Referaat - Kreeka jumalad ja kangelased (0)

… kool
LEO HJORTOSO
“KREEKA JUMALAD JA KANGELASED”
Referaat

… nimi

… klass
… aasta
Sisukord
Maailma loomine 4
Kaos ja Gaia 4
Titaanid 4
Olümpose jumalad 4
Zeus ja tema naised 4
Poseidon 5
Demeter 5
Hestia 5
Athena 5
Hermes 6
Hephaistos 6
Aphrodite 6
Ares 6
Apollon 7
Artemis 7
Dionysos 7
Eros 7
Allmaailm 8
Hades ja tema kaaskond 8
Tartaros 8
Sireenid 8
Loodusjumalused 9
Daimonid 9
Nümfid 9
Muusad 9
Kentaurid 9
Müütilised loomad 10
Sfinks 10
Greif 10
Homerose kangelaseeposed 10
“ Ilias ” 10
“Odüsseia” 11
Ennustajad ja selgeltnägijad 11
Selgeltnägija Melampus 11
Kõiketeadja Polyidos 11
Sibüll 12
Minu kommentaar raamatule 12

Maailma loomine

Kaos ja Gaia

Alguses oli taevas ja maa. Kuid mida enne seda näha võis, ei osatud öelda. Nimetati vaid, et Kaos ehk tühjus, eimiski, hiigelsuur haigutus. Mis see Kaos siis õigupoolest on? Või mis ta pole? Kaos ei ole lõputu ilmaruum ega universum , kosmiline süsteem ega ka mitte isik, nagu Kreeka jumalad. Kaos on määramatu pimedus, just seepärast ei saa Kaosest pilti luua. Kõik, mis meil on, on “sündinud” Kaosest.
Arvatavasti oli just Gaia see, kes Kaosest esimesena sündis. Gaia, laiarinnaline Maa suutis kanda suuri ja raskeid koormaid. Kreeklaste silmis on ta vana naine, kes on kõigi inimeste ema: Gaia nad sünnitab ja suures võtab nad samuti endasse. Ta kaebleb ja kannatab vaikselt oma laste saatuse pärast.

Titaanid

Titaanid olid Gaia (ja Uranose) lapsed, Vana-Kreeka muistsed jumalad, kes võimutsesid enne Zeusi ja teisi Olümpose mäe jumalaid. Neid oli üsna palju ja nad on tihedalt seotud Olümpose mäe jumalatega. Näiteks Mnemosyne, Themis ja Hekate olid Zeusi laste emad.

Olümpose jumalad

Zeus ja tema naised

Zeus on Vana-Kreeka jumalate seas tähtsaim. Ta on nii taeva-, tormi-, kui ka piksejumal . Kui Zeus jumalate ainuvalitsejaks sai, kolis ta Olümpose mäele, umbes 3000 meetri kõrguse lumega kaetud mäele, kuhu veidi aja pärast ka ta õed ja vennad ning pojad ja tütred elama asusid. Zeusi kutsuti ka kõigi isaks, nii inimeste kui ka jumalate, kuna ta oli ühiskonna alalhoidja, külaliste ja võõraste kaitsja ning õigluse erapooletu vahimees .
Zeusi abikaasaks on tema õde Hera . Nende lapsed on Ares, Hephaistos ja Hebe. Teda kujutatakse emaliku, võluva ja armukadedana. Seda põhjusega, kuna Zeusil oli palju afääre nii taevaste kui ka maiste naistega. Zeusil oli enne Herat palju naisi. Esmalt Metis, kellega sai poja; Themis, kellega sai kolm tütart (aastaaegade jumalannad). Seejärel sai Zeus kaksikud oma tütre Letoga (Apollon ja Artemis) ja poja ning tütre Ledaga (Polydeukes ja Helena); 9 muusat Mnemosynega ning poja nümf Maiaga (Hermes).

Poseidon

Merejumal Poseidon on Kreeka jumalatest kõige enam seotud oma elemendiga, milleks on vesi. Algselt oli ta siiski samavõrra maajumal kui merejumal. Iseloomult on Poseidon tormakas, kuri ja üllatav täpselt nagu merigi. Oma kolmhargiga raputab ta maad ja paneb mere mässama. Ta on abielus Amphiritega ning neil on palju lapsi. Tema metsikuse on pärinud kõik tema kükloopidest järeltulijad.

Demeter

Demeter on viljajumalanna, vanal ajal tõlgendati teda kui “maa ema”. Ta sai oma venna, Zeusiga tütre, kelle nimeks on Kore . Ta on oma ema teisik ja nad on omavahel nii tihedalt seotud, et neist räägitakse kui “jumalannadepaarist”.

Hestia

Kõrgelt austatud kodukoldejumalanna Hestia kaitses tuld . Seda oli vaja, sest kui tuli oli kord kustunud, oli väga raske teda uuesti põlema saada, samas kujutas tuli endast ka suurt hädaohtu. Ka oli kolle kreeka linnades linnaelu sümboolne keskpunkt.

Athena

Zeusi lemmiktütar Athena oli tarkuse - ja sõjajumalanna. Ta sündis täies sõjarõivais ja -varustuses oma isa peast . Atikas austati Athenat linnajumalannana ning seal räägiti, et ta oli inimestele adra ja kangasteljed kinkinud.

Hermes

Hermes on kreeka müüdis ja kreeklaste teadvuses kui üks populaarsemaid jumalaid, kuigi jumalatehierarhias on tal alluva positsioon. Nimelt on ta Olümpose jumalate käskjalaks. Selle töö sümboliks on tal heeroldikepp , mis algselt oli võlukepp, mille ümber keerdus üks madudepaar. Tihti kujutatakse teda tiibadega kübaraga ja sandaalidega, mille küljes on tiivad. Hermese tööks on ka inimeste saatmine viimasel teekonnal Hadesesse . Ta on Zeusi ja kauni nümfi Maia poeg. Müüdi kohaselt leiutas just tema lüüra ning lepituse märgiks väikse pahateo eest kingib ta selle oma suuremale vennale, Apollonile. Vastutasuks saab ta endale karja. Hermes on karjaste ja karja jumal.

Hephaistos

Lombakas ja inetu Hephaistos, kes on Zeusi ja Hera poeg, on sepakunsti jumal. Tegelikult ei ela ta Olümpose mäel, kuna ta ema jälestas teda ning lükkas ta mäelt alla. Hephaistos on ka nii relva- kui ka kullassepp , skulptor kui ka pronksivalaja. Kreeklaste poolt väga armastatud jumal, sest ta on sirgjooneline, istu, abivalmis ja julgustav isiksus. Kuigi ta oli inetu, lõi ta palju ilusat enda ümber. Tema naiseks on Aphrodite, kes on vastukaaluks Hephaistosele kauneim jumalanna ning tegelikult truudusetu.

Aphrodite

Armastusejumalanna Aphrodite on müüdi kohaselt tõusnud merest. Ta on ka seksuaalsuse- ja viljakusejumalanna ning ilu- ja kaunidusejumalanna. Just seepärast pidigi ta ilus välja nägema. Aphrodite on Zeusi ja Dione tütar. Ta oli omal alal nii võimas, et isegi Hera ja Zeus käisid tema juures armuasjades abi palumas.

Ares

Võib ju arvata, et sõjajumal Ares on vallutamisaltide kreeklaste lemmikjumalaid, kuid tegelikult see nii ei ole. isegi Zeus, Arese isa, põlgab teda. Arest käsitati pigem sõjadeemoni kui jumalusena. Tema verejanu on piiritu ja just selle tõttu ta erinebki sõjajumalanna Athenast. Ares on igavene sõdur.

Apollon

Apollon oli vanade kreeklaste silmis kõrgel ning armastatud. Temast mõeldi kui muusade juhatajast ning moraali ja kõige ilusa ja hingestatu kaitsjast. Tal on kaksikõde Artemis, nende isa on Zeus ja ema samuti Zeusi tütar Leto . Apolloni juurde kuulub valgus ja puhtus . Ta on muusika - ja luulejumal ning terve mõistuse eestseisja.

Artemis

Apolloni kaksikõde Artemisi kummardatakse kui jahijumalannat, kogu elusa looduse ja eriti metsloomade kaitsjat. Samas on ta halastamatu loomade vastu, kui tapab neid oma vibu ja noolte abil. Artemis on neitsilik vibukütt, keda kujutatakse noore, kauni ning söakana, ent samas häbelikuna. Sageli on tal seljas lühike kitoon , mis ei sega liikumist metsades ja mägedes. Artemis on ka sünnitusjumalanna ning hoolitseb väikeste laste eest.

Dionysos

Veinijumal Dionysos ei ole Olümposel domineeriv isiksus. Ta on Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Hera on Dionysose peale armukade ning andis poisi Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde kaugesse Nyssasse. Teistest jumalustest erines Dionysos selle poolest, et tal oli oma saatjaskond, mis koosnes loomadest, deemonitest , pooljumalatest ja lihtsatest austajatest.

Eros

Armastusejumala Erose ema on Aphrodite, isa pole selge, kuid müütide kohaselt on selleks kas Hermes või Ares. Erost kujutatakse tavaliselt tiibade ja lüüraga, tema nimi tähendab igatsust, eeskätt seksuaalset.

Allmaailm

Hades ja tema kaaskond

Pärast võitlust Kronosega jagasid tema pojad maailma kaheks. Hades sai endale allilma ehk kõik, mis on Gaia, maa sügavuses. Algselt oli Hades isikunimi, hiljem sai sellest kohanimi. Irooniliselt nimetatakse Hadest ka “külalislahkeks võõrustajaks”, kuna ta võttis alati kõik vastu, kuid minema ei lubanud kellelgi minna. Hadesel on oma palee ning ka väravad, kust keegi välja ei pääsenud, ka Hades ise mitte. Oma riigis on ta täielik valitseja, seega räägitakse temast vahel kui allmaailma Zeusist.
Hadese väravavalvuriks on kolmepealine maosabaga hiigelkoer Kerberos. Abiks on ka paadimees Charon , kes surnu hinge üle paljude jõgede Hadesesse toimetab.

Tartaros

Eriti vihatud kurjategijatele oli Hadeses omaette karistuspaik. See asus sügaval maa sees, sama sügaval maapinnast kui selle kohal laotuv taevas. Sepapink kukkus Tartarose sügavusse tervelt 9 päeva, nii kaugel maa sees asus see paik.

Sireenid

Sireenideks nimetatakse naisepeaga linde, keeridega suguluses olevaid deemoneid. Nad on terve oma aja ohtlikel karidel ning meelitavad oma ilusa lauluga meremehi enda juurde, et laev karile otsa sõidaks. Mehed aga uhutakse rannale, kus nende luud kuhjuvad laululindude pesadeks. Samas räägitakse, et sireenid sõid ise oma ohvrid ära. Muistendi järgi on sireenide laul väga hurmav ning, kui mõni meremees neist häirimata mööda sõidab, viskuvad nad vette ja upuvad.

Loodusjumalused

Daimonid

Jumalusi , kelle “jõud” avaldub looduses, nimetatakse daimoniteks. Daimon on peidus asjades ja looduses, on sel moel nende olemus. Loodus on daimoni hingestatus. Daimonid on ka inimestel. Nagu vana aja filosoof Herakleitos ütleb: “Inimese daimon on tema saatus.”

Nümfid

Kreeka keeles tähendab “nümf” neiut, kes on abiellumiseas või naist, kes on äsja abiellunud. Vana-Kreeka mütoloogias kõneldi nümfidest kui Zeusi tütardest, noortest neidudest. Nad elavad allikates, puudes või koobastes, kus neile võib olla ka altar . Nad seltsivad meeleldi teiste loodusjumalustega, kuid erinevad neist selle poolest, et nad on surelikud ja neil on oma altar, kus neid kummardatakse.

Muusad

Muusad on loodusjumalused, kes kaitsevad poeesia, muusika ja tantsu viljelejaid. Kõige enam kummardati neid Olümpose mäe põhjaserva jäävas Pierias. Muusad laulavad ja tantsivad tihti ka ise, juhituna muusade juhist, kelleks on Apollon Musagete. Olümposel lahutavad muusad jumalate meelt .

Kentaurid

Pooleldi hobune, pooleldi inimene – kentaur . Sel fantaasiaolendil on hobuse tagakeha ning inimese ülakeha. Pole täpselt teada, kas kentaurid on vanade kreeklaste fantaasiavili, sest arvatakse, et nad on inspiratsiooni saanud Põhja-Euroopa metshobustest.

Müütilised loomad

Sfinks

Sfinks, lõvi keha ja naise näoga koletis pärineb Egiptusest, kus teda tuntakse kui Giza püramiidi valvurit. Seal sümboliseerib ta vaarao võimu. Erinevalt Egiptuse sfinksist on Kreeka sfinksil tiivad ning aja jooksul muutub ta aina rohkem inimese sarnaseks. Sfinksi kasutati halva eemalhoidmiseks.

Greif

Greif on koletis, kellel on lõvi keha ning kotka pea, samuti tiivad. Tal on suur roll Minose ajajärgul, mil ta Väike- Aasia rahvastelt üle võeti. Greife võib näha paljudel sküütide vaasidel ja pronksesemetel.

Homerose kangelaseeposed

“Ilias”

Põhiliselt toimub tegevus “Iliase” eeposes Troojas. Trooja on Hellespontose idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale.
“Ilias” on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad. Tegevusse on segatud ka mitmed jumalad, kes kutsutakse nii kreeklaste kui ka nende vastaste poolt kohale. Apollon lööb korra majja, kui kreeklaste väepealik Agamemnon Alpolloni preestri tütre röövib, Zeus teeb teene Achilleuse emale ning maksab kätte Agamemnonile pannes pealiku suhu sõnad, mis sõjamehed Trooja alt minema viiks. Seejärel tuleb mängu Athena, kes sugugi sellega nõus ei ole ning mehed tagasi juhatab ning nende liitlasi meelitab. Ka Ares ja Aphrodite sekkuvad sõjategevusse. Iga jumal ja jumalanna on valinud oma poole, keda kaitsta ning teeb seda täie visadusega, saagu, mis saab. Lahingud kestsid kaua ning olid väga verised. Lõpuks saatis kreeklasi edu ning nad vallutasid Trooja. Seda loomulikult suurte kaotustega.

“Odüsseia”

Odüsseia on samuti seotud sõjaga. Kujutab endast ühe sõjamehe, Odysseuse teekonda koju, Ithaka saarele , mis kestab kümme aastat. Eepose tegevus algabki, kui Odysseus juba kümnendat aastat koju seilab. Teel takistavad teda nii merejumal Poseidon, kes tema peale väga pahane on ning loomulikult ka kõiksugused võluvõimetega olendid. Nende hulgas näiteks kikonid, lootosesööjad, faiaagid, nõid Kirke ja lõputu nimekiri naistest, kes kõik Odysseusse armusid. Kui Odysseus lõpuks kodusaarele jõudis, olid parasjagu tema kallima, Penelope kosilased seal ning ta kallim valmistus pulmadeks, mida ta sugugi pidada ei tahtnud. Ta seadis tingimuse, et abiellub mehega, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata. Ka Odysseusel, kes oli kerjuseks maskeeritud, lubati proovida, mille käigus ta surmas ühe labasematest kosilastest. Odysseus ja Penelope tundsid teineteist ära ja olid õnnelikult abielus edasi.

Ennustajad ja selgeltnägijad

Selgeltnägija Melampus

Kreeka kuulsaim selgeltnägija oli arvatavasti Melampus, kes oli pärit Tessaaliast. Ühel ööl pärast seda, kui ta oli päästnud maopojad ja nende eest hoolitsema hakanud, ärkas ta öösel imeliku une peale üles ja avastas siis, et ta oli saanud perfektse kuulmise , ta kuulis kõiki linde taeva all ning ussikesi mullas ning mõistis nende keelt. Tänu sellele sai Melampus ka tulevikku näha. Oma ennustajaametist loobus ta alles siis, kui oli korda saatnud ühe väga tänuväärse teo ning seeläbi Argose kuningaks saanud.

Kõiketeadja Polyidos

Polyidos on Melampuse järeltulija. Kõige enam võitis ta kuulsust , kui ta äratas surnust kuningas Minose poja. Poisike oli suures mänguhoos suurde meega täidetud tünni kukkunud ja uppunud. Polyidosele oli abiks üks öökull, kes ta õigesse kohta juhatas. Seejärel pidi ta poisi surnust üles äratama. Selgi korral tulid appi loomad – maod , kes tõid Polyidosele ürdi, mis poisi äratas.

Sibüll

Sibüllideks nimetatakse Väike-Aasia vanimaid naisennustajaid. Arvatavasti oli algul kellegi edukama ennustaja nimi Sibüll, kuid ajapikku sai see üldlevinuks ennustajannade nimedes . Algselt käis sibüll paigast paika ning üsna pea oli ringirändavaid ennustajaid väga palju. Mõned neist jäid siiski paikseks ning said endale lisanime kohanime järgi. Näiteks Delfi, Liibüa ja Kyme sibüll.

Minu kommentaar raamatule

Üldjoontes jäin mina kui lugeja Leo Hjortoso raamatuga “Kreeka jumalad ja kangelased” rahule. Kriitikat ainult niipalju, et teose kirjutaja oleks võinud veidi enam rääkida tuntumatest faktidest, mida inimesed tegelikult juba teavad. Tänu selle referaadi koostamisele ja kreeklaste jumalate kohta lugemisele sain palju uut ja huvitavat teada. Algul kui selle raamatu valisin, siis arvasin, et mida uut ma ikka teada saada võin, Vana-Kreeka jumalate teema on koolis juba mitmeid kordi läbi võetud ning midagi uut leida oleks raske. Ma eksisin. Sain hoopis teada, kui vähe ma vanade kreeklaste usust tegelikult aimasin ja kui palju mul veel teadmata on.
12