Kirjanduse koolieksamipiletid 2013 (1)

I PILET
1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel
2. Modernistlik luule – (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism – A.
Blok ; futurism – V. Majakovski ; imažism – Th.S. Eliot ; sürrealism – F.G. Lorca ;
akmeism – A. Ahmatova ).
Vastused:

• Etnograafia - kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms
  
• Etnoloogia - teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus
  
• Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset
  

Raskused müütide uurimisel:
Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust- suhu ja selle pärast ka palju muutunud.
2) Akmeism- 20. sajandi vene kirjandusvool , mis taotles luule vabastamist sümbolistlikust müstikast ja abstraktsusest, pöördudes reaalse elu ja maiste asjade poole. Akmeistid tähtsustasid täpset sõnakasutust; nende vormimeisterlikul luulel oli teatud seoseid estetismiga, võis täheldada individualismi ja elitaarsuse ilminguid .
A.Ahmatova- Ahmatova luuletused oli erakordselt lihtsad, kuid peitsid endas sügavaid tundeid, samuti olid konkreetsed ning uudsete rütmidega. Ahmatova luulet täidab tihti kurbus, kus kangelane kannatab armastuse pärast ja unistab eraklikust elust ja surmast. Ahmatova luuletused mõjuvad nagu novellid , sest neis on psühholoogilist pinget, dialoogi ja tähendusrikkaid detaile.
Sümbolism- Sümbolistid pöörasid oma loomingus tähelepanu nii headusele kui ka kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastute on saatan olnud kunstis põnevam kui jumal. Sümbolistid pidasi oluliseks rõhutada, et kui maailmas on üldse midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges - inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ning surmas.
A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu „Värsid kaunist daamist“ ( 1904 ), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest . Poeet ülistab Naist, seda salapärast olevust, keda ühelgi mehel pole antud mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema mitmete luulekogude meelelolu on sünge, oma unistuste maailma asemel näeb poeet enda ümber rahva kannatusi. Erinevalt paljudest teistest haritlastest tervitas Blok vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli „ Intelligents ja revolutsioon“, poeemi „Kaksteist“, milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse „Sküüdid“ jm.
II PILET
1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades – kes loob, millest loob ja kuidas loob
(3 omal valikul )
2. Modernistlik proosa – (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun , Joyce, Kafka , Hesse,
Bulgakov , „kadunud põlvkond“ - Remarque v Hemingway
Vastused:

• Egiptus : Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal)
  

India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed)
Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas, rebust maa, jumala kehaosadest maailm, jumala kirpudest inimesed, jumala juustest taimed

• E.M.Remarque – Õppis katolikus toomkoolis väga hästi ja unistas muusikukarjäärist, tal oli 2 õde. 1916 sai ta sõjaväekutse, pärast 4kuulist väljaõpet saadi poisid rindele, sõdis samas rindelõigus Hitleriga. Töötas õpetaja, ajakirjaniku ja müügiagendina. Kirjanikukarjäär algas romaaniga „Läänerindel muutuseta“ mis sai hetkega väga populaarseks. Kuna raamat oli väga vastumeelne natsionaalsotsialistidele, põletati osa Remarque raamatuid tuleriidal, sügavalt sõjavastane
  

„Läänerindel muutuseta „
Jutustab inimeste läbielamistest sõjas ning sellest, kuidas üks põlvkond jääb ilma oma elu ühest kauneimast osast-noorusest. Autor püüab võimalikult lihtsalt näidata seda, mida üks sõda endaga kaasa toob ja kuidas see inimest igaveseks muuta võib.
Paul Baumer on 17-aastane koolipoiss, kes läheb klassivendadega vabatahtlikena rindele, et kaitsa oma kodumaad . Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata . Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama . Kuigi sõda käis juba täies hoos , ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta rünnaku ajal kähmlusesse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus pussitab ta tolle surnuks, kuid kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. omade juurde tagasijõudes tundub see aga taas kauge mälestusena. Lõpuks on Paul viimane, kes nende rühmast veel elus on. Ta üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes juhusliku mürsukillu tõttu surma saab. Paul sureb päeval, mil loodetakse juba rahu ning päev võetakse kokku sõnadega läänerindel muutuseta...
III PILET
1. Inimese loomine erinevates piirkondades – kes loob, millest loo, kuidas loob ja miks
loob (3 omal valikul)
2. Salinger „Kuristik rukkis “ - probleemistik, teose aegumatus; peategelase olemusjooni,
väärtuste kriis.
Vastused:

• Egiptus: Ra pisaratest tekivad inimesed
  

India: Sündis Visnu nabast lootuseõiena, hooletu Brahma pillas oma tütart taga ajades seemne maapinnale ja sellest kasvasid esimene mees ja naine, Brahma lõi inimesed oma kehaosade kaudu- peast , käsivartest, puusadest ja jalgadest
Hiina: Jumalanna Nuwa tunneb end üksi, voolib savist inimesi, annab sigismisvõime

• Probleemistik: Raamatus räägitakse suhteliselt aktuaalsetest noorte probleemidest. Õpiraskustest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest, valetamisest, kuidas noored tahavad juua ja pidutseda, mitte alluda sellele maailmale, mis paneb neid tegema midagi, mida ise ei soovi. Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas.
  

Holden: tasakaalutu, närviline, pikka kasvu, nägi vanem välja kui oli, egoistlik , arg, hoolimatu , hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia .
IV PILET
1. Rändmotiivid kirjanduses – osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid
(maailma)kirjandusest
2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose „Katk“/“Võõras „ lähivaatlus.
Vastused:

• Verepilastus – „ Kuningas Oidipus „ „ Hamlet “
  

Pikk ja raske kodutee - „Odüsseia“ „Toomas Nipernaadi „ „ Peer Gynt “
Saatuslik eksitus – „Hamlet“ „ Romeo ja Julia “ „Pihtimus“

• Camus’ filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana.
  

„Võõras“
Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on vähe raha ja tuttavaid, kuid siiski oli tal Raymond ja Salomano, kellega vahepeal juttu ajada. Mersault tunneb end ühiskonnas võõrana. Ta oli väga ükskõikne, seda näitas juba see, et ta isegi ei nutnud, kui ta ema matused olid. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veetsid koos lübusasti aega, nagu ei olekski ta ema vahepeal surnud.
Meeltesegaduses tapab ta 5 kuulilasuga ära ühe araablase, kes oli Raymondi õega halvasti käitunud. Alles peale mõrva hakkab ta elu üle järele mõtlema, kuid lõppude lõpuks välja ei mõtle midagi. Tal on kõigest ükskõik, isegi kohtus ta ei ürita ennast kaitsa ja vastab kõigele napisõnaliselt, nagu teda ei huvitaks, mis temast saabja tema üksküiksust kasutati kohtus tema vastu ära.
http://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/albert-camus-vooras-lugemiskontroll.html
V PILET
1. Kangelaseeposed – pealkiri, põhisündmus(ed), ajalooline tagapõhi, idee/mõte (5 omal
valikul)
2. Ülevaade A. H. Tammsaare loomingust. „Tõe ja õiguse“ kunstilisi iseärasusi.
Vastused:

• 
  
• „ Rolandi laul“- pärineb 11.sajandist. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse ehk kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui Karl Suur Hispaaniast 778 tagasi pöördus, ründasid baskid tema jalaväge ja hävitasid selle. Võitluses langes ka Roland . Lugulaul ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust, idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat. Teoses pole armastust ega huumorit , ainult rahvuse kaitsmise idee.
  
• „Laul minu Cidist“- 12.saj, teose peategelane on Rodrigo, hüüdnimega Cid. Cid tähendab isandat ja on hispaania senjööride sage tiitel . Cid kuulus kõrgaadlisse oli kuninga Sancho II väeülem ja peamine abiline. Pärast Sancho surma sai troonile tema vend Alfonso VI, kes soosis krahve, kes Cidi vihkasid- nii tekkis Cidi ja Alfonso vahel riid ja Alfonso kasutas esimest võimalust, et Cid pagendada.Pärasr seda leppis Cid kuningaga ära ja ning sõdis koos temaga mauride vastu. Idee: kodumaa ja hispaania rahvuse idee.
  
• „ Beowulf “ – Teose sisuks on sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis, anglosakside kunagistel asualadel. Beowulf on L-Rootsi vägilane ja hilisem kuningas. Esimese osa keskseks sündmuseks on Beowulfi võitlus end rabamaade taga järves varjava koletise Grendeli ja tema emaga, kes ei sallinud rõõmu ega naeru . Beowulf tapab nad järve põhjast leitud mõõgaga, mis on nii vägev, et seda suudab tõsta vaid Beowulfi-sugune kangelane. Nõiduslikku veealust riiki võib võrrelda põrguga. Teine osa kirjeldab Beowulfi võitlust tuldpurskava lohega , kes riisub aardeid ja tapab inimesi. Kangelane tapab koletise ja võitleb rahvale kätte vabaduse, kuid ise sureb.
  
• "Lugu Igori sõjaretkest"- 12.saj, Eepose peategelaseks on Igor, kes alustas 1185. a sõjaretke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Igor langes vangi ja polovetsid rüüstasid kaitsetuks jäänud Vene alad. Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks.
  
• "Karutapja" tegevus hõlmab 12-13 saj, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. "Karutapjas on kajastatud veel sakslaste tulekut Läänemere aladele , liivlaste vanema Kaupo sõitu Rooma , saksa kivilosside ehitamist Ükskülasse jne. Karutapja on tegelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust. Tema kujus on väljendatud mõtet, et et rahva ja inimkonna teenimine on kõrgeim ideaal. "Karutapja" vastandtegelaseks on reetur Kangar, kes peab silmas vaid omakasu. Eeposes on väljendatud mõtet, et äraandmine toob ka äraandjale endale halba - lõpuks jääb Kangar üksi ja tema ei taha tegemist teha suguvennad, saksa ristirüütlid ega ka preestrid .
  

2. I periood:
Kirjutas maaeluteemalisi jutte , mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskuse eest.
„Mäetaguse vanad“, „Vanad ja noored“, „Käbe-Kaarli noor naine“
II periood ehk Tallinna periood:
Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt „Päästmisel“, „ Hiire pärast“, jutustus „Rahaauk“ ja „ Lehekandja nr.17“.
III periood ehk üliõpilasaastate looming:
kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi , mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid.
„Pikad sammud“, „Noored hinged“ ja „Üle piiri“
IV periood ehk haigusaastate looming
Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu „Poiss ja liblik“, armastusnovell „Varjundid“, sümbolnovell „Kärbes“-sügava mõttega peenelt töödeldud lood.
V periood ehk küpse ea looming
taluelu temaatika ja realistlik kujutamislaad
Romaanid: „Kõrboja peremees “ , „Tõde ja õigus“
Lahkab maaelu probleeme ning loeb sügavaid monumentaalseid karaktereid.
„Elu ja armastus“
„Ma armastasin sakslast “
„Põrgupõhja uus Vanapagan “
Lühidalt öeldes kirjeldab, põhjendab, seletab kõne all olev Tammsaare teos lahti eestlase põhiolemust, tulevikulootusi, iseloomu, ühendatust maaga. "Tõde ja õigus" näitab halastamatult täpselt eestlaste omavahelist suhtlemist, eesti mehe suhtumist oma naisesse, eestlase usku jumalasse, maasse, iseendasse, uuendustesse jne.
1. Tegevuspaikade mitmekülgsus, karakterite tabavus, talurahva elu kujutuse sügavus, autori piirdumine kindla piirkonna ja omavaheliste suhetega.
2. Romaani tegevuse tempo on aeglane, laineline , algul kirjeldatakse elu lühemate ajavahemike jooksul
VI PILET
1. Shakespeare ´i näidendid – žanr, põhiteema, sõnum (3 omal valikul)
2. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa erinevad peremehetüübid ja naiskarakterid.
Vastused:

• * „ Othello “ – tragöödia
  

Teose autor on kirjutanud selle teose, et näidata rahvale, et mõni inimene on väga julm ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääriredelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema, kuna Othello tegelane oli maur . On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armuprobleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub oma sõpra, kes on kahepalgeline ja ei ole tegelikult sõber.
* „Hamlet“ – draama
Põhiteemaks on kättemaks. Sõnumiks on see, et kättemaks tekitab enneolematu ebaõigluse ja vägivalla. Hamleti põhiküsimus on: olla või mitte olla. Olla tähendab südametunnistuse järgi elamist. Olemine on võitlus ja toob endaga kaasa piinu. Mitte olla- surm või sõdametunnistuse hülgamine, leppimine ebaõiglusega.
* „Romeo ja Julia“ –tragöödia
Teineteisesse armuvad kaks inimest (Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi , kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu , mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeole sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda , ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda.
Põhiteema on keelatud armastus. http://raamatublogi.blogspot.com/2011/08/romeo-ja-julia-william-shakespeare.html

• *Andres- aktiivne tegutseja , plaanitseja, looja, nõudlik enese jt suhtes, püüab tegutseda ausust silmas pidades, elu sunnib oma ideaale jalge alla tallama, töö hindamine, kindel ja usaldatav mats
  

* Pearu- kerglane uhkeldaja, praalija, vaimne alaealine, kellel pole tegevust tõeliste täiskasvanute maailmas. Sellest tulenev tembutamine, teiste kiusamine ; hull, järeleandlik, puutumatu
* Krõõt- hingelt tõeline perenaine , sellest tulenev enesekindlus, naiselikult õrn ja habras, füüsiliselt murdub rängas töös, tema vaimsus elab üle aegade
* Mari- süütunde all kanntamine röövib usalduse, eneseavastamine, ent teeb vastuvõtlikuks teiste rõõmudele ja muredele. Oru perenaine- füüsiliselt mehe ja eelarvamuste ori. „ pernaiseseisuse“ ninel laseb end alandada.
VII PILET
1. Ibseni „ Nukumaja “ ja „Peer Gynt“ – žanr, põhiteema, sündmustik ja sõnum
2. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa probleemistik, ideestik, erinevad karakterid,
protoaines.

• „Nukumaja“-draama Teema: Nora kasvas rikkas peres ilma muredeta. Helmer jääb haigeks ja laenu saamiseks võltsib Nora oma isa allkirja.
  

Sõnum: igast väikesest valest kasvab suur!  (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur!) Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada  mida nad tunnevad ja päriselt tahavad.
Sündmustik: Sõideti puhkusele Itaaliasse, raha sai Nora väidetavalt isa pärandusest, kuid tegelikult hoopis laenas Krogstadilt. Kui Helmer Krogstadi vallandada tahtis, ähvardas mees, et kui see juhtub, siis räägib ta ära, et Nora võltsis oma isa allkirja. Krogstad lastakse ikkagi lahti, mees ei anna Norat kohtusse, vaid saadab kirja Helmerile. Peale kirja lugemist ei luba Helmer Noral lapsi kasvatada. Hetk hiljem tuli uus kiri Krogstadilt, kus ta vabandab ja et tal on kahju et ta nii tegi. Helmar hävitab mõlemad tõendid ning annab Noral oma ägestumise andeks, kuid sellest peale sai Nora aru, et Helmer mängis temaga nagu marionetiga ning ei võtnud teda kui väärilist kaaslast. Nora hülgab pere, kui mõistab, et mees pole teda kunagi tõeliselt armastanud ja Nora pole kunagi mõelnud enda peale,e t mida tema elult tahab.
„Peer Gynt“- draama Teema: Liigne enesearmastus ja egoistlikus maksab tulevikus kätte ja tekitab konflikte ning arusaamatusi.
Sõnum: Lapsega tuleks mõnikord karmimalt käituda.(arvab, et on teistest etem) Teos rõhutab veel inimeste sisemust. Inimene, kes elab samas kohas ja töötab samas linnas,on rohkem ise, kui keegi, kes rändab palju ja vahetanud palju töökohti.
Sündmustik: Peen Gynt on valelik, isekas ja vastutustundetu , kes köitub alati nii nagu talle parem on. Peer Gynt röövib pulmast ära pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig jörgneb sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Vanduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast müelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks.

• Probleemid: a) Mõistete „tõde „ ja „õigus“ vahekord , inimeste erinevad suhtumised nendesse.
  

b) inimese ja looduse vahekord; loodus kui inimese tegevus ja eksisteerimisväli
c) erinevate inimeste olemus perekonnasuhetes; suhetes teiste inimestega, eluga, tööga; see on matsi ( tõsine töömees) ja vurle (linlaslik ellusuhtumine) tüüpi inimesed.
Ideestik: a) Tõde ja õigus ei ole sünonüümid;õigust püüab peaaegu igaüks, ent kaugeltki mitte tõe abil. Õiguse mõiste oleneb sageli taotleja karakterist, „seisusest“, huvidest ja kasust.
b) et ekisteerida, peab inimene loodusega (vargamäega) pidevalt võitlema, siis on ka tulemusi, ent Vargamäe on üldse inimese tegevusvälja eneseteostuse sümbol
c) T. Hindab inimesi, kellel on ideaale, mille nimel vaeva nähakse, inimesi, kelles on matsile omast kindlust ja püsiväärtusi; taunib pealiskaudset vurlelikku elustiili
VIII PILET
1. Ilukirjanduse põhiliigid ja –žanrid skeemina
2. J. Krossi ajaloolised romaanid. „Keisri hullu“ probleemid ja peategelane kui
mõistatuslik maailmaparandaja.
Vastused:
EEPIKA e jutustav kirjandus
Muinasjutt , anekdoot, jutustus,
3, eepos , novell , romaan
LÜÜRIKA e luule
Ood e ülistuslaul, haiku , pastoraal e karjaselaul, valm, ballaad , lüüriline luuletus
DRAMAATIKA e näitekirjandus
Komöödia, tragöödia, draama
„Keisri hull“
Probleemid: Võimu ja vabaduse probleem. Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval sõnavabadust. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaariga pahuksisse. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar , et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada. Vanglasse lukustatuna ei saanud Timotheus oma perekonnaga kuidagi kontakti, sest temalt võeti ära kõik vabadused , kuid abikaasa koos oma ja Timo vennaga leidsid vangi. Tsaari poolt tunnistati mees hulluks ja lubati seejärel vabadusse , kuid vaatamata koju lubamisele polnud Timotheus vaba, sest talle määrati järelvalvaja. Pikka aega plaaniti põgenemise plaane . Välismaale põgenedes oleks Timost saanud vaba mees, kuid otsustati siiski Eestisse jääda ja oma tegude eest siin vastutada. Timotheus von Bock läks võimuga riidu, kuigi oli alles olnud tsaari alam. Kõikidel inimestel ei olnud julgust tsaarile vastu hakata ja eesti rahva eest välja astuda. Mõlemad Timotheusele määratud nuhid olid riigivalitsejale nii truud, et ei pidanud paljuks olla oma sugulase vastu või koguni inimese elu kallale kippuda. Timotheus von Bock maksis eluga julguse eest oma vaateid avaldada.
Petegelane kui mõistatuslik maailmaparandaja
Raamatu põhisisuks on peategelase poolt kirjutatud tsaarivaenulikud kirjad. Tema kirjateos sisaldab palju keisrivastast informatsiooni. Ometigi ei kirjuta peategelane midagi valesti, ta avaldab vaid tõtt, mida paljud teha ei julge. Timo tegi nimekirja asjadest, mida keiser tema meelest valesti teeb, ta ei kartnud neid kirju ka keisrile endale saata- see näitab, et ta oli otsekohene ja paindumatu inimene. Peale kirjade saatmist tembeldati Timo ohtlikuks ja pandi vangi. Timo ei tahtnud, et ta naine Eeva tema väljasaamise pärast pingutaks, mis näitab, et tegelane vältis kompromisse. Pigem astus ta oma saatusele vastu, kui paluks oma tegemiste eest andeks. Vanglast vabanedes oli tal võimalus põgeneda, kui ta oli paindumatu ja jäi Eestisse edasi, tahtmata tsaarile alla vanduda. Ta oli nõus oma saatusele vastu seisma ja põgenemist pidas ta argpüksilikuks teoks. Kui leiti Timo surnukeha arvati, et ta ei pidanud vastu ja sooritas enesetapu. Tegelikult aga tappis mehe tema endine järelvalvaja hr. Laming. Timo ei pannud kätt oma elu kallale. Ta oli võimeline oma kunagise teo eest vastutama elu lõpuni ja jäi oma arusaamale keisririigist truuks.
IX PILET
1. Maagilis -realistlik romaan/novell, romantismiaegne romaan, psühholoogiline romaan
– selgitada žanri olemust, tuua näide
2. Fr. Tuglase uussümbolistlik novell ( lug ja analüüsida „Suveöö armastus“, „Inimese
vari“ või „Popi ja Huhuu“) või P. Vallaku uusrealistlik novellistika või A. Gailiti
uusromantiline romaan.

• * Maagilis-realistlik romaan- võimalikult realistlik + maagia. Tunnused: teise vaatenurk, unenäod. M.Bulgakov „Meister ja margarita“
  

* Romantismiaegne romaan- sai alguse inglismaalt, palju tundeid ja elamusi, kangelased on uhked ja erakordsed, väärtustab lootust, armastust, õnne ja nukrust , pöördutakse mineviku poole, tegelased on vastandatud (hea ja kuri), ebatavalised tegevuskohad, väga tundeküllane nt V.Hugo jumalaema kirik pariisis
*Psühholoogiline romaan-keskendub tegelase hingelise, vaimse, emotsionaalse elu kujutamisele. Vähem pööratakse tähelepanu süžeelisele tegevusele ja välismaailma sündmustele. Sisemonoloogid , tagasivaated. Nt: Vilde „Mäeküla piimamees,“
2) Novelli sissejuhatus määrab koheselt ära äreva ning ruske ja rõhuva meeleolu. Sissejuhatus suudab lugeja häälestada, ootamatuse ning salapärasuse lainele, mis kestab läbi teose. Kirjutise peategelaseks on vanem naine – Maret , kes ootab koju oma poega . Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud ema hinge suure haava. Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema poeg oli saatnud. See tõstis Mareti lootusi arvates, et tema poeg on elus ja sammub kodu suunas oma põlenud näoga. Mõni päev hiljem ei saa Maret korralikult magada ning jookseb jõele, kus näeb teisel pool kallast meest ning arvab, et too on tema poeg, sest mehe nägu on söestunud ning kere haavu täis. Ta viib mehe oma tarekesse, kus ravitseb ta haavu. Emaarmastus , lootus ja meeltesegadus ei lase Maretil selgelt mõelda. Mees, keda ta ravis, ei tundnud oma kodu ära, vaatas kingitud kukrut imestusega ning emagi ei olnud talle tuttav. Maret oli murest ja suurest armastusest poja vastu pimedaks muutunud ega saanudki aru, mis tegelikkuses toimub. Hoolimata Mareti hoolitsusest, suri haavatu ära. Maret oli väga endast väljas ning ei suutnud juhtunut uskuda. See oli teose kulminatsiooniks ning ühtlasi toimus hetkeks pingelangus, kuid kirjaniku osava sõnakäsitluse tõttu ei kaota teos lugejas huvi. Matustel oli ema suures meeltesegaduses. Ta ei suutnud uskuda, et matab oma poja, kes äsja jõudis koju. Tema pime emaarmastus ei tekitanud Maretis kordagi kahtlust, et midagi võiks olla valesti. Sellele meelenukrusele järgnes puänt, mis seisnes selles, et maret sai ühelt soldatilt teada, et ta ei matnud oma poega maha vaid mingisuguse suvalise mehe.
Sõnum, mida Tuglas novelliga edasi püüdis anda on ilmselgelt häälestatud sõja vastu, sest teoses on sõda kujutatud väga võika ja mõttetult piinavana. Samuti annab kinnitust sõja vastasusele aasta, millal see teos kirjutati. Äsja oli lõppenud I Maailmasõda ning Vabadussõda. Tuglas rõhutab ka emaarmastuse pimedusele ja piiritusele.
X PILET
1. Kujunemisromaan , õudusromaan/-novell ja realistlik romaan – selgitada žanri olemust,
tuua näide
2. Valida käsitlemiseks 2 autorit või 1 autor ja 1 luulerühmitus: (nt „Noor- Eesti -
euroopalik kultuur; Siuru meelelisus; Tarapita ekspressionistlikkus, arbujate
põhihoiakud). Luuletajad : G. Suitsu sotsiaalne kujundlikkus, E. Enno sümbolism, M.
Underi luuletemaatika, H. Visnapuu armu- ja isamaalüürika, B. Alveri mõtte- ja
väljendusselgus, H. Talviku nägemuslikkus. Pagulasluule tähtsamad autotid ja teemad -
K. Lepik, I. Laaban .
1) * Kujunemisromaan-  kirjandusžanr, kus noor tegelane omandab elukogemusi ja küpsuse. Peategelane tavaliselt sünnib kas vaesesse perre või orvuna, ta on üksi ja tal on vähe sõpru, halb haridus, palju vaenlasi, lõppeb hästi, pühendunud mingile eesmärgile. Nt: Gailit "Ekke Moor " Õudusromaan- romaani tüüp, mille ülesandeks on inimest vapustada, kohutada või vastumeelsust tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu, kannatusi jne. Sündmustik on sageli seotud müstika või nõidusega. Nt: Rein Põder „Külmnäpp“
* realistlik romaan- tõelisust kujutatakse ilustamata, tegelased on sageli keerulise hingeeluga, nende teod ja mõtted võivad olla vastuolulised. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte kohaselt seda suudab kujundada. Realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus , kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. nt. Shakespeare "Romeo ja Julia"
2) * Marie Under- Nimetatud ka Eesti luule hingeks, Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega (1917). Aastatel 1917–1918 ilmusid Underilt luulekogud " Sonetid ", "Eelõitseng" ja "Sinine puri ", mis tegid ta tuntuks üle Eesti. Underi varasem luule on sensuaalne , täis loodus ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus " Verivalla ja "Pärisosa" toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid esindajaid, kelle loomingus on esile tõusnud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamused , tõde, igatsus jne. Sellised luulekogu on nt "Rõõm ühest ilusast päevast",
*Tarapita- oli eekõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas 1921-1922. Ükskõik mis mõjudele ka ei osutataks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega. Tarapita esteetiline , kirjanduslik programm manifestides ei väljendunud, kuid suurem osa Tarapitalastest oli seotud ekspressionistliku vooluga, poeedid ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas.
Ekspressionism - sõjavastane protest, astusid võitlusse ahnuse ja tõusiklikkuse vastu. Tagaplaanile jäeti tundeelamused, analüüsisid ja üldistasid. Tähtsaimad liikmsed olid Friedebert Tuglas ja Marie Under
XI PILET
1. „Toomas Nipernaadi“ – teose sisu, Nipernaadi kui arhetüüpne kuju kirjanduses, teose
idee
2. Valida käsitlemiseks 2 autorit ja nende luulenäited järgnevate hulgast: modernism
1960.-70.aastatel – A. Kaalep, A. Alliksaar, J. Viidingu keelemängud. P.-E. Rummo
valu ja tõetaotlus. J. Kaplinski harmooniaotsingud. H. Runneli rahvuslikkus, V. Luige
uussümbolism, luule poliitiline alltekst . D. Kareva või I. Hirve armastusluule.
“Toomas Nipernaadi” on mees, kes suviti rändab mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt manipuleerib ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust.Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui naised teda ei kohtakski. Ma usun, et elu pärast Toomase lahkumist on suur piin ja mõni õrnema hingega naine on valmis need piinad lõpetama. Aga Toomas sellest ei hooli. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Sellepärast räägib ta pidevalt naistele ilusaid jutte elust koos temaga, aga see kõik on vale.Võibolla ta tõesti tahab nende naiste, kellega ta kokku puutub, ellu tuua põnevust, aga ma väga seda ei usu, temaga kaasnevad vaid purunenud lootused.
Kalju Kiisa film “Toomas Nipernaadi” jätab nimitegelasest sootuks teistsuguse mulje. Seal on ta nagu parandamatu romantik, kes rändab mööda maad, et leida tõelist armastust. Ta teeb naised õnnelikuks, rääkides neile seda, mida nad kuulda tahavad ja rohkemgi veel. Tema jutud on tohutult ilusad ja panevad unustama tegeliku elu raskuse. Toomas lahkub küll nende kõigi juurest, aga sellega paneb nad mõistma, millisest elust nad end ilma jätavad, sest igaühe elu on tema enda teha. Näib, nagu ta tõesti armastaks mõnda neist naistest, keda ta kohtab, aga kellegi juurde ei jää ta päriseks, ikka läheb ta teele, justkui poleks kusagil tema joaks õige koht. Ja ei olegi. Ta sobib kõikjale vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle minna. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Aga tema jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima .

• *Hando Runnel - Kirjutas enamasti isamaaluulet, teemadeks on eestluse kestvus ja seda varitsevad ohud, on ka armastust ja huumorit. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et enamik tema kuulet on viisistatud. Luuletuste toon on sageli murelik või irooniline .Teravuste ja kibeduse kõrval ilmeb ajapikku ka habrast tooni. Keele- ja vormikasutuse poole pealt oli ta stiil lihtne, puudusid keerulised sõnakasutused, oli aja- ja ühiskonnakriitiline. Esimesed luulekogud olid „Maa lapsed“ ja „Laulud tüdrukuga“ Kirjutas ka lasteluuelt. Veel luulekogusid:“Avalikud laulud“ „Kiikajon ja Kaalepuu“ Kodu-käija“ „Üle alpide “ jne
  

Doris Kareva- Range vorm ja viimistletud keel, põhiteemaks on armastus, loodus, religioon ja surm. Doris Kareva ütleb, et tema luuletused on nagu ekstrakt- valad vett juurde ja saad jälle ämbritäie keelekastet. Kareva loomingus saab eristada kolme etappi . Esimene neist on kõige lühem ja avaldub peamiselt esikkogus „Päevapildid“,
1980. aastatel sidus Kareva oma luules armastust ning müstilisi elamusi eetiliste seisukohtadega („Vari ja viiv “)
Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi.
XII PILET
1. „Isa Goriot “ – teose sisu, põhiprobleemid, idee
2. Valida üks 2 temaatika vahel: a) Iseloomusta modernismi võrdluses
postmodernismiga. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog , eksistentsiaalsus,
võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma
valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A. Kitzbergi draamad , O. Lutsu
külakomöödia. Tammsaare psühholoogilised draamad. Väärtuste kriis E. Vetemaa
näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu
näidendites.
Modernism:
Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon. (algus, keskpaik,lõpp)Teksti ei pruugita kohe mõista, vb tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud. Muutub ka vaatepunkt: jutustaja ei ole enam kõiketeadja ja hinnagute andja. Kujundikeeles kasutati sümboleid, groteski ja absurdi . Modernistid püüdsid maailma täiustada ja parandada.
Postmodernism
Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute eiramine , aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, teemade katkendlikkus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabanemine piiranguist, kõikelubatavus. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, misk utsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma "oma teost"
Sisemonoloog - Kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu.
Eksistentsiaalsus- inimeksistentsi ja selle tähenduste tõlgendamine.
Võõrandumine - Inimtegevus ja selle tulemused muutuvad talle olemuslikult võõraks ning tema üle valitsevaks jõuks.
grotsesk - kummastav kirjutamisviis, mis ühendab ühendamatuid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku – ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele.
Mõisted
Sonett- koosneb 14-st värsireast, (4+4+3+3) soneti värsi pikkus on 11 silpi, soneti riim peab olema puhas ja kõlav, tähtis on püant
Ballaad- on vormilt luuletus, sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse dialooge .
Poeem - pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus.Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus.
Haiku- Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm , mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).
Epiteet - lisandsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna
Metafoor- kõnekujund ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel (nt. sõnu kaaluma).
Võrdlus- objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. 
Isikustamine- eluta olendile antakse elusolendi kuju
Retooriline küsimus – emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise. (Nt: Kas olen hull? Ei, tõesti mitte.)
Tabu - asjad, mis on keelatud
Allegooria - on mõistukõne. Allegoorilises kirjutises mõeldakse üht ja kirjutatakse teist.
Poeetiline liialdus- kirjeldatava asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks
refrään- kordus laulu/salmi keskel
Parallelism- mõtteriim või mõttekordus
algriim - -sõnade algushäälikute kordamine värsis
värss- luuletuse rida
stroof - luuletuse salm
remark- selgitav märkus
tragöödia- dramaatika zanr , traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend
komöödia- lõbusa lõpplahendusega näidend
draama-
ühendatud on koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse
iroonia-
sisemonoloog- minategelase mõtted, tunded, kujutlused
monoloog- ühekõne
dialoog - kahekõne
eksistentsiaalne - rõhutab inimese enda vabadust ja vastutust. Inimese elul ei ole kõrgemat eesmärki. Tähtis olla aus, tegutseda vabaduse nimel. Vaba on inimene siis, kui tunneb oma piire . Inimese ise kujundab oma saatuse ja elu
müüt- jutustav pärimus, traditsionaalse kultuuri arusaam maailma ja inimese loomisest/tekkimisest
muistend- rahvajutt , tugev seos konkreetse aja ja kohaga
muinasjutt- rahvajutt, teadlik väljamõeldis, ei arvesta loogiga, loodusseaduste jmt
eepos- jutustava sisuga pikem eepiline teos, tavaliselt värsivormis, südmusterohke, mahukas, tugeva pärimusliku taustaga lugu müütilistest kangelastest ning nende tegudest
arhetüüp- korduv motiiv