Vask - referaat (4)

Vask

Vask- ladina keeles cuprum ,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29.Kahe isotoobiga metall ,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall .Vase tihedus on 8,9 g/cm3.Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis .Vase elektronskeem : 2) 8) 18) 1).Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi.Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m.Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.

Ajalugu

Kerge saadavus – maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle . Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit – pronksi, valmistamaks relvi , ehteid , raha jne.

Leidumine looduses

Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tšiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär.

Füüsikalised omadused

Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus - ja elektrijuht . Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga . Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.

Ühendid

Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekas–siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. Vaskvitriol on sinise värvusega kristallaine. Seda kasutatakse puidu immutamiseks ja sellest tehakse taimekaitsevahendeid.Mitmesugused vasesulamid on suure tähtsusega. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliksSellest sai ka aluse pronksaeg. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20 % tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks.See pidi olema kõva,elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10 % tina. Vase sulam tsingiga – valgevask ehk messing – on heade mehaaniliste omadustega.See on ühtlasi ka hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.Vask on hea elektrijuht.Temast paremini juhib elektrit ainult hõbe.Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist.Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 18–33% niklit , ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid.Vaske kasutatakse puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas. Näiteks kaabli-, paljas - ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. Vase teine väga hea omadus on soojusjuhtivus,seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel – radiaator.Masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks kasutatakse vasesulameid.Vase hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse teda vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale , et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.Vase erinevate oksiidide abil saadakse ütrium-baariumvaskoksiid YBa2Cu3O7-δ, mis on väga heade soojusjuhtivate agregaatide aluseks. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina.

Bioloogiline tähtsus

Vask on bioelement . Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin , siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 4–7 ts/ha ning enamgi ; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 6–8 ts/ha või vaskvitrioli annustes 20–25 ts/ha.

Mürgisus

Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis.Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse".
Pildid

Kiviõli I Keskkool
Mait Lipp
IX b klass
Vask
Referaat
Juhendaja : Lembit Alamets
Kiviõli 2009
Kasutatud kirjandus:
Et.wikipedia.org
www.miksike.ee
www. physics .com
9.klassi keemia õpik
Isa mälu