätmed · 10 Termilistes protsessides tekkinud jäätmed
o Tahket kütust kasutava uue põletusseadme jaoks, mille võimsus on suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 150 mg/Nm 3. o Tahket kütust kasutava olemasoleva põletusseadme jaoks, mille võimsus on suurem kui 300 MW on vääveldioksiidi heite piirväärtus 200 mg/Nm3. HUVITAVAT o Tahkete osakeste, lämmastikoksiidide ning vääveldioksiidide heite piirväärtused tahkele kütusele karmistusid 2016. aastal vähemalt kaks korda. o Põlevkivi põletusele varem kehtinud minimaalne väävliärastusaste on endise 65% asemel 95% ehk ainult 5% põlevkivis sisalduvast väävlist on lubatud viia välisõhku. o Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud saastetasu. o Eestis on 2016. aasta seisuga kokku 19 suurt põletusseadet, nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad. SAASTEAINETE HEITE SEIRE NÕUDED
liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III) Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil
· Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet) · Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks
· Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet) · Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks
• Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on: – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid) – Käärimisjääk (stabiliseeritud muda, digestaat), mis võib olla vedel või tahendatud. Mikroorganismide funktsiooni järgi jaguneb käärimisprotsess: 1. Suhteliselt aeglases hüdrolüüsifaasis lagundatakse tahked orgaanilised kompleksühendid (lipiidid, tselluloos, valgud ja ligniin) rakuväliste ensüümide abil monomeerseteks ühenditeks – bakterid (peamiselt klassidest Clostridia ja Bacilli); 2. Kiires happemoodustumisfaasis muudatakse esimeses faasis tekkinud
Lämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine, st tema üleminek uuesti atmosfääri. Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ja ta moodustab nii + - - org. kui anorg. ühendeid. Mullas toimub lämmastiku nitrifitseerimine NH 4 ->NO2 ->NO3 -> see on taimedele toiduks, denitrifikatsioon- mikroorganismide toimel satub vaba lämmastik jälle atmosfääri. Väävliringe Väävel on elusates organismides üheks oluliseks elemendiks. Enamik väävlist on anorgaaniliste ühendite koostises. S on biosfääris aktiivne element. Maakoores leidub väävlit sulfaatsete või sulfiidsete mineraalide koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2-
vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur- ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel. 12. LÄMMASIKURINGE – kirjeldamine ja toimimine: on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. • N-ringe tähtsus: Lämmastiku kättesaadavus mõjutab ökosüsteemide võtmeprotsesse, hõlmates primaarproduktsiooni ja lagunemist. Lämmastik on hädavajalik eluks Maal. Taimedes kasutatakse lämmastikku klorofülli molekulides, mis on vajalikud fotosünteesiks ja edasiseks kasvuks. • N-ringe ja inimtegevus – mõjud elusloodsele: Inimtegevus, nagu fossiilsete kütuste põletamine, lämmastikväetiste kasutamine ja lämmastiku eraldumine heitvette, on suurel määral aidanud kaasa lämmastiku dünaamilisele ringlemisele. Lämmastikdioksiid käitub katalüsaatorina atmosfäärse osooni lagundamisel
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsument
põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. o Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. o Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6% le
Sissejuhatus Referaadi eesmärk on avada jäätmete mõistet. Tuua välja, millised on erinevad jäätmete liigid ning põhilised jäätmekäitlustoimingud. Anda ülevaade Eestis jäätmetega seonduvad õiguslikest alusetest. Tänapäevast maailma on raske ettekujutada ilma prügita. See on vältimatu osa meie keskkonnast, kus me elame. Kõik meid ümbritsevad asjad muutuvad ühel hetkel kasutuks ja neist saavad jäätmed. Esmapilgul me võibolla ei mõtlegi kuivõrd oleme ümbritsetud jäätmetest. Jäätmeid tekib kõigis eluvaldkondades. Neid tekitavad üksikisikud oma elutegevuse käigus - igasuguse tarbimise käigus tekib mingi hulk jäätmed. Tööstuses tekivad jäätmed tootmisprotsesside kõrvalsaadustena. Puhta ja elamisväärse elukeskkonna nimel on tarvis jäätmeid käidelda. See tähendab jäätmed koguda, võimalusel ümber töödelda ja ladestada. Jäätmeid on väga erinevaid, mis tõttu on nad jaotatud liigiti erinevatesse kategooriatesse. Niisamuti tu
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi 5 % vga optimistlik hinnang. Hetkel hinnatakse bak
- Iooni moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdub iooni laenguga. - Keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on -II. Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2 (-I). - Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid NaH (-I). - Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I. Redoksreaktsioonid keskkonnas: - Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): {CH2O} + O2 CO2 + H2O (aeroobne keskkond) - Fotosüntees: CO2 + H2O + hv {CH2O} + O2 - Metallide korrosioon: M M2+ +2 - Metaani tekkimine: {CH2O} CH4 +H2O (anaeroobne) - Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon - Metalle sisaldava vee omadused: Fe2+ lahustub vees, Fe3+ vähelahustuv (Fe(OH)3) Cr6+ kantserogeenne, Cr3+ vajalik biometall põhjaveest Fe2+ eemaldamine õhustamisel
jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 28 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. 3. VEEVARUSTUS SADAMATES Veevarustus sadamates sõltub sadama suurusest ja seotusest tsentraalsete kanalisatsioonivõrkudega. Laevade varustus veega ja reovee vastuvõtt laevadelt on samuti seotud sadama suurusega ja seal sellega tegelevate firmadega. Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda
annaabi.ee 
