Keskaegne Liivimaa (0)

1 Hindamata

Ajaloo arvestus 15.okt.2015
Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227
Tagajärjed:

eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse

eestlased ristiusustati

eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis , kirikukünnis, hinnus) ja kohustused

kultuuridevaheline konflikt tekkis
Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus:
Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus . 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond , Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga.
Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst . Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saare-Lääne, Tartu ja Kuramaa piiskopkond), Lundi kirikuprovints (Tallinna piiskopkond). Liivimaa kõrgemad vaimulikud pärinesid enamasti Saksamaalt, mõned ka Taanist. Hiliskeskajal olid pärit ka Preisimaalt.
Eestima hertsogkonna moodustasid Satnsby lepingu kohaselt 1238. Aastal taani kuningale antud Harju-ja Virumaa. Seda käsitleti Taani kuninga isikliku valdusen. Kuningat esindas siin asehaldur , kes resideeris Tallinna linnuses.
13.sajandi lõpuks omandas tema kõrval tähtsa koha rüütelkond . 1346. Aastal müüs kuningas oma Eesti valdused Saksa ordule.
Saksa ordu asutati 12.sajandil ning see oli üleeuroopaline organisatsioon . Selle peakontor asus Preisimaal . Eesotsas seisis üldkapiitlil valitud kõrgmeister , kes valitses ühtlasi ka Preisimaa valdusi. Ordu Liivimaa valdusi juhtis Liivimaa meister, Saksamaa ja Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus. Ordu territoorumi haldasid foogtid ja komtuurid, kes juhtis ka foogt- ja komtuurkondi, mille keskusteks olid linnused . Linnuste meeskond koosnes rüütelvendadest, vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega.
Keskaegse Liivimaa võimusuhted
Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste maadejagamiste agesed dokumendid väitsid, et ordu on omal maal iseseisev valutseja, kuid ta peab piiskopile kuuletuma. Liivimaa piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette privileegid , et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu eesmärk oli samasuguse poliitilise võimu saavutamine nagu tal oli Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia peapiiskopkonna tasalülitamiseks esitati ordu paavstile nõude, et Riia toomkapiitli limed peavad olema Saksa ordu preestervennad. 1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa ordu reegel. Liivimaa poliitilist ebastabiilsust suurendas asjaolu, et võimukandjaks oli kollektiivne instutsioon.
1297 - Liivima sisesõda – Saksa ordu ja Riia linna vahel, see laienes ulatuslikuks sõjaks.
1343-1345- Jüriöö ülestõus
1396- Tartu sõda
Keskaja lõpul toimus kõigis Läänemere maades võimu koondumine. Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385 . Aastal sõlmitud Poola ja Leedu liit, mis kõigutas Saksa ordu positsiooni Preisimaal. Tugevnes ka Moskva suurvürstiriik, mis likvideeris reisste Vene suurvürstiriikide iseseisvuse. 14.sajandi lõpul hakkasid Saksa ordu võim ja prestiiž nõrgenema.
Maapäevad:
Liivimaa maahärrad üksteisest enamasti ei sõltunud, kuid ka neil tuli koostööd teha, et ühineda võitlusesk välisvaenlastega. Ilmalike ja valimulike valitsejate vahel panid end üha enam maksma nende riikide seisused: aadel, vaimulikkond, linnakodanikud . Vlitsejatel oli võimalik makes nõuda vaid siis, kui neil oli eelnevalt kokkulepe ja vastutasuks privilege annetadades. Kokkuleppimiseks kutsuti kokku maahärrade ja seisuste esindajate nõupidamisi või Inglise parlament . Korrapärasrlt hakati maapäevadele kogunema 15.sajandi teisest veerandist. Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop ja ordumeister ühiselt. Tavalisel toimus see Valga alevis. 1435. Aastal mainiti esmakordselt maahärrade kõrval ka Liivimaa seisusi, mis pidi garnateerima rahu kogu maal ja tülide lahendamise läbirääkimiste teel. Maapäevade korraldamine ei tähendanud siiski Liivimaa poliitilist ühendamist. Maapäevadel osalesid aadlikud , ordud , linnad( kaupmehed ) ja vaimulikud.
Jüriöö ülestõus – 1343-1345
Liivimaa inimesed:
1200. aastal elas eestis umbes 100 000-200 000 inimest. 1550. Aasta paiku umbes 250 000 – 300 000 inimest. Rahvaarv kasvas tänu loomulikule iibele. Rajati uusi talusid, harit maad, asustati hõreda rahvastikuga kohti nagu Hiiumaa . Rahvaarv ei tõusnud aga koguaeg , epideemiate ja ikalduse ajal see langes. 1315-1317 puudutas eestit üleeuroopaline näljahäda . 1351. Aastal jõudis Liivimaale katkuepideemia. Põhiliselt elasid Eesti aladel eestlased, sakslaste osakool on hinnatud ligi kümnendikule. Eestisse tulid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, aadlikud. Keskajal asustasid rootslased Ruhnu saare. Keskajal oli kujunenud nii, et igal keelel oli ühiskonnas oma roll, eesti keel oli põllumajanduse ja lihtrahva tööliskeel. Enamik rahvast rääkis murdeid, mis eristusid põhilised Põhja – ja Lõuna-Eesti murreteks. Alamsaksa keel domineeris poliitikas, kaubanduses ja keerulisematel käsitööaladel. Ülemsaksa keel oli kirjakeel . Ladina keel oli kiriku, parema koolihariduse , teaduse ja kaugemate välissuhete keel. Positsioon inimesel ühiskonnas tingis ka sellele, millisele keelele ta oma elus põhendus. Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes laias laastus “sakslasteks” ja “mittesakslasteks”.
Linnused:
Esimesed kindlustatud tugipunktid rajaisd Saksa- Skandinaavia vallutajad juba ristisõja käigus. Enamasti rajati muinaslinnuste kohale. Linnused olid keskaegsel Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu – ja halduskeskused. Peamiseks linnuste ehitajaks oli Saks ordu, kellel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti. Eesti aladele püstitati 17 suuremat tugipunkti. Ka vasallid püstitasid endale linnuseid. Kuna linnused olid võimukeskused pöörati seal tähelepanu esinduslikkusele ja esteetikale. Talupoegadel oli kohustus kindlustada linnus kõige vajalikud (toiy, loomatoit , kangad, nahk), neil olid ka ette nähtud koormised. Linnustes elamise plussid ja miinud
+ elanikud olid hästi kiatstud
+hästi varustatud
+võeti vastu külalisi
+talupojad leidsid tööd
-rõskus ja niiskus
-ruumid olid pimedad
-raske oli jääda anonüümseks
Keskaegsed linnused: Rakvere, Paide, Viljandi
Piiskoplinnused: Tartu, Lihula, haapsalu toomkirik , Kuressaare.
Linnuste tüübid:

Looduslikke pinnavorme jälgiv linnus ( Otepää )

Kastelli tüüpi linnus (Vastse-Liina)

Konvendi hoone (Viljandi)

Saaremaa kindluskirikud (Kuressaare)
Linn, kaubandus ja käsitöö:
13.-14.sajandil rajasid Saksa-Skandinaavia vallutajad Eesti alale 9 linna. Keskaegsel Liivimaal oli üldse kokku 19 linna ja oli seetõttu üksväiksemaid linnastunud piirkondi Euroopas. Linnaks peeti asulat, mis oli saanud oma maaisandalt linnaõiguse – ja privileegid. Linn oli piiratud müüriga. Liivimaa linnades oli keskajal levinud Lübecki ja Riia linnaõigus . Linnakodanikuks saamine tähendas keskajal kodanikuõiguste omandamist koos loaga kodaniku kombel elitist teenida. Kõik linnas elajad polnud lnnakodanikud ehk bürgerid, suur osa oli lihtsalt elanikke.
Linnad kujunesid Vene transiitkaubanduse keskusteks. 1346. Aastal võeti vastu seadus, et hansakaupmehed võivad kasutada caid Riiat, Tallinnat ja Uus-pärnut sisseveosadamatena. Lpdjaga veeti kaupa Pärnust Tartusse. Lääne- Euroopast saadeti Eestisse soola, vürtse, veine, metallic, lõuendeid, kalevit. Eestist Lääne-Euroopasse soolaheeringat, nahka, karusnahku, vaha, rukist , teravilja. Arenenumad alad olid kingsepad, rätsepad, pagarid, lihunikud, sepad.
Elu linnas:
Linn oli veel tugevasti maaga seotud, linnaelanikud pidasid loomi, neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. Väikelinnad oli nõrgemini kaitstud ning langesid tihti rüüsteohvriteks. Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. Suurkaupmeheks olemine nõudis lugemis-, kirjutamis ja arvutamisoskust.
Talurahvas:
Põllumjandus oli orienteeritud teraviljatootmisele. Kui eestis hakati rukist kasvatama, sai sellest kõige tähtsam toit. Talude juurde rajati väikesed põllulappe, kus kasvatati köögivilja. Üks vanimaid köögivilju on naeris ning kapsas. KÕige rohkem loomadest peeti veiseid. Küttimine oli teisejärguline . Toiduks tarvitati põhiliselt jäneseid, põtru, metskitsi, metssigu. Jahipidamisõigust hakati piirama ja tekkis salaküttimine. Taludes elas tavaliselt korraga üks pere, mille suurus võis olla väga erinev. Keskmiselt võis talus elada 6-8 liiget. Perejuht oli tavaliselt peremees. Naiste ülesanne oli loomade talitamine, toidu valmistamien ja tekstiilitöö. 15. Sajandil hakati talupoegade liikumisvabadust piirama, kujunes välja sunnimaisus.
Elu maal:
Mõisate rajamine sai hoo sisse 15.-16. Sajandil. Teokoormisena nõuti talupoegadelt nädalategu, millele lisanudsid veel ebaregulaarsed tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast. Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu . . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv , kuid kasutati ka vitsaga peksmist.
Kirikud ja kloostrid :
Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus, Tallinnas ja Haapsalus . Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti muinaskihelkondadest. Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik , millel olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet.
Ordud ja kloostrid:
Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema kristliku täiuse poole. Tsistertslaste ordu reeglid nõudsid paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja Lihulas olid ka lesestundu aadlidaamide hoolekandeasutused. Kerjusordude ülesandeks oli läbida palju inimestega ja teha kuulutustööd, see tõttu olid need kloostrid tihti linnades. Keskaegset kloostrisüsteemi murendas reformatsioon .
Usk ja haridus :
Kiriklikud toimingud saatsid inimest kõigil tema eluetappidel. Ristirahva liikmeks saadi ristimisega. Täiskasvanu lähenemiseks oli konfirmatsiooni sacrament. Nõuti ka kiriklikku abielu laulatamist. Surma lähenedes võeti vastu viimne võrdlemine. Kristluse osadust väljendas armulaua sacrament. Keskaegses katoliikluses olid eriti olulisel kohal pühakud , märtrisurma või imede kaudu oma erilist usku demonstreerinud isikud. Neile pühendati altareid, kirikuid ja kabeleid. Kohtades kus hoiti pühakute säilmeid käidi palverännakutel.
Reformatsioon :
1522. aasta suvel toimus Riias Peetri kirikus usuvaidlus, mida on käsitletud kui reformatsiooni algust Liivmaal. Reformatsiooni kaasnähtuseks oli ka pildrieüüste. Liivimaal läksid reformatsiooniga kõige rutem kaasa linnad. Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule. Lutheri nõuandeid järgides asutati Tartus ja Tallinnas tütarlastekool. Lutheri usu kirikus oli üks esmaseid nõudeid väljendad jumalasõna emakeeles. Esimesed teated eestikeelse trükitud kirikukirjandusele on pärit aastast 1525.
Eestlaste muiste vabadusvõitluse allajäämise tagajärjed:

Eestlased ristiusustati
Tekkisid koormised (loomusrent, künnis, hinnus)
Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse

1236. läks Eesti Taani alla Stensby lepinguga
1346- Taani müüs oma valdused maha Saksa ordule.
Muinasusundi, ktoliikluse ja lutherluse võrdlus
Muinasusun tekkis eesti ala asustusega ning oli siin kuni ristiusustamiseni. Katoliiklus algab koos ristisõdadega u 1208 ja on kuni 16. Sajandini. 1517. Algab Saksamaal Lutherlus.Eestisse jõuab 1523. Põhiliselt jõudis linnadesse. Sakslastest linnakodanikud võyavad lutherluse kõigepealt omaks.
Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute kalender, kloostrid, reliikviad , missa, teenistus toimus ladina keeles, 7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees. Lutherlus oli emakeeles, kolm sakramenti.
1525 ja 1535- esimesed eestikeelsed raamatud – wanradt ja Koelle. Niguliste pühavaimust.
Pöördepunktid Eestis:

Ristisõjad - uus usk, kaotati maa ja vabadus

Jüriöö ülestõus – muutushaldusjaotus, Taani kaotas oma ala.

Reformatsioon – esimene eestikeelne kirjasõna, 17. Sajandi lõpul lähevad eestlased esimest korda kooli

Liivi sõda- Saksa ordu võim Eesti alal lõpeb, feodaalse killustatuse period lõpeb, Eesti saab uued valitsejad - Taani, Poola, Rootsi.
Liivi sõda (1558-1583):
Ajendiks oli Tartu maks mida nõudis Vene tsaar .
Põhjused: Venemaa vajas väljapääsu Läänemerele, Läänemere ääres olid tugeva kuningavõimuag riigid – Poola, Rootsi, Taani, Liivimaa oli killustunud kolmeks – Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond. Vaid Liivi orduriigil oli sõjavägi.
1558- venelased vallutasid Tartu.
Liivi sõja rahulepingud:
1582- Jam Zapolski vaherahu Vene ja Poola vahel. Vene tsaar loobub aladest Liivimaal ja Lõuna-Eesti läheb Poolale.
1583- Pljussa rahu – Rootsi ja Vene vahel. Põhja- Eesti läheb Rootsile
1629 – Poola ja Rootsi vahel Altmarki rahu. Lõuna- Eesti läheb Rootsile.
1645 – Brömsebro rahu- Saaremaa läheb Rootsile. Kogu eesti rootsi käes.
Kroonikad :

Läti Henriku kroonika
Taani Hindamisraamat
Liivimaa riimkroonika
B.Russovi Liivimaa kroonika

Sakraal arhitektuur – toomkirikud, kloosrtrid
Ilmalik arhitektuur- Suurgildi hoone, raekoda, Antoniuse gildi hoone, Kolm õde.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 50 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maria5152 Õppematerjali autor

liivimaa saksa ordu peapiiskop linnused kloostrid vaimulikud preisimaa valdused maahärrad vallutajad tugipunktid orduriik

Sarnased õppematerjalid

docx

Konspekt muistse Eesti kohta

• Aleksander III ristisõjaüleskutse eestlaste vastu • Baltikumist rüüsteretked Läänemere läänekaldale • Ristiusustamise keskus Väina jõe suudmeala • Meinhard ja Theoderich - liivlaste seas misjon • Taani kuninga tähelepanu Põhja-Saksamaal, Liivima sündmustes tagaplaanil • Sundis võõra võimuga leppima lüüasaamine ja vajadus toetuseks kohalikes konfliktides • Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde saamine TULEMUSED • Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks • Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu • Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad • Taani Eesti hertsogkond

10.klassi ajalugu

docx

Ajaloo I kursuse arvestus

Alustas Venemaa, kes tahtis saada teed Läänemerele. Tähtsamad sündmused I 1. 22.jaanuar 1558 venelaste retk Tartumaale. 2. 1558 Mais langes Narva. 3. 1558 Juulis langes Tartu. 4. 1559 aprill- VAHERAHU 5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused  1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629)  1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel)

Ajalugu

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Läänemaale. Rootslased tahtsid tungida Läänemaale vallutades Lihula, aga nad aeti Saare- ja Läänemaa vägede poolt minema. 13. Eesti lõplik vallutamine 1227. Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt Tartu, viimane alistatud piirkond Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine. 14. Maade jagamine pärast muistset vabadusvõitlust. Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond 15. Eestimaa hertsogkond kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede

Ajalugu

doc

Eesti keskaeg

a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased, endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega

Ajalugu

Rohkem sarnaseid