Ajalooarutlus: Miks eestlased kaotasid Vabadusvõitluse (0)

Miks eestlased kaotasid muistse Vabadusvõitluse?

Muistne Vabadusvõitlus on lahing, mis jääb alatiseks eestlaste südametesse, sest see on üks tähtsamatest võitlustsest Eesti ajaloos. See lahing näitab, et eestlased on juba 13.sajandist peale oma vabaduse eest võidelnud.
Ma arvan, et eestlaste üheks kaotamise põhjuseks oli see, et eestlastel puudus ühistegevus ja polnud ühtset riiki. Iga maakond võitles enda eest ja teiste saatus neid ei huvitanud. Samuti olid maakondade vahelised sidemed nõrgad. Maakonnad ei aidanud üksteist materiaalselt ja häda tekkimisel keegi ei raatsinud appi tulla.
Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Eestlaste sõjavagi koosnes tavalistest meestest, kellel puuudus eelnev sõjaline kogemus ja strateegline mõtlemine.Vallutajate sõdurid olid peamiselt rüütlid, kes olid elukutselised sõjamehed ja kellel oli sõjaline väljaõpe. Rüütlid kasutasid ka relvi ja sõjalist tehnikat , mis olid eestlastele veel tundmatud, ja mida nad ainult pärast sõda tundma õppisid.
Eestlastel tuli võidelda mitte ühe, vaid mitme vaenlase vastu. Aastal 1208 jõudsid saksa ristisõdijad Ugandisse ning ristiusustasid selle maakonna. Aastal 1219 jõudsid Taani väed Tallinna, mille käigus vallutati Põhja-Eesti. 1220 tungisid Rootsi väed Lihulasse. Eestlased võitlesid vapralt ja võitsid selle lahingu. See võit oli väga tähtis eestlaste jaoks, sest see tõstis usu endasse ja andis jõudu edaspidisteks võitlusteks. Kuid ainult usust endasse ei piisanud , sest lõpptulemusena jaotati Eesti neljaks osaks.
Ristisõdijad kasutasid oskuslikut ära eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Kui eestlaste suhted naabritega oleksid head, siis nad võiks ühise sõjaväe moodustada, mis oleks ehk piisavalt tugev, et vaenlased tagasi lüüa. Vägede ühendamine oleks väga keeruline, kuna eestlaste naabrid olid vabadusvõitluse ajaks juba alistatud. Ristisõdijad suutsid eestlaste ja nende naabrite vahel tekitada tüli, mille tulemusena ristisõdijad vallutasid Baltimaade rahvad ükshaaval.
Vallutajate pool oli tolle aja Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud – Rooma katoliku kirik . Ristisõdijatele saadeti katoliku kiriku poolt pidevalt täiendusi. Viimased lahingud olid eestlaste jaoks kõige raskemad , kuna mehi ei jätkunud. Tänu suurele ülekaaule ja kiriku toetusele ristiusustati pärast pikki ja raskeid lahinguid Baltimaad .
Kokkuvõtteks võib öelda, et eestlastel polnud erilisi lootusi võita muistset Vabadusvõitlust. Ristisõdijatele saadeti pidevalt täiendusi ja nad oli ka paremad võitlejad. Kui Eesti ei alistuks, siis oleksid surma saanud kõik Eesti eest võidelnud vaprad mehed.