KeskkonnainfoeeWebEelisinfolehtaspx?

Vastus leiad õppematerjalist: Verevi Järv

Verevi Järv (1)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

KeskkonnainfoeeWebEelisinfolehtaspx?

Tartu Forseliuse Gümnaasium
Verevi järv
Uurimistöö
Koostaja : Janely Soomaa
Juhendaja : Kaari Rodima
Tartu 2012

Sisukord

1.Verevi järv 3
1.1 Järve andmed: 3
2.Järve ajalugu 5
2.1Muistend 6
2.2Supluskoha asukoht 7
3. Elustik 8
3.1Kalaretsept 9
KOOSTISAINED : 9
ETTEVALMISTUS: 9
VALMISTAMINE: 9
SERVEERIMINE : 10
4.Vee kvaliteet 11
4.1 Suplusvee kvaliteet 11
4.2 Supluskoha arengusuunad 11
5.Kasutatud kirjandus: 12

Verevi järv

Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhja–lõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand.

1.1 Järve andmed:

Kõrgus merepinnast: 49m
pindala 12,6 ha
sügavus 11m
keskmine sügavus 3.6m
pikkus 950m
laius 320m
Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist), kiiged, ronimisatraktsioonid ja pingid ning kaks võrkpalliplatsi. 625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m. Liivaala kaldajoone pikkus on 230 m, millest kasutatav umbes pool (125m). Ülejäänud kaldaosa on kas mudastunud või kaetud taimestikuga. Suplushooaja tipphetkedel, kui randa kasutab ligikaudu 3000 inimest, on probleem parkimisega. Seni pargitakse olemasolevas Tartu mnt ja Järve tn ristis olevas parklas , Tartu mnt rannakioski juures ning tee haljasribal.[2]
Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Lisaks liivaribale on võimalik päevitada ja puhata 2008. a uuendatud rannaplatvormil. Rannaplatvormi suurus on ligikaudu 620m millest lähtub L-kujuline 49 m pikkune ja 2 m laiune platvorm, mis moodustab 16 m ja 5 m
laiuse platvormiga suplusala kaldasse nn lastebasseini, mille sügavus ei ületa 0,7 meetrit. Suplemiseks ja ujumiseks ettenähtud veekogu osa on tähistatud poidega.
Rannas on 2 kahekohalist riietuskabiini. Suplusala põhi on sügavuseni 1,75 m kaetud kaldajoonega risti paigaldatud filterkangaga,millel on liivakiht.[4]

Järve ajalugu

Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv) oli 1638 . aastal tuntud Harpejerwe nime all. See Elva linna läänepiiril asuv järv on enam-vähem põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas tublisti laienev. Järve ida- ja lõunakallas on kõrged ja liivased, mujal on kaldad madalad, turbased või mudased, õõtsiku või roostikuga ääristatud. Järv on algselt olnud kaheksakujuline, mis tuleneb tõenäoliselt kahe otsakuti asunud hiidpanga asemetest. Praegu on Verevi põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas laiem ja vähem kinni kasvanud.[7]
Elva on pisut vanem kui saja-aastane. Asula teke on vahetult seotud Tartu-Valga raudtee
ehitamisega ( 1886 -1889). Elva raudteejaama mainib esmakordselt eesti keeles ajaleht
"Olevik" 1886. aasta detsembris. 1889. a ehitatud raudteejaam sai oma nime Elva jõelt, mis esineb juba XVII sajandi alguse revisjonides. Enne raudtee ehitamist paiknes siin lähedal
Tartu-Riia maantee ääres Uderna postijaam, kõrts ja mõned talud . Maad kuulusid Uderna,
Meeri ja Konguta mõisale. Arbi järve ligidusse laskis Meeri mõisnik O.Seydlitz püstitada
XIX sajandi lõpus üksteist suvilat.
1. juunil 1923 kinnitati Elvale alevi õigused. Alevivalitsus asus energiliselt korraldama alevi elu ja planeerimist, hoogustus ehitustegevus ja kodukaunistamine. Elva köitis suvitajaid
järjest rohkem, eriti tartlasi. 1927. a alustas sõite Tartu-Elva vahel mootorvagun. Kaks aastat
hiljem valmis Verevi järvele suurepärane ujula ja rannahoone. Juba 1934. aastal tunnistati
Elva ja Nuti (praegune Peedu linnaosa ) puhkeasulaks. 1937. a registreeriti suvitajaid
kaheteistkümnest välisriigist, lisaks rohkelt supelsaksu omalt maalt.[1]
( Verevi järv 1958)

Muistend

Muistendi järgi on Verevi järv saanud oma nime sellest, et ta on tulnud karistama Uku
ohvripaiga rüüstajaid, kelle veri on värvinud järve vee verevaks ehk punaseks.

Supluskoha asukoht

(Järve 1, Elva linn, 61504,Tartumaa)

Elustik

Verevi järv kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. Kihistuse olemasolu on järve ökosüsteemis väga oluline tegur. Tugev hapniku- ja temperatuurikihistus oli täheldatav juba aastail 1928-1929.
Verevi on üks paremini uuritud Eesti järvi . Järv on väga keeruka ökosüsteemiga, kus ökoseisundi kõikumised võivad olla väga kiired ja suured. Inimmõju on olnud sellele järvele väga suur. Tänu mitmetele meetmetele viimastel aastatel on suudetud ökoseisundit stabiliseerida (tegemist on nüüd sisuliselt umbjärvega, milles hoitakse püsivat ning teravat veekihtide temperatuuri- ja keemilist kihistust). 2006. a uuritud 21st näitajast 15 olid väga heal, heal või kesisel tasemel. Välja arvatud põhjaloomad, on igas teises kasutatud elemendis mõni indikaator väga halvas või halvas seisundis.[6]
Viimastel aastatel on Verevi järve nii palju muudetud, et taimede järgi oleks teda isegi õigem liigitada tugevalt modifitseeritud järvede hulka. Veetaseme reguleerimisele lisaks on kahel suvel järve laiemas osas hävitatud taimestikku, mis mõjutab uuritavaid näitajaid ja klassifitseerimisel saadavaid tulemusi.[11]
Järve kalastik on liigirikas. Kalastiku sagedasemaid esindajaid on särg ja ahven , tavalised on roosärg, haug ja latikas. Leiduvat linaskit, kokre , kiiska, rünti, mudamaimu, vingerjat ja angerjat, võib olla ka nurgu. Latika- haugi järvena on tal teatud kalamajanduslik tähtsus.

Kalaretsept

Praetud ahven

KOOSTISAINED:

Terve ahven
oliiviõli praadimise jaoks
300ml piima
veidi maisijahu
peotäis värsket peterselli
soola ja pipart

ETTEVALMISTUS:

Puhasta kala sisikonnast ja pühi ta seest-väljast majapidamispaberiga puhtaks. Seejärel aseta kala kolmeks minutiks keevasse vette – see teeb muidu tülika soomuste eemaldamise väga lihtsaks. Peale soomuste eemaldamist pühi kala uuesti majapidamispaberiga kuivaks . Maitsesta soola ja pipraga

VALMISTAMINE:

Aja pann koos oliiviõliga kuumaks ning saada kala pannile. Prae mõlemalt poolt umbes 5 minutit, olenevalt kala suurusest .
Kui kala on valmis, vala piim pannile ja soenda üles. Jäta pool kruusi piima alles ja sega sinna sisse mõned lusikatäied maisijahu. Seda segu kasuta hiljem kastme paksendamiseks.
Vahetult enne piima keema minemist lisa peeneks hakitud petersell. Tõsta pann kuumalt pliidilt ära ja lisa pidevalt segades piimaga segatud maisijahu. (Kui lisad jahu panni pliidil olles, läheb kaste tükki)
Tõsta pann tagasi tulele ja pidevalt segades lase kastmel pakseneda. Maitsesta vastavalt enda eelistustele.

SERVEERIMINE:

Serveeri kartuli ja juurviljadega. Vala kõik kastmega üle.

4.Vee kvaliteet

4.1 Suplusvee kvaliteet

Verevi ranna suplusvee kvaliteet on väga hea. Suplusvee kvaliteeti on kontrollitud
regulaarselt kogu suplushooaja vältel. Aastatel 2006 ja 2007 võeti proove iga kahe nädala
tagant. Alates 2008. aastast vähemalt üks kord kuus.
Vastavalt VV 25. juuli 2000. a määrusele nr 74 „Tervisekaitsenõuded supelrannale“ ja VV
3. aprilli 2008. a määrusele nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ oli suplusvee
kvaliteet Verevi järve supluskohas aastatel 2006-2010 väga hea. Samuti vastas vesi ka kõigil
viiel aastal direktiivi 76/160/EMÜ (ka direktiivi 2006/7/EC) nii kohustuslikele kui
rangematele soovituslikele nõuetele.
Pindaktiivseid aineid ega mineraalõlide esinemist suplusvees avastatud ei ole, ka ei ole
täheldatud fenoolidele spetsiifilist lõhna.

4.2 Supluskoha arengusuunad

Aastaid on teostatud järvest suurtaimestiku niitmist ja biomassi kogumist. Edaspidigi jätkatakse järve puhastus- ja hooldustööde teostamist, sest järjepidev biomassi vähendamine tagab ökoloogilise seisundi paranemise ja loob eelduse vananemisprotsessi aeglustumiseks. 2001. a teostati Verevi järve uuringud projekti „Elva järvede saneerimine , veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine” raames. Jätkata tuleb projekti raames saneerimistööde läbiviimist.
Elva linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2008-2020 raames nähakse ette kanalisatsiooni rajamine kogu linna territooriumile, millega on plaanis ühendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga 95% linna elanikest [9].
Elva linna põhja- ja keskosa ning Käärdi aleviku veevarustuse ja kanalisatsiooni II etapi ehituse käigus on rajatud kanalisatsiooni- ja veetorud Tartu maantee alla ning nähakse ette uue rannahoone ühendamine tsentraalsesse võrku, kuna probleemiks on sadevete valgumine supelerannale. Olemasolev sademevetekanalisatsioon ei suuda paduvihmade ajal vett vastu võtta ning sadeveed voolavad järve. Seetõttu on planeeritud rajada uus sadevete kanalisatsioonitorustik.[2]
Elva Linnavalitsuse tellitud töö Elva linn Tartu mnt 16 maaüksuse detailplaneeringuga, mis hõlmab valdavalt supelranna osa, luuakse õiguslik alus supelranda teenindavate ehitiste projekteerimiseks, antakse heakorrastuse, parkla, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude lahendused. Planeeritud on ehitada aastaringseks kasutamiseks mõeldud rannahoone, kus asuvad ka vetelpäästeruumid ja tualetid. Planeeringus on ette nähtud uued parklad Järve tänavale ja Tartu maantee äärde, mille tulemusena suureneb parkimiskohtade arv 130-le, ka 5-le invakohale.[2]

Kasutatud kirjandus:

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

JanelySoomaa Õppematerjali autor

verev ranna suplus verevi järve kanalisatsiooni suplusvee

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine.  Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud.  Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).  Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades  Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust.

Keskkonnakaitse ja säästev areng