Eesti keele Konspekt (1)

7. Klass
Rahvaluule ehk folkloor
Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming

Rahvaluule

Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid
Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna
Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd
Naljand mõistatus
Pajatus
Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad eestlaste kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised ja naljasoon, inimesele ürgomased hirmud ning põlised salajased soovid.
Regilaulud
Regilaulu vanust mõõdetakse 1000 aastatega. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja sõnadest. Rahvalaulu viis oli traditsiooniline. Tegmist oli lühikese rühma viisiga , see tähendab paljusid laule lauldi ühel viisil. Lauldi hälli, mängu, töö, pulma, matuse, kiige , sõjalaule jt.
Regivärsilise rahvaluule tunnused:
- Algriim - see on sõnade algushäälikute kordus värsis. Näit: Kus need kuked kulda söövad.
Rõhulise ja rõhuta silpide vaheldus –nelja- jalaline trohheus
Näit: Kus need kuked kulda söövad.
Vanad sõnad, vanad muute vormid.
noorte meesta –noort meest,
Mõtteriim ehk parallelism .
Ühes värsis öeldud mõtet korratakse teiste sõnadega teises ja ka kolmandas värsis.
Rahvaluule kogumisel hakati tähelepanu pöörama 1870 aastatel Eesti kirjameeste Seltsi poolt.
Laiaulatuslikum kogumine algas 19 saj lõpukümmneditel Jakob Hurda juhtimisel
Rahvajutud
Muinasjutt on rahva fantasia looming, ta väljendab inimese lootusi ja soovunelmaid.
Muinasjutu tunnused -
Traditsiooniline algus (elas kord…, Seitsme maa ja mere taga…)
Traditsiooniline lõpp, mis on õnnelik(kui nad surnud pole elavad õnnelikult elu lõpuni)
Tegelaste vastandamine (ilus-inetu, rikas-vaene, tark-rumal.)
Enamasti üks peategelane(punamütsike;…)
Maagilised arvud(3,7,9,12)
Tegevus kordused (kolme takistuse ületamine)
imeasjad (peegel)
Muinasjutud jätavad harilikult ütlemata tegevuseaja.
Muinasjutud jagunevad: imemuinasjutud, loomajutud, kaval- Antsu ja vanapagana lood.
Muistend
Muistend on rahvajutt mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku, või, uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne.
Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga.
Muistend jaguneb: koha muistend(Kivi), seletus muistend(miks jänesel mokk lõhki), vägilas muistend(kalevipoeg), ajaloolised muistendid (katk), usundilised muistendid( haljad /naljad)
Naljand on lühike koomilise sisuga rahvajutt.
Pajatus on lühikese mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindle elujuhtum ja/või isik.
Friedrich Reinhold Kreutzwald on koostanud , muinasjutukogu; Eesti rahva ennemuistsed jutud.
Rahvaluule väikeliigid
Vanasõna- on vaimukas naljasõnaline ütlus, mis iseloomustab või kiidab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlikke normide seisukohalt. Vanasõnadele on lähedane aforism vaimukas ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte või elutõde.
Mõistatus- on sõnaline peite pilt. Ta sisaldab küsimust, millele peab vastama. Näide: kanda jõuad, lugeda ei jõua?(juuksed)
Kõnekäänd- on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild . Näide: ei seisa pudeliski paigal.
Kõnekäänud- Kallas nagu oavarrest ; kadus nagu tina tuhka ; ei seisa pudeliski paigal; käib nagu kass umber palava pudru ; üleliigne nagu viies ratas vankri all; vesi ahjus; leiba luusse laskma ; võta näpust; külm nagu hundilaut; ninapidi vedama; tegi sääred; võta silm näpu otsa; nagu hane selga vesi; nagu kana takus; kops läheb üle maksa.
1.Mis on rahvaluule?
2. kuidas rahvaluule jaugneb?(skeem)
3. regivärsilise rahvaluule tunnused?(algriim jne)
4. Mainasjutt , selle tunnused?(8 tükki)
5.Muistend ja selle jagunemine?(aja jne)
6. Mis on naljand jam is pajatus?
7.Rahvaluule väikeliigid mõistend?(näide)

Kirjandus

Eepika Lüürika Dramaatika
(jutustav kirjandus) (luulekirjandus) (näitekirjandus)
Eepos ood tragöödia
Romaan pastorad komöödia
Jutustus sonett draama
Novell ballaad
Reisikiri poem
Päevik haiku
Miniatuur lüüriline luuletus
Proosaluuletus
Luule kujunes tantsu saatelaulust, kui sõnalise osa tähtsus suurenes.
Luulel on 3 peamist vormitunnust:
Riim- sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus.
Rütm- põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkused.
Värss-on luuletuse 1(üks) rida.
Stroof - on luuletuse 1(üks) salm .
Luule Riimiskeemid
Paarisriim a-1 rida Ristriim a Meesriim värsi lõpus on ühe
a-2 rida b silbilised sõnad
b-3 rida a
b-4 rida b
Süliriim a Helisev riim Naisriim värsi lõpus on
b värsi lõpus on kahe silbiline sõna
b kolme silbilised sõnad
a
Vabavärss – vabavärsi puhul on luuleread eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel. Tekst eristatakse vabalt voolavana. Vormi poolest paikneb vabavärss otsekui luule ja proosa piirimail.

Stiilikujund

Kõnekujundid
Epiteet - on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist.
Näide: kottpime öö, suur roheline maakera.
Personifikatsioon ehk isikustamine – on elututele objektidele või loodusesemetele inimlikud omadused
Näide: tuul ulub korstnad .
Võrdlus- kõrvutatakse midagi või kedagi mingi ühistunnuse alusel. Kasutatakse(kui, nagu)
Näide: kaunis kui roos. Võrdlust aitavad väljendada sidesõnad: kui, nagu, otsekui.
Metafoor - peidetud võrdlus, ülekanne sarnasuse alusel
Näide: Sinitaeva silm – päike.

Haiku

Haiku- on jaapani klassikaline väike luulevorm . Haiku koosneb kolmest reast ja 17 silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded.
silpide skeem on järgmine: 5+7+5.
Öine kuuvalgus             (5 silpi )
naeratab mulle vastu      (7 silpi)
tähtede säras.            (5 silpi)

Ood

Ood – Pidulik luuletus, ülistuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele või ideele. Palju oode on kirjutanud Kristjan Jaaks Peterson , kes sündis Riias 14.03.1810 a Viljandimaalt pärit kirikuteenri perest.

Pastorad

Pastorad – on karjaseluuletus. Selles kujundatakse karjase- ja maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis.

Sonett

Sonett- 13 Sajandil Itaalias loodud luulezanr. Sonett koosneb 14 värsireast. Itaalia soneti värsid jagunevad stroofidesse 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsi skeem on 4+4+4+2. Sonetipärg koosneb 15 sonettist. Kusjuures iga järgmine algab eelmise lõpp reaga. Eesti luules on enim sonette kirjutanud Marie Under.
Poeem on pikem mitmeosaline värsiteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujuntamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga .
Ballad on pikem jutustav luuletus, mille aineks migi erakordne, enamasti sünge või kürva lõpuga sündmus.

Eepika

Eepika- on kirjandus liik, mis kujutab sündmuse tegelasi ja olukordi. Eeplisises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitluslaad on rahulik ja üksikasjalik. Autori suhtumine avaldub kautsel viisil.
Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu.
Jutustava teose kolm põhitunnust:
Süzee ehk tegevustik
karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine
miljöö ehk tegevuse aeg ja koht
Eepika zanrid (alaliigid): Eepos, roman , jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika.
1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus – sündmus, mis käivitab tegevustiku
3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk
suhted ja nende areng.
5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus – probleemide ja konfliktide
lahendus.

Ulmekirjandus ehk teaduslik fantastiline

Ulmekirjanduse elemente on esinenud kirjanduses läbi aegade.
Läbimurdeks sai Mary Shelley roman ‘’Frankenstein’’ 19.saj. Esimese ulmekirjanduse kiiret arengut mõjutasid teaduse saavutused ning nende lailadane tutvustus. Ulme romaanile pani aluse Jules Verne(19.Saj). ‘’80 päevaga ümber maakera’’, ‘’20 000 ljöödi vee all’’,’’Saladuslik saar’’.
Hebert George Wellsi (Ajamasin, Maailmade soda, Nähtamatu) need on ühteaegu hoiatus teosed.
Sattudes halbadesse kätesse, võivad teadus saavutused seada ohtu inimeste elu.
Tänapäeva ulmekirnadus tegeleb peamiselt sellega, et hoiatada inimesi katastroofide eest, mis meid tulevikus ohustada võivad.(Aatomi soda, Tähe soda, Robotite soda oma loojatega).

Õuduskirjandus

Juba muinasjutus võib kohati märgata püüdu esile kutsuda hirmutamisi. 19 saj, romatismi ajal hakati viljelema põnevus- ja õuduskirjandust. Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet . Kirjutatakse tavatuid tegevuskohti .(üksikud lossid, kummitavad majad, öised surnumajad). Tegelased on sagely väärastunud mõtteviisiga(sarimõrvarid, süütajad, vägistajad).
Tegevuskohti. Olukordi ja tegelaspsühholoogiat kirjeldatakse üksikasjalikult ja sügavuti. Tuntuim esindaja Edgar Allan Poe 19.saj keskpaiku, Nikolai Gogol.

Oskar Luts

Sündis palamuse kihelkonnas. Õppis kohalikus kihelkonna kollis ja Tartu valkoolis. On töötanud apteekri õpilasena Tartus, Narvas, tallinnas ja Peterburgis. Õppis tartu ülikoolis rohu teadust. Võttis osa esimesest maailma sõjast. Peale seda töötas raamatukogus, raamatupoes, 1922. a Kutseline kirjanik Tartus.1912 Ilmus kevade 1, 1913 Kevade 2. Armus Valentina (poolanna). 1918, 1919 ilmus Suvi 1 ja Suvi 2.Oli napsu mees. 1921 Tootsi pulm. 1924 Äripäev. 1936 Sügis. Luts sisendab lugejatele, et elu koosneb alati õppimusest, tööst, armastusest, vihkamisest, võitlusest…
Oskar Luts on kirjutanud ka laste jutte 1920.a nukitsamees , Indeslin. Tuntumad Näidendid on: Kapsapea , Soo.
Novell
Novell on proosa lühivorm, mis ei taotle sündmuste täielikku kujundamist, vaid keskendub kõige olulisemale.tavaliselt räägitakse ühest sündmusest või olukorrast, tegelasi on vähe, tekst tihe. Tegevuse kulg on pingeline, lõpp sagely ootamatu ja emotsionaalne.
Novelli ülesehitus
1.Sissejuhatus – tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ,tegevusaega.
2.Sõmitus-Tegevuse Käivitumine, see toob esile tegelaste vahelise vastuolu.
3.Teose arendus- toimub jäik paigaline pinge tõus, tegelastevahelises suhete ja nende arengus.
4.Kulminatsioon ehk pinge haripunkt- kõige pingelisem koht.
5.Pööre sündmustik – sündmused, mis lahendavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni.
6.Lõpplahendus – ootamatu lahendus
Novell – nimetatakse tiheda haarava sündmustikuga, väikese tegelaste arvuga juttu , mille lõpp on enamasti ootamatu.

Reisikiri

Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kujundusi, ajaloolise ja geograafilise andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest, sammuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärk lähtuvalt eristatakse teaduslikku vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja. Eestlastest on palju reisikirju kirjutanud Friedebert Tuglas, Juhan Smuul ja Lennart Meri.

Dramaatika ehk näitekirjandus

Dramaatika on eepika ja lüürika kõrval kirjanduse üks põhiliike, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialog ehk kahekõne. Drama teosed on mõeldud laval ettekandmiseks. Teatrietenduse aluseks on näitekirjaniku, tekst, drama.
Näidendid jagunevad vaatlusteks ning need omakorda stseenideks. Iga vaatus kujutab endast, näidendi terviklikku , lõpetatud osa. Stseenid on vaatuse osad, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.
Draamateosesse kuuluvad veel eesmärgid – autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, lava kujunduse jms kohta, mis on jühtnöörideks lavastajale ja näitlejatele.

8.Klass

Kirjandus – ja kuntsi suundade kiire areng algas 17. Sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama.
17.saj – klassitsism .
18.saj – sentimentalism ja romantism .
19.saj – realism , naturalism, sümbolism ja impressionism.
20.saj – ekspiressionism, futurism, kulturism , konstruktivism, dadaism , sünrealism ja absurd .

Sentimentalism ja romantism

Klasitsistid ei hinnanud tundeid, nad püütsid need allutada mõistusele. 18. Saj kujunes suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest.
Sentimentalistid püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid liialdustesse, muutusid härdameelseks. Suur tähelepanu loodus kirjeldustele. Teoste keelde tuli ilukõne.
Romantism tekkis 18.saj lõpus Saksamaal ja Prantsusmaal. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetest aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Neile oli tähtis inimese sisemaailm , tema tunded, mõtted ja üllad teod. Üle kõige hindasid nad loodust, inimene oli nende arvates osa sellest.
Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud, luulet ja ajaloolist proosat .
Eesti kirjanduses on romantismi esindajad luules Lydia Koidula ja proosas on Eduard Bonhöhe.
Realism
18.saj lõpus algas Inglismaal tööstusrevolutsioon. Töötuse kasv tõi kaasa linnastumise: üha rohkem inimesi asus elama linnadesse, nende side looduse ja maa eluga nõrgenes. 19.saj loodi mitu olulist teooriat. Nt Charles Darwin rajas õpetuse looduslikest valikust, mille järgi on inimene arenenud madalamatest eluvormidest. Realism sai alguse Prantsusmaal 19.saj algul Realism püüdleb võimalikult tõepärase ja täpse kujutamise poole. Kirjanikud tulid tagasi asjaolu ja ühiskondlike probleemide juurde. Tegelikust kujutati elustamata ja vaheltut. Sõna kasutus muutus täpseks ja deitailirikkaks, tihti kasutati rahvakeele väljendeid. Tegelased valiti lihtrahva ja keskklassi hulgast. Realistliku romaani keskmes seisab n-ö tavaline inimene, kelle eluted ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses. Inimsuhteid jälgitakse psühholoogilisest küljest. Saatused ja juhused on teisejärguline tähendus, kuigi ka nende kujutaminst ei väldita. Tegelaste elute kujuneb enamasti selliseks , nagu nad ise suudavad seda rajada. Sündmusi esitatakse asjalikult, kasutades loomulikku kõnerütmi ja tavalist keelt, sh rahvakeele väljendeid. Käsitlusviisis tuleb esile kriitiline hoiak. Kriitilise suhtumisega püüavad realistid maailma paremaks muuta.
Realismi esindajad Eestis on Eduard Vilde , Juhan Liiv, Eduard Vilde on kirjutanud ‘’ Mahtra sõda’’;’’Kui Anja mejed tallinas käisid’’; Prohvet Maltsvet’’;’’Külmale maale’’;’’Mäeküla piimamees ’’. Juhan Liiv on kirjutanud realistmiku luulet ja jutustusi nt: ‘’Nõia tütar’’;’’Vari ning novell’’.