Muistend , pajatus, naljand
Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks
ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi
tekke kohta. Vanasti arvata või usuti , et loodusjõudusid juhib
keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku, metsavaim ). Muistend on
seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased,
Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan ,vanaisa. Tänapäeval on
asemele tulnud legendid ja
kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid
põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike, vaimukas
ja üllatava lõppuga lühijutt.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Masterman12
Õppematerjali autor
Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Kunstmuinasjuttude autorid on tavaliselt elukutselised kirjanikud (nt Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed lood“). Kunstmuinasjutud on ühe kindla teadaoleva autori poolt välja mõeldud. Loe: A. Kivirähk “ Muinasjutt kolmest vennast” MUISTEND Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha, eseme või isikuga. Muistendi puhul arvati, et neis kirjeldatu on tõsi. Muistendi liigid: Tekkemuistendid Vägilasmuistendid Kohamuistendid Ajaloolised muistendid Legendilaadsed muistendid Tekkemuistend Tekkemuistendid annavad
kingitusi. Vana-Aasta õhtul veedame samuti perega koos. Teeme süüa, istume kõik ühiselt lauataga ning, kui kell saab 12 soovivad kõik üksteisele head uut aastat. Rahvaluule 12. Nimeta klassikalise rahvalaulu vormitunnused. V: Regivärsiline - pikad ja lühikesed, rõhulised ja rõhuta silpide korrapärane vaheldumine, mõttekordus ning algriim. 13. Nimeta rahvajutu liigid ja iseloomusta lühidalt igat liiki, too näiteid. Muistend – käsitleb enamasti rahvausundilisi tegelasi ja kujutlemi ning on seotud loodusega. (Kalevipoeg) Muinasjutt- tegevus toimub imelises maailmas, kus täitub inimeste rahuldamata õnneigatsus - headus tasutatakse ja kurjust karistatakse. (Punamütsike) Naljand – kajastuvad kohalikud olud, suhtumine võimureisse, kirikusse, inimlikesse pahedesse ja nõrkustesse. (Papp valetas ja ise uskus)
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi,
Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms). PAJATUS on tõsieluline jutuke, milles puudub mütoloogiline osa. Nt ,,Juhtum surnuaias" NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne RAHVALUULE VÄIKEVORMID
omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. 25. Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 26. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. 27. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või
· kindel tegevus ja tegelased (stsenaarium) kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub / kus ja millal mängitakse Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu, mõrsja ja nekrutiitk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja zanrid koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühivormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik
Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Folkloor on traditsioonil pärinev rahvapärane looming, mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. Zanr on pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus. Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid olenevad kontekstist, esitajast ja kuulajast. Folkloori zanriteks on näiteks müüt, muistend ja muinasjutt. 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. -Müüt kuulub folkloori zanrisüsteemis proosajutustuste alla. -Müüdi ja muinasjutu puhul võib mõlemal juhul olla tegelaseks mitte-inimene. Erinevusteks on, et müüt on püha ja muinasjutt ei ole. Müüdil algus puudub, muinasjutul see on olemas. Jutustamise aeg ei ole müüdis piiratud, muinasjutus on. Müüt on usutav, muinasjutt ei ole.
Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus) · Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) · Teatud maailmanägemine · Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Kindel algus Müüt, muistend puudub Muinasjutt tavaline Jutustamise aeg Müüt,muistend ei ole piiratud Muinasjutt piiratud Tõeväärtus Müüt, muistend usutav Muinasjutt mitteusutav Tegevusväli Müüt, muistend mingi aeg, koht Muinasjutt ajatu, kohatu Toimumisaeg Müüt kauge minevik Muistend tänapäev Muinasjutt ebamäärane Toimumiskoht Müüt teine maailm Muistend tänapäevamaailm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid