Muistend ja muinasjutt (0)

MUINASJUTT
Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud.
Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud , kellele on antud kindlad tunnus-jooned – rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne .
Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed)
Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas).
Esineb ka tehis - ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit .Näiteks Kreutzwald „Kullaketrajad“.
Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps , talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan , karjus ja kuningas).
Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks.
Väga armastatuks võtteks on muinasjuttudes kordamine. Lemmikarvudeks on 3 (kõike asju juhtub kolm korda, peategelasele antakse kolm ülesannet, elas kolm venda), 7, 9 või harvem 12.
Muinasjutud lõpevad reeglina õnnelikult. (Kui nad surnud ei ole, elavad nad õnnelikult siiamaani)
MUISTEND
Muistendite sisu on vähemalt esialgu tõeks peetud, nende jutustamine ja kuulamine eeldas uskumist.Selle rahvajutuliigi eesmärgiks oli midagi seletada, tõestada, õpetada. Muistendite näol on tegemist rahvaomase elu- ja loodusnähtuste tõlgendusega.
Muistendil puudub süžeeline arendus, tegemist on mõne sündmuse või nähtuse kirjeldusega.Muinasjutule omase ebamäärase alguse (Oli kord..., Ennemuiste elas...) asemel on muistenditel kindel „aadress“ – seal ja seal, sellel ajal juhtus nii- ja niisuguse olendiga järg-mine lugu.Tänu seesugusele konkreetsusele säilivad muistendid rahva mälus kauemini.
Tekke- ja seletusmuistendid kirjeldavad maailma ja selle moodustiste, olevuste ja nähtuste sündi, põhjendades, miks just nii ja mitte teisiti. Seejuures käsitlevad tekkelood mõne püsiva omaduse saamist (näiteks siil sai okkalise naha Kalevipoja kasukast), seletus-lood aga konkreetse ehitise, mäe jne sündi (näiteks Ülemiste järve tekkimist Linda pisaratest).
Kohamuistendid segunevad sageli seletusmuistenditega.Need on konkreetse kohaga seotud, näiteks kivi, puu, järvega. (Kalevipoja mõõk Kääpa jões, Kalevipoja magamisase Alatskivil).
Rahvausundilised ehk mütoloogilised muistendid kõnelevad haldjatest, surnud vaimu-dest, krattidest ehk pisuhändadest (nn mütoloogilistest olenditest).
Hiiu- ja vägilasmuistendites on juttu koletu suure kuju ja jõuga olenditest, nende vägitegudest, nende elust ja surmast (näiteks Suur Tõll, Kalevipoeg, Vanapagan).
Ajaloolised muistendid jutustavad enam-vähem ajaloolistest sündmustest ja tegelas-test ( Karl XII ja Peeter Esimene).
Ühte ja sama muistendit saab paigutada samaaegselt mitmesse alaliiki .Nii on näiteks hiiulood niisama hästi ka koha- ja seletusmuistendid. Muistendeid on loonud FR.R. Faehlmann , need põhinevad rahvapärasusel.
Ülesanne
Leia 5 erinevust ja 5 ühisjoont muistendi ja muinasjutu vahel.
Erinevused: erinevad algused Muistend on tõeliseks peetud, muinasjuttu aga väljamõeldiseks Muistendis on juttu koletu ja jõuga olenditest, muinasjutus on reaalsed tegelased Muinasjutus on kindlad tunnused Muistendil puudub süzeeline arendus Muinasjuttudes on vastandatud headeks ja halbadeks.
Sarnasused: Mõlemad on rahvaluulevormid Esinevad mütoloogilised olendid Mõlemad on jutustused Mõlemad on välja mõeldised Levisid suuliselt