Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

Keskaegne Liivimaa (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Keskaegne Liivimaa #1 Keskaegne Liivimaa #2 Keskaegne Liivimaa #3 Keskaegne Liivimaa #4 Keskaegne Liivimaa #5 Keskaegne Liivimaa #6 Keskaegne Liivimaa #7
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maria5152 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

12
doc

Vana- Liivimaa

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile ­ tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad ­ Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt

Ajalugu
8
docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja ­ Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond ­ saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond ­ muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik ­ peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja ­ Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis

Ajalugu
11
doc

Vana-Liivimaa

VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa ­ Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond ­ moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond

Ajalugu
5
doc

Keskaegsed linnad , Vana-Liivimaa

panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale. Saksa ordu ja Jungingen ise vähendasid Liivi ordu võimu. ''Jungingeni armukiri''- Harju Viru vasallid, ekkele Taani aladel oli maad läänistatud ja neil olid suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik

Ajalugu
14
doc

Keskaeg I

1. KESKAEG · ,,Keskaeg"­ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus­ kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus­ ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika.

Ajalugu
11
doc

Keskaeg maailmas.

prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($). Sõjameeste palk maksti vallutustest. Need, kes langesid Jihadis, pühas sõjas, pääsesid otse paradiisi. Vallutasid: Hispaania Kaananimaa Pärsia Põhja-Aafrika Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda araabia riigis juhtpositsioonile. Lisaks sellele, et nende vallutuste kaasabil levis islami usk, levis ka araabia keel.

Ajalugu
11
doc

Elu keskaegses linnas

Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks)

Ajalugu
16
docx

Keskaegse linlase elu

Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades

Ajalugu



Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun