Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul [Kalevipoja säng, Vanapagana kivi]. Tuntumad on tekkemuistendid, vägilasemuistendid.
Muistis – inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis.
Muistend – rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist
Muistendid on olnud aluseks paljude kirjanike loomingule.
Muistis – arheoloogiline leid muinasajast
Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid.
Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest.
Muistsele põlvele on öeldud: “Sa ei tohi valet vanduda” ja “Issandale vannutud vandeid tuleb pidada!” Aga mina ütlen teile: ärge vanduge üldse, ei taeva nimel, sest see on Jumala troon, ega maa nimel, sest see on Tema jalgealune järi, ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure Kuninga linn. Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha.
Muistend on tõeliseks peetud, muinasjuttu aga väljamõeldiseks.Muistendil puudub süzeeline arendus.
Muistne vabadusvõitlus on Eestile palju tähendanud, kuid tänapäeval, kogu reisimise, tehnoloogia ja ülejäänud maailmaga, ei lähe meie esivanemate valatud higi ja pisarad paljudele enam korda, see on vajunud unustusse ning see oleks vaja uuesti ellu äratada, mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks.
Muistse vabadus - piiramistehnika puudumine). Vallutus- võitluse silmapaistvad sündmused on ka te tulemusena liideti Eesti ala Lääne- Viljandi, Tartu ja Muhu maalinna visa Euroopa kultuuriruumiga, mis mõjutas kaitsmine (1223., 1224. ja 1227. aastal). oluliselt maa ja rahva edasist käekäiku.
Muistis - inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt
Muistis - kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi.
Muistsel virumaal on kahtlemata vanim ja keskseim olnud Alutaguse murrakuterühm, mis haarab enda alla Virumaa kogu idaosa Soome lahest kuni Peipsi põhjapiirini ja millel on rohkeid ühisjooni põhjaeesti idamurdega, eeskätt sealse vana Kodavere murrakuga.
Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis
Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 – tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond.
Muist - seotud jutustamisaja kontekstiga, sh nt eriti meediatekstidega Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest.
Muistne vabadusvõitlus - (1208-1227)-Põhjused: a)loodeti taastada peapiiskopi kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. b)saksa kaupmehed tahtsid kindlat tugiala Väina jõe äärde.
Muistendi järgi on Verevi järv saanud oma nime sellest, et ta on tulnud karistama Uku ohvripaiga rüüstajaid, kelle veri on värvinud järve vee verevaks ehk punaseks.
Muist - pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid Muist- peegeldavad pigem fiktsionaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet
Muiste metsakasvukoha - ja metsatüüpide klassifikatsiooni brožüürina (1958). Selles töös on mitmed A. Karu kasvukohatüübid välja jäetud, osad aga liidetud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistendid - „Ülemiste järv ja Linda kivi“ - Linda istus kivil ja nuttis „Vana Kalevi haud Toompeal“ - Linda kantud kivid Kalevi hauaks „Kuidas siil kasuka sai“ võitluses sortsidega „Kalevipoja reis maailma otsa“ laev LENNUK „Saadjärv“ peale Kalevi surma viskasid kolm poega kivi Saadjärvel, kes viskas kaugemale sai riigijuhiks.
Muistne lähis – Ida Mesopotaamia on kreeka põritolu nimi, mis tähistab Tigriise ja Eufrati vahelist ala ,mis praegu kuulub Iraagile ja Süüriale.
Muistis – ehk muinasjäänus, inimese valmistatud või tema osavõtul tekkinud aineline objekt, mis on säilinud kaugeimast minevikust.
Muistne lähis – Ida.....................................................................................................................7
Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki.
Muistendi järgi on sireenide laul väga hurmav ning, kui mõni meremees neist häirimata mööda sõidab, viskuvad nad vette ja upuvad.
Muistne vabadusvõitlus on lahing, mis jääb alatiseks eestlaste südametesse, sest see on üks tähtsamatest võitlustsest Eesti ajaloos.
Muistsed pühamud ehk templid ei olnud usurituaalide läbiviimise paigaks, tempel oli lihtsalt püstitatud konkreetse jumala auks.
Muistsed asustusjäljed on piirkonnas säilinud erakordselt hästi, kuna need on juba minevikus mattunud kaitsvate luiteliivade alla.
Muistne ühiskond - tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.
Muistsed esivanemad on sangleppa pühaks puuks pidanud, sellest annab tunnistust Pühalepa kihelkonna nimetus Hiiumaal.
Muistend – jaguneb tekke- ja seletus-, vägilas-, koha-, usundilisteks ja ajaloolisteks muistenditeks.
Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
Muistne - Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad.
Muistendis on asendatud Hildico Kriemhildiga, kes tappis Attila kättemaksuks vendade hukkamise eest.
Muistses kreekas – kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et… see on tee südamest südamesse.
Muistendite sisu on vähemalt esialgu tõeks peetud, nende jutustamine ja kuulamine eeldas uskumist.
Muistendite hulka on arvatud ka legendid ja müüdid, kuid puhtal kujul on Eesti rahvaluules vähe.
Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7
Muistis - muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt.
Muistend – rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega
Muistendid on mõeldud uskumiseks, aga uskumine on õrn teema, kes usub ja miks jne
Muistend – sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
Muistseid maastikke on küllaltki raske ette kujutada, sest need on suurelt jaolt hävinud.
Muistend - sündmustik on seotud kindla koha, aja, tegelaste või sündmustega:
Muistne vabadusvõitlus – eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt.
Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha, eseme või isikuga.
Muistne vabadusvõitlus – võitlus võõraste vallutajate vägivaldse vallutamise vastu.
Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism.
Muistse trooja - retke järjena ja tõstes end esile kui Achilleuse võrdkuju.
Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: taoism,budism ja konfutsianism.
Muistendite näol on tegemist rahvaomase elu- ja loodusnähtuste tõlgendusega.
Muistendites on Vanemuine. Teised: Ilmarine, Kaleva, Vanaisa, Lämmeküne.
Muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnalegendideks.
Muistendeid on loonud FR.R.Faehlmann, need põhinevad rahvapärasusel.
Muistendit on kasutanud oma ballaadi "Ohver" loomisel Lehte Hainsalu.
Muistne egiptus – miks me võime nimetada tsivilisatsiooniks? Näited.
Muistis – muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.
Muistseks on seda hakatu nimetama paralleelselt Vabadussõjaga.
Muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik.
Muistend - rahvajutt, tugev seos konkreetse aja ja kohaga
Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära.
Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga.
Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool.
Muistsed - egiptlased olid väga uskuvad inimesed.
Muistised on säilinud maapõues või maapinnal.
Muistsest ajast on vask olnud tornikella metall.
Muistendid on sageli seotud loodusega.
Muistenditest on jälginud palju autorid.
Muistend on teatud liiki rahvajutt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistendi järgi on harakas tekkinud vanakuradi tütrest (ka: nõiast, vanatüdru- kust). Et harakal on pikk saba, sugeneb sellest saamisloo täpsustus: harakas on tekkinud sõr- mest või varbast.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistend - rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistis – ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistend - rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa)
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistend - lühike jutt, mis vahendab tõekspeetavat olukorda.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend – rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamist loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend - rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend - Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend - rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend on rahvaluule liik, mille tegevustik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendi ülesandeks on selgitada, õpetada ja tõestada.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend – rahvajutt, mille kena kirstu keskeelle, sündmustik on seotud kõnekäänd – rahvapärane valge laudade vahele.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend on enmasti üheepisoodiline jutustus, mida kantakse ette selge eesmärgiga paista usutav ja tõene.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend – käsitleb enamasti rahvausundilisi tegelasi ja kujutlemi ning on seotud loodusega.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend - rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku
Vote UP
-2
Vote DOWN
Muistend on teadmine millegist (eristatakse vestulse vormis, kommunikatsiooni žanr)
Vote UP
-4
Vote DOWN
Muistend on tõeliseks peetud, muinasjuttu aga väljamõeldiseks Muistendis on juttu koletu ja jõuga olenditest, muinasjutus on reaalsed tegelased Muinasjutus on kindlad tunnused Muistendil puudub süzeeline arendus Muinasjuttudes on vastandatud headeks ja halbadeks.
Vote UP
-4
Vote DOWN
Muistend - tõestisündinud loona esitatav lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku v sündmusega.
Vote UP
-7
Vote DOWN
Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun