Facebook Like

Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekib omand ehk kellele kuuluvad asjad ?
  • Missugused õigused on isikutel asjade suhtes ?
  • Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta ?
 
Säutsu twitteris
  • Mis on õigus?- sotsiaalne kord, reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid(üldkehtestatud, formaalsed ),mida riik kontrollib riikliku sunnijärevalvega. Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid.
    1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise;
    2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise;
    3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise
    • Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest.
    • Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda)
  • Õiguse süsteem
    • Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud ( Rooma ) riigi huvidega , eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga
    • Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted.
  • Õiguse autonoomsus – Õhtumaast usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist , jumaliku ja inimliku päritoluga õigust.Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel.
    Kristlik kirik - keegi pole ühekorraga „kuningas ja preester ”.keisri ja jumala vahel on suur erinevus, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised. Õigus eksisteerib iseseisvana religiooni kõrval, üldjuhul toimivad juristid ja teoloogid eraldi.
    Lääne kultuuris õigus pole autoonomne. poliitilise võimu valdajate suhtes, õigust iseloomustab teataval määral valitsev suhtumine võimusse. Antiik-Roomas tekkinud teadmise õiguse autonoomsusest, õiguse õigustusest olla autonoomne kandis antiigist keskaega katoliku kirik . Lisaks neile praktilistele oskustele ja teadmistele valdasid Rooma hilised juristid veel teadmist, et õigus peab kontrollima poliitikat.
  • Õiguse kirjalikus- Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on koostatud 343.aastal, kirikukogu otsuste alusel. Katoliku kirik oli alustanud õiguse kirja panemise,tänu neile jõudis selle vajadus ka keskaegse Euroopa ilmalike valitsejateni.
  • Lääneliku õigustraditsiooni tunnused- õiguse autonoomsus ja tema kirjalikus oli vundamendiks .
    • olukord, kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel samaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi.
    • järsk ning tollastes konkreetsetes oludes järjest enam süvenev vahetegemine mitmesuguste õiguslike instituutide vahel ühelt poolt ning mitmesuguste teist tüüpi, jäi küll veel tava, religiooni, moraali ja erineva taseme poliitika mõju alla, kuid ta oli siiski neist järjest enam eristatavam.
    • õigusasutuste tegevuse juhtimine usaldatakse järjest enam spetsiaalse inimeste korpuse kätte, kes tegelevad õigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on põhitööks
    • professionaalid saavad spetsiaalse erialase ettevalmistuse, mille põhiosaks on kõrgem juriidiline haridus . Neil on oma professionaalne erialane kirjandus ja professionaalsed erialased koolid.
    • õigusteadust, mille uurimisobjektiks on õigus ise (analüüs ja hindamine), mis mõjutas õiguse enda arengut.
  • Rooma õiguse retseptsioon - Õiguse ajaloos nimetatakse taolist Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega:
    • Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj;
    • Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj;
    • Humanistlik jurisprudents – 16. saj;
    • Usus modernus pandectarum – 17. saj;
    • Ratsionalistlik loomuõigus – 18. saj;
    • Ajaloolina koolkond – 19. saj.


  • Loomuõigus- on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest.
    • Ratsionalistliku loomuõiguse- üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlik mõtlemisviis (Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varem öeldus tuli kahelda)
  • Kodifitseerimis idee- Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises, loomuõiguslased olid suurel määral kujundanud ka saksa, prantsuse rahvusliku õiguskeele, andes seega juristidele võimaluse hakkama saada ilma ladina keeleta. Õiguse kodifitseerimisel võibki eristada kahte motiveerivat jõudu: loomuõigust,arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni:
    • Preisi üldine maaõigus 1794;
    • Code Civil, ka Code Napoleon – 1804;
    • Austria üldine tsiviilseadustik – 1811.

  • Õiguse ajalugu 19 saj- alles sel sajandil muutus seadus selle sõna kaasaegses tähenduses ja mõttes tähtsamaks õiguse loomise ja kujundamise allikaks, viis 19.sajandi konstitutsionalism riigivõimu kehtestatud normid tunduvalt täpsematele normi vormidele. Võib esile tõsta kaks momenti:
    • konstitutsionalismi areng ning järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel;
    • kodifitseerimise areng.
  • Sotsiaalsete normide mõiste ja fuktsioonid- Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides,võib olla formaalne -(subjektiivne)„seadus ja tahe “,(sunnitud,normi täitmise kontroll,normi kehtivuse valdkond ) ja mitte formaalne-(objektiivne)ühiskond ise määrab. Funktsioonid-mõjutada inimeste käitumist.
  • Sotsiaalse normi olulisemad karakteristikud ja funktsioonid: karakteristikud- kasulikus, kohustuslikkus, faktiline realiseerumine inimeste käitumises. Funktsioonid-reguleeriv, kordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv. Sõltuvalt sotsiaalse normi liigist on käitumise mõjutamine soovitud suunas. Selles seisneb sotsiaalse normi reguleeriv funktsioon.õigus normid- Lähtumine riigist, Tagatus riigi sunnijõuga, Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus, Spetsiifilistel süstemaatilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse koondatus.
  • Sotsiaalse kontrolli mõiste ja funktsioonid ning meetodid- on sotsiaalsete normide kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sotsiaalse grupi, klassi ja ühiskonna huvidega. 2 funktsiooni –
    • sotsiaalse grupi liikmete solidaarsuse tugevdamine,
    • üksikisiku ühiskonnas kasvatamine. Kontrolli aluseka on normide ja hinangute süst. moraal , õiguse valdkondades, mis peegeldavad antud sotsiaalse grupi huvisid.
  • meetotid-
    • isolatsiooni kohaldatakse eesmärgiga kõrvaldada käitumishävik teiste inimeste juurest (vangistus);
    • hälviku eraldamine teistest eesmärgiga piirata tema kontakte teiste inimestega, kuid mitte taotledes tema täielikku isolatsiooni ühiskonnast, lubab neil taganeda tavalisse ellu kui nad on valmis ühiskonna käitumisnorme täitma,
    • rehabilitatsioon , tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas (nt anonüümsetele alkohoolikutele,narkomaanidele)
  • Sots.kontrolli vormid (formaalsed, mitteformaalsed )- Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides.
  • Mitteformaalse kontrolli nelja peamist tüüpi:
  • 1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit;
  • 2) karistus – nt kriitilised märkused;
  • 3) veenmine – nt treener võib mõjutada sportlast veenmise teel edaspidi mitte jätma treeninguid vahele, sest seeläbi kannatab tema sportlik vorm;
  • 4) normide ümberhindamine – käitumine, mida loeti hälbivaks, saab normaalse hinnangu.
  • Formaalne kontroll – assotsieerub ametlikkusega ja tavaliselt teostatakse seda suurtes organisatsioonides (nt õiguskaitseorganite ja ühiskondlike organisatsioonide tegevus, mis põhineb seadustel).
  • Sots. kontroll ja vastutus- Juriitilist vastutust võib vaadelda õigusliku suhtena subjekti ja sotsiaalse kontrolli süsteemi vahend seoses selle subjekti õigusliku käitumisega. Kuna sotsiaalse kontrollisel on 2 liiki () siis tuleneb ka vastutus nii positiivsetes kui ka negatiivsetes aspektites.
  • Positiivne vastutus on subjekti ülitatus hindlasse sotsiaalsete suhete süsteemi mis nõua aktiivsus, ühiskonnale kasulike tegude tegemist. Sellisse vastutuse objektiivse sisu moodustavad sotsiaalsete nõuete järgimine ja sotsiaalsete ootuste arvestamine . Kehtivate käitumisvormide oma järelikult on sotsiaalse kontrolli nõudmiste rikkumise korral realiseerib teine vastutuse vorm.
  • Negatiivne vastutus, mille puhul võidakse vastavalt vajadusele rakendada äristuslikke või õigust vastavalt sanktsioone.







  • Riigimõiste ja tunnused

  • Tunnused:
    • rahvas-riigi kodanikkonda. Kodakondsus väljendabki sidet inimese ja riigi vahel. Teatud küsimustes võidakse rahvana vaadelda aga kogu riigi elanikkonda.
    • Territoorium- maa-ala, mille üle riik teostab võimu. Riikidevaheliste lepingutega (piirilepingud, rahulepingud) kokku lepitud riigipiir määrab kindlaks riigi territooriumi ulatuse . Lisaks maismaale kuuluvad riigi territooriumi hulka ka siseveed , territoriaalveed ning õhuruum.
    • Riigivõim - suveräänne võim on ülemvõim inimeste ja territooriumi üle, see on võim ilma piiranguteta teatud viisil käituda, nt kehtestada norme ja panna peale .

  • Riigi ülesanded
    • Riigi territooriumi kaitse väljastpoolt pärinevate ähvarduste ja rünnakute eest
    • Seesmise õiguskorra ja rahu tagamine
    • Sotsiaalselt õiglase korra kujundamine ja säilitamine
    • Kultuuriliste püüdluste edendamine
    • Kaitse riskide eest, mis kaasnevad teadusliku ja tehnilise arenguga ( geenitehnoloogia , tuumaenergia);
    • Looduskeskkonna kaitse
    • Osalemine rahvusvahelises tegevuses tagamaks inimõigusi kriisipiirkondades
  • Riigivalitsemise vormid
  • Riigivorm e riigikord on riigi korrastuse moodus, riigi väline struktuur.
    • Monarhia – ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab monarh – ainuvalitseja, eluaegse, tavaliselt päriliku võimuga riigipea (nt kuningas).
    • Absoluutne monarhia – monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim.
    • Konstitutsiooniline monarhia – piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga. Seadusandlik võim kuulub peamiselt parlamendile, kõrgeim täitevvõim valitsusele.
    • Eristatud on ka parlamentaarset monarhiat – monarhile kuulub peamiselt vaid esindusfunktsioon - , mis on enamasti konstitutsioonilise monarhia alaliigiks.
    • Vabariik – valitsemisvorm, kus riigi eesotsas ei ole monarhi. Riigipeaks on enamasti president . Iseenesest ei pruugi vabariik olla demokraatlik, vaid võib kujutada endast ka ühe isiku või grupi võimu all olevat diktatuuri
    • Presidentaalne vabariik – parlamendist sõltumatu president täidab parlamendi kõrval seadusandlikku funktsiooni. Täitevvõim on samuti parlamendist sõltumatu; president võib olla täitevvõimu (valitsuse) juht.
    • Parlamentaarne vabariik – presidendi võim on võrdlemisi nõrk (täidab peamiselt esindusfunktsiooni), valitsusjuht on peaminister
  • Riigi korraldamise vormid
    • Unitaarriik – ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. (Unitaarriigi koosseisus võib küll olla ka autonoomseid riiklikke moodustusi – Krimm Ukrainas).
    • Föderatsioon – liitriik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimu poolset heakskiitu. Neil on oma parlament , mis võtab vastu kohalikke seadusi, samuti täitevvõimu teostav valitsus. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus
  • Riigi õiguse mõiste ja allikad
  • Riigiõigus hõlmab õigusnorme, mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused,
  • Reguleerib -
    • riigi olemust määravaid põhiotsustusi , nt valik parlamentaarse demokraatia, õigusriigi kasuks
    • kõrgemate riigiorganite (nt parlamendi, valitsuse) organisatsiooni, moodustamist ja pädevust;
    • nende riigiorganite ülesandeid, seega ka riigi olemuslikke funktsioone, nt seadusandlikku protseduuri;
    • riigi ja kodanike vahelisi põhisuhteid – põhiõiguste tagamise kaudu
  • Allikad - õigusaktid, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivad norme. Kõige tähtsamaks riigiõiguse allikaks on riigi põhiseadus (riigi põhikorra akt, olulisemaid riigiõigusnorme sisaldav seadus). Teisteks riigiõiguse allikateks on seadused, mis reguleerivad riigiõigussuhteid.
  • Parlament - sh parlamendi pädevus ja parlamendi liikmete õiguslik staatus
  • Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi – üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb tavaliselt ühest või kahest kojast. Föderatsioonides on enamasti kahekojaline parlament. Kahekojaline parlament võib esineda ka unitaarriikides. Oluliseim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Parlamendi poolt vastuvõetavate seaduste hulka võib
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #1 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #2 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #3 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #4 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #5 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #6 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #7 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #8 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #9 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #10 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #11 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #12 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #13 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #14 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #15 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #16 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #17 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #18 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #19 Õigusõpetuse kontrolltööde küsimuste vastused #20
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor elina00 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    carmenkivisild profiilipilt
    carmenkivisild: mulle sobib.
    18:55 01-11-2011


    Sarnased materjalid

    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    38
    docx
    Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega
    18
    docx
    ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused
    54
    doc
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    68
    docx
    Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused
    16
    doc
    Õiguse alused kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun