Kirjanduse põhimõisted (0)

Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla
Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis.
Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim
Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis.
Antonüümid - vastandsõnad
Näit. Kuum – külm
Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend
Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse.
Assonants – täishäälikuline algriim
Näit. Ilves istus oksal.
Ballaad - lüroeepiline teos
Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,, Õnnevarjutus “
Dialoog - kahekõne
Näit. Intervjuu , vestlus.
Draama – tõsise sisuga näidend
Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“.
Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest
Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia , komöödia ja draama.
Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis
Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell , lühijutt , valm, anekdoot, jt.
Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased
Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“.
Epiteet – omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna
Näit. Ere päike, virk tüdruk
Folkloor – rahvaluule
Näit. Eestis üks tuntumaid rahvaluule kogujaid oli Jakob Hurt
Fraseologism – tervikliku tähendusega sõnaühend
Näit. Maailm – vanajumala katus
Homonüüm – samakõlaline, kuid erineva tähendusega sõna
Näit. Aas – silmus , rohumaa
Humoresk – humoorikas lühijutt
Näit. Juhan Liivi ,, Juak“
Idee – kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist
Ilukirjandus - kirjanduse liik, mille põhiülesanne on pakkuda lugejale elamusi, kujutelmi 
Näit. Ilukirjandus jaguneb eepika, lüürika , lüroeepika , dramaatika
Intriig – teoses oleva tegevuse pingeline kulg
Isikustamine – elutule asjale elusolendi omaduste andmine
Näit. Õpik rääkis lapsega
Jutustus – novella ja romaani vahepealne žanr , kus on novelist laialdasem sündmustik ning romaanist lühem jutustus
Näit. Oskar Luts ,,Kevade” , Mark Twain ,, Tom Sawyeri seiklused ”
Karakter – kirjandusteose tegelane
Kompositsioon – teose ülesehitus
Komöödia – lõbus näitemäng , mille eesmärk on vaatajaid naerma ajada
Näit. William Shakespeare ,,Suveöö unenägu “, Eduard Vilde ,,Pisuhänd“
Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises.
Kujund – konkreetses vormis üldistus , kirjandusteose detail; markeeritud keelend
Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht
Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend
Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor , personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus
Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks
Näit. Sajab kui oavarrest .
Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused , kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge
Näit. Kes ees, see mees
Lugulaul – jutustav luuleteos
Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud
Lüroeepika – kirjanudsesega liik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule
Näit. Kangelaslaul , ballaad, poeem , värssromaan
Lüürika – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab kujundlikkus ja autori tunnete väljendamine
Näit. Peamised vormitunnetused on riim, värss ja stroof .
Metafoor – piltlik väljend
Näit. Lase jalga
Miljöö – teose aeg-ruum
Miniatuur – lühike, täpse sisuga proosa- väikevorm , mida iseloomustab lüüriline meeleolu
Näit. Lydia Koidula ,, Talvine meeleolu“ ja A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik “
Monoloog – ühekõne
Näit. Juhan Smuul „ Muhu monoloogides“ ja Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“
Muinasjutt – üks rahvaluule põhiliike, mis pajatab väljamõeldud sündmustest
Näit. Araablaste „ Tuhat üks ööd“ ja Arvo Vallikivi ,, Ajaprintsess“
Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära. On seotud, kas kohaga, ajaga , esemega, uskumusega või isikuga .
Näit. F.R. Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,, Koit ja Hämarik“
Mõistatus – mingist asjast , nähtusest antud jutt, mille põhjal peab ära arvama , millest jutt käib
Näit. Üks ema, üheksa last ( kartul )
Mõtteriim - ühe värsi mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine
Näit.
Müüt – fantastiline jutt, milles on tegelasteks (pool)jumalad ja mis enamsti räägib maailma, elu, loodusnähtuste tekkimisest
Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“
Naljand – lühike, naljakas rahvajutt.
Neologism - hiljuti käibele tulnud sõna või sõnaühend
Novell - lühike proosajutustus ühe teema ümber, vähe tegelasi ja lõppeb puändiga
Näit. Edgar Allan Poe ,,Elenora” ja Jaan Kruusvall ,,Lõhn”
Paralleelism – mõttekordus
Näit. Kass kukkus katuselt alla. / Kiisu komistas korstnast sisse.
Poeem – pikk mitme osaline luuleteos, kus tegevus on mitme plaaniline
Näit. Aleksandr Puškin ,, Jevgeni Onegin“ ja Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad “
Populaarteaduslik kirjandus - kirjandus, mis selgitab tavainimesele arusaadavamalt teadust
Proosa - jutustav kirjutamisvorm
Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike, mis vahendab arvamusi, vaateid jms
Näit. Publitsistlikud tekstid on uudis, artikkel, intervjuu, reportaaž , koomiks.
Puänt – ootamatu, üllatav lõpplahendus