Kokkuvõte 9. klassi kirjandusest (0)

1 Hindamata

Kokkuvõte 9.klassi
kirjanduskursusest
9.klass
Eestlane laulab ja pajatab

sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet.
Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875- 1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel ´´ 1-3.
Rahvaluule – ehk folkloor . Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu.
Rahvalaul – Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel.
Regilaul – lühike, anonüümse autoriga .
Muistend – jaguneb tekke- ja seletus-, vägilas-, koha-, usundilisteks ja ajaloolisteks muistenditeks.
Eestlane õpib lugema ja kirjutama
13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon . 1535. aastal tuli Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus . 1632. aastal toimus Tartu Ülikooli – Academia Gustaviana asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Aastal 1795 avaldas O. W. Masing ,,ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele´´. 1818 toimusid käsikirjalised ,, Kristjani Jago Petersoni laulud Riia
linnas´´. Aastal 1909 avati Eesti Rahva Muuseum .
Perioodi tähtsaimad esindajad olid Otto Wilhelm Masing ( 1763 - 1832 ), kes avaldas Eestis esimese aabitsa ja Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes avaldas luuleloomingu ,,21 eestikeelset luuletust´´.
Kroonika – ajaraamat, mis esitab ajaloolisi sündmusi nende toimumise järjekorras.
Katekismus – lühike kristliku õpetuse käsiraamat.
Valm – õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt, mille tegelasteks on tavaliselt loomad. Loo tegelik tähendus selgub valmi lõpus olevast õpetusest.
Eestlane saab eestlaseks
Ajavahemikku 1850-1885 nimetatakse Eesti ajaloos ärkamisajaks. Aastal 1857 hakkas ilmuma ajaleht Perno Postimees . Seitse aastat hiljem tuli välja ajaleht Eesti Postimees. 1862 . aastal avaldati ,,Kalevipoja´´ rahvaväljaanne. Kolm aastat hiljem asustati laulu- ja mänguselts ,, Vanemuine ´´. Aastal 1869 toimus esimene eesti laulupidu Tartus. Aasta hiljem pidas Carl Robert Jakobson ,,Kolm isamaa kõnet´´. 1878. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala.
Perioodi tähtsaimad esindajad olid Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882), Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), kes oli Perno Postimehe toimetaja , Friedrich Reinhold Kreutzwald ( 1803 -1882), kelle eepos ,,Kalevipoeg´´ on oluliselt mõjutanud eesti kirjandust ja kunsti ja Lydia Koidula (1843-1886), kes pani alguse eesti algupärase näitekirjandusele ja eesti teatrile.
Eepos ehk lugulaul – pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks vägilaste või jumalate teod, saatuslikud võitlused.
Eestlane saab oma riigi
Aastal 1905 avaldati ,,Noor-Eesti´´ kuulutus : ,,Enam euroopalist kultuuri!``. 1909. aastal toimus eesti esimene kunstinäitus Tartus. Aastal 1913 avati teater ,,Estonia´´. Aasta hiljem tehti eesti esimene film ,, Karujaht Pärnumaal``. Aastal 1918 saavutas eesti riikliku iseseisvuse ning kaks aastat hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule. Samal aastal asustati ka Emakeel Selts.
Perioodi tähtsaimad esindajad olid Oskar Luts (1887-1953), kes kirjutas mitmeid tänapäeval hinnatuid raamatuid ja Marie Under (1883-1980), kes kirjutas palju luuletusi.
Kirjanduslik stiil – kirjanikule, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära.
Följeton – lühike pilke - või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab.
Veste – humoristlik, följetonile lähedane.
Ilukirjanduslik tekst – käsitletakse mitmeid procbleeme. Iga lugeja tõlgendab tekste erinevalt. Näiteks romaanid , jutustused, novellid, näidendid, luuletused, mälestused, päevikud jne.
Tarbetekst – mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaažid jne.
Teadustekst – edastatakse eri teadusalade saavutusi ja probleemide analüüse. Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed .
Eestlane sõjas ja võõrvõimude all
Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044 . aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt . Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek.
Perioodi tähtsaimad esindajad olid Jaan Kross (1920), Betti Alver (1906-1989), Juhan Smuul (1922- 1971 ), Mati Unt (1944) ja Paul-Eerik Rummo (1942).
Eestlane laulab ennast taa vabaks
1986. aastal hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar. Aasta 1987 oli uue ärkamisaja algus. 1988 aastal loodi rahvarinne ning samal aastal toimus ka laulev revolutsioon . Aastal 1989 koostati Balti kett. 1990. aastal toimus Eesti Kongressi valimine ning aasta hiljem taastati iseseisev Eesti Vabariik.
Perioodi tähtsaimad esindajad olid Hando Runnel (1938), Paul-Eerik Rummo (1942) ja Jaan Kaplinski (1941).
Essee – lühem isikupärane vaimukalt sõnastatud kirjanduslik või teaduslik kirjutis.
Vabas riigis sündinud sõna
Aastatel 1987-1990 tekkisid uued noorte kirjandus- ja kultuurirühmitused: Noorte Autorite Koondis, Tallinna Noored Tegijad , Eesti Kostabi Selts, Erakkond, Õige Valem, 14 NÜ. Alates aastast 1991 arenes iseseisva Eesti kirjandus. Kodueesti ja väliseesti kirjandused taasühinesid.
Perioodi tähtsaimad esindajad olid Andrus Kivirähk (1970) ja Contra (1974).
Otsene suhtlus – omavaheline vestlus
Vahendatud suhtlemine – toimub tavaliselt filmi vaadates, teatris käies ja kirja lugedes .
Ametlik suhtlemine – range kirjakeelega.
Mitteametlik suhtlemine – vaba, võib kasutada slängi.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anetu- Õppematerjali autor

Perioodide lühikokkuvõtted, tähtsaimad esindajad ja mõisted.

kirjandus kokkuvõte perioodid eesti kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani

Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksiku

Ajalugu

docx

Kirjanduse koolieksam

nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad

Kirjandus

doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. Impressionism- 1860 Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati ka kirjanduses. Hetkemuljete kaudu jõuti nähtuste olemuseni, üksikasjalikult ei kujutatud midagi. Nt, Tammsaare Intervjuu- usutlus Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Iroonia- Terav pilge Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend, milles on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus.

Kirjandus

docx

Kirjanduse eksami materjalid

1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlus

Eesti keel

docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti

Ajalugu

docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

pihta, seega tekkis tal vaenulik õhkkond ka usutegelastega. Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks. Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. 13 Kasutatud kirjandus 1. Internet 2. Eesti Entsüklopeedia 2., 4. (Tallinn, kirjastus Valgus), 7., 8. ja 10. (Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus) köide . 14

Ajalugu

doc

REFERAAT - Rahvuslik liikumine Eestis, Carl Robert Jakobson

ja ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". 2. CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. 5 sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. 2.1. Nooruspõlv Carl Robert Jakobson elas aastatel 1841-1882. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde-venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga

Kirjandus

Rohkem sarnaseid