Vanaja usundid (1)

Vanalinna Hariduskolleegium
Vanaaja Usundid
Referaat
Kaisa Koppel
X e klass
Ilvar Saar
Tallinn 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Esiajaloo religioon 4
Asteekide ja inkademaa 5
Muistne Lähis – Ida 7
Vana- Egiptus 9
Vana –Kreeka usndid 10
Vana – Rooma 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Hoolimata sellest, et keegi ei ole päris kindel sõna „religioon” algupärases tähenduses , on sellel sõnal vasteid kõigis ladina keeltest mõjutatud keeltes. Muistsetel sõnal , mida seostame sõnaga „religioon” polnud mingit tegemist selle sõna tänapäevase vastega.
Religioon on uskumuste, tavade, normide ja institutsioonide süsteem, mille keskmeks on jumalikeks, pühadeks , üleloomulikud jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Oletatakse , et religioon tekkis kiviajal või on umbes sama vana kui inimkond . Kuna puuduvad kirjalikud allikad siis võib sellest aimu saada vaid arheoloogiliste leidude põhjal.
Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Paljud maailma suur ehitised on rajatud just religioosetel eesmärkidel.
„ Maailmas pole midagi iidsemat kui keel. Inimkonna ajalugu ei alga mitte tulekivi, kaljutemplite ega püramiidiega vaid hoopiski keelega.Teisele tasandile on iseloomulikud müüdid , mis on esimene katse vahendada loodusnähtuseid mõtte abil.Kolmas tasand on usundi tasand ehk kõlbeliste jõudude tunnistamine ja lõpuks- Üks kõlbeline jõud ülekõige.”
Max Müller

Esiajaloo religioon

Varem kui 30 000 eKr.
Meie käsutuses olevate leidude põhjal on äärmiselt raske öelda,milline oli religioon pika aja vältel varases Paleoliitikumis. Kogu selle aja vältel ani usku edasi vaid suulises vormis ning matkiva tegevusega .
30 000- 10 000 eKr.
Vara- Paleoliitikumi alguseks olid neandertallased nö. Areenilt lahkunud ja nende asemele asunud Homo Sapiens. Matmiskomed annavad kindlaid tundemärke usust hauatgusesse ellu. Sellest ajast põrinevad kuulsad luust ja kivist nikerdatud Veenuse kujukesed. Rõhk seksuaalsusel näitab selgesti , et tegu oli viljakus jumalannadega. Esimene kohtumine jumala tõeliste kujutistega.
10 000 -3000 eKr.
Neoliitikumi usundid olid kohandunud kolme põllundus tsivilisatsiooniga ( Lähis – Ida, Kagu- Aasia , Kesk – Ameerika)ja arenesid koos nenedega. Rändkarja kasvatuse tekkimisega ilmnes religioonis uus külg , mis muutis kogu usundite kulgu.
* Tekkisid erinevad matmis viisid olenevalt seisusest või klassist
* Kujunes preesterlus ja hakati ehitama puit- savi ja kivitempleid.
* Pärinevad Megaliit rajatised – inimkonna astumine kõrg kultuuri ajastusse.
Wilendorfi veenuse kujuke.

Asteekide ja inkademaa

Kesk – Ameerikas , peamiseltpraeguse Mehhiko ja Guetemaalaalal ning Andide keskosas, mis hõlmab tänapäeval suure osa Peruust Boliivia mägismaast ,oli kujunenud polüteistliku religiooniga kõrg kultuur. Mõlemas piirkonnas oli religioon kahetasandiline. Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga.
Kesk – Ameerika
Olmeegid -
1200 – 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus .On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ).
Maajad –
Maajad olid olmeekide järglased, kes elasid troopilistes vihmametsades , neile olid omased paljude templitega kultuskeskused ja linnad. Maajad uskusid , et andami eest tasuvad jumalad abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad
Teotihuacan-
Teotihuacan oli mexico nõos paiknenud suur linn, mille õitseaeg oli peaaegu samal ajal kui oli maajade kõrgaeg.Templite arvu ja ja suuruse jäärgi otsusades võib oletada, et seal valitses teokraatia .Teokraatia tähendas aga seda, et inimesed uskusid/arvasid, et valitseja oli jumal või jumala asemik maapeal.Linna hävitasid välisvaenlased umb. 700 aastal.Tähtsaim jumal oli vihma jumal, kelle nimi oli Tlaloc ehk „see kes paneb kõik kasvama”.
Tolteegid –
Kesk- ja Põhja Mehhikot asustanud ühendustnimetai tolteekideks. Sellest ajast Põrinevad paljud olulised asteekide religiooni sugemed. Seal oli teokraatia suuresti asendunud militarismiga.
Mõlemad nii asteegid kui ka tolteegid tähtsustasid kunimga võimuja sõjameestekasti vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid..
Asteegid -
Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan.
Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd.
Kesk - Andid
Chavin -
600-300 eKr. Levis Põhja – kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea.
Mochica kultuur -
1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud.
Tiahuanaco –
Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias. Enamikud sealsetest ehitistest on kultuslikud.Tiahuanaco jumalat kujutas peamiselt kivist raiutud vravat ehtiv seisev figuur.Ilmselt kujutas see jumal Viracochat, kes oli inkade müütides jumal-looja.
Chimu-
Chimu kuningriik oli Põhja-Peruu rannikul aastasil 1200-1460 .Selle vallutasid inkas.Riigi suuurim ja tähtsaim jumalus oli Kuu. Oluliseks peeti ka Merd .Selleks ajaks lõppes senilevinud kaslaskultus.
Inkad –
Inkad asusid usko piirkonda 1200 aasta paiku.kuid nende edasitung lõppes alles 1470 aastal.
Selleks ajaks hõlmas nede riiki miljon ruutkilomeetrit.. Inkade riigiusundis oli organisatsiooniline külg mis hõlmas toiduvarude hankimise rituaali.Tähtsam kui müstitsism ja spiritualism.peaaegu iga riitust saatis ohverdamine .Inkade jaoks oli väga tähtis päikese austamine-teda peeti meessoost jumalaks ja ta nimeks arvati olevat Inti .
Surnutele andi kaasa toitu jms..Inkade uskumuse kohaselt läksid vooruslikud inimesed pärast surma „ülemisse maailma” mis sarnanes maaga.Patused läksid „alumisse maailma” kus nad pidi külmetama ja sööma üksnes kive:D
Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi
Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi

Muistne Lähis – Ida

Mesopotaamia on kreeka põritolu nimi, mis tähistab Tigriise ja Eufrati vahelist ala ,mis praegu kuulub Iraagile ja Süüriale.Mesopotaamial polnud kergesti kaitstavaid piire ja seda on rünnanud kogu ajaloo vältel idast sõjakas mägirahavadning lääne ja lõuna poolt sinna tunginud näljased rändrahvad.Inimesed asusid sinna elama kohe kui olid taibanud , kuidas harida viljakat maapinda ja , kuidas püüda jõgedest kala.
Kõigi aegade suurim leiutis kiri mille kasutusele võtmise ja arendamise üks põhjuseid oli asulaid ning nende eluliselt tähtsaid niisutussüsteeme.Muistse usundigga seotud mälestisi võib ilma kirjaliku tekstita väga valesti mõista.
Sumerid
Babüloonia kiilkiri , mida kirjutati savitahvlitele pärineb sumritelt , kes asustasid Mesopotaamia lõunaosa. Nende usund on selle piirkonna tuntud religioonidest vanim ,kuid pole teada, kas selle erijooned on puhtalt sumeri põritolu , sest seda ala on üksteise järel asustanud eri rahvad .
3000 ekr. Rajatud Uruki linnas ,mida arheoloogiliste kaevamiste järel hästi tuntakse,asus kaks peatemplit. Üks oli loodud ülijumalale ja taeva kuningale Anule ja teine suurele emale, viljakus-,armastus- ja sõjajumalannale , kelle nimi oli Inanna .Tema oli ka ürgalus keda oli austatud igivanadest aegadest peale.Templid andsid tööd väga paljudele inimestele ja hõlmasid suuri maaalasid.Preestritel olioli linnriiigi elus oluline koht , ülempreester oli enamasti ka linna kuningas.See oli Babüloonias pikka aega ainuke viis kuidas korraldada templielu.
Anu järel tähtsustati tähmiselt järgmist õhuvalla ja ülijumalat Enlili.Tema kultus paik oli Nippur .Maa aluse mageveevalla valitseja oli Enki kelle pühamu asus Eridus.Päikesejumala Utu pühamu asus Larsas.Uuris asus kuujumalanna Nanna pühamu.Muinasaja usuteadlased olid paika pannud ka jumalate ja jumalannade vahelised suhted.Igal pajumalal oli pereja isegi teenijaskond.Vähem tähtsatel jumalatel oli altareid suurtes templites kuid neid austati ka väikestes, eraisikute elamute juures asuvates pühakodades.
3ndal aastatuhandel eKr, asus Babülooniasse üha rohkem semiidi rahvaid.nad segunesid sumeritega võttes omaks nende kultuuri ja kirja. Umbes 2300 ekr. Rajas Akadi valitseja Sargon esimese semiitide suurriigi. Seda aega iseloomustavad silmapaistvad saavutused kunsti vallas ja see oli ühtlasi aeg mil sumeri põrimusi hakati tõlkima akadi keelde. Kirja pandi ka algupäraseid semiidi teoseid. Semiidid samastasid osa oma jumalaid sumerite jumalatega . Sargoni rajatud dünastia hävitasid mägirahvad ja Uris ning võimule tuli uus kungingate suguvõsa.Enamik sumeri müüte on üles tähendatud kirjutamise õppimise ajal koolides .
Asüüria riik
1400 eKr.paiku muutus Põhja Mesopotaamias asunud Assüüria suurriigiks ,mis oli mõni sajand hiljem lähis-ida võimsaim riik.Asüüria valitsejad matkisid babüloonlasi , kelel kultuur oli nede omast tunduvalt vanem..nad austasid samu jumalaid kuid Enlili asemel oli neil peajumalaks Assur .Vallutatud aladele ei surunud nad oma usku peale vaid lasid neil jätta eelnevalt kehtinud usu.Kui sealne rahvas alistus lubati neil jääda oam tavade juurde. Kui rahavs ei alistusnud võisid asüürlased nede jumalad kinni võõta aj nende kujud hävitada.
Babüloonlased
Hiljem sattus asüürlaste riik babüloonlaste võimu alla.Kuulsaim valitseja oli Nebukadnetsar , kes taastas Babüloni ja lasi sinna ehitada templi kaitsejumalale Mardukile.Marduki tähtsus kestis sama kaua kui Babüloni võimsus kehtis.Tema auks pandi kirja babüloonlaste loomimüüt .
Põrslased kes Babüloni vallutasid ,ei hävitanud kohalikku usku ja see hingitsesmünes kohas edasi isegi kuni 1 sajandini pKr.Oli ka jumalaid keda ohalik rahvas austas lausa ajani , mil Pärsiasse jõuds islam .
Kaanan:loodusejumalad
Kaananiks nimetati palestiinat.Sealne elanikkond koosnesmitmesugustest rahvastest,peamiselt semiitidest ,kelle hõimurahvad asustasid ka põhja pool paiknevat Süüriat.Kui Iisreal maa vallutas jäi kaananlaste riike püsima põhjas asuvatel aladel.,mida kreeklased nimetavad Foiniikiaks ehk tänapäevasel liibanoniks.Seal on säilinud nede kultuur ja religioon .Religiooni kohta infot on saadud peamiselt väljakaevamistel leitud templite,usulist tähendust omavate esemete ja ürikute põhjal.
Templid koosnesid ühest ruumist,ukseava vastasseinas asus orv, kus tõenäoliselt asetses jumala kuju.Templikõrval asuvad ruumid olid tõenäoliselt preestrite elutoad ja laoruumid. Leitud loomaluude põhjal võime oletada ,et ohverdati lama ja kitsetallesid.Jookidest ohverdati veini ja põletati viirukit.Osades templites oli surnutele pühendatud kivisambaid.Mõni sammas sümboliseeris aga jumalaid.Jumalate ja jumalannade kujud olid meisterdatud kivist või puidust.
Hetiidid
2000-1200 eKr. Asustasid suuremat osa praegusest Türgist indoeuroopahõimud hetiidid.Oma nime pärisid nad ühelt teiselt mitte indoeuroopa põritolu rahvalt. Hurilased kes olid arvatavasti tänapäeva armeenlaste hõilased , segunesid alates 1450 eKr.hetiitidega ja mõjutasid nende religiooni ja kultuuri.Pärast hetiitide riigi kadumist püsisid nende keel ja usund veel kaua mõnes Väike-Aasia piirkonnas
.

Vana- Egiptus

Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam Egiptuseks mis hõlmab Niiluse tasast suudmeala ja Ülem Egiptuseks mis asub ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahel.
Egiptuse ajaloos oli kolm suurt õitseaega :Vana riik,Keskmine riik ja Uus riik.On loomulik ,et 3000 aasta jooksul tekkinud muutused mõjutasid nii poliitikat, religiooni kui ka kõike muud. Piisaval määral oli siiski püsivaid nähtusi mistõttu saab Egiptuse religiooni siiski käsitleda kui tervikut .
Jumalad
Egiptlaste usk oli polüteistlik. Vaarao Echnaton püüdis sisse viia ainujumala kummardamist,. Püüdis nõrgendada preestrite võimu. Jumalad võis liigitada kahte gruppi: 1) kohalikud jumalad – väga palju, olid sageli loomataolised, N: krokodillijumalad, iibisejumalad, lõvijumalad jm. 2) kosmogoonilised jumalad – väga tähtsad, tunti kogu Egiptuses. Sageli inimesetaolised, kuid võisid olla ka kaheosalised.Tähtsaimad jumalad olid Horos – tavaliselt kujutati inimesena koos kulliga. Oli kuningavõimujumalSeth – oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon -Ra – oli tüüpiline päikesejumal, eluandja, õiguse ja korra looja. Isis – varaseim ja tähtsaim naisjumal. Osirise naiskaaslane, esindas emalikkust, peeti toidujumalannaks. Nephthys – oli Sethi naissoost kaaslane , Anubise ema. Tegutseb surnute riigis, kus seisab Osirise selja taga. Osiris – Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja.Anubis – koera (šaakali) peaga, tegutseb surnuteriigis.Thot – iibisepeaga, oli jumalate kirjutaja ning tarkuse ja teadmiste jumal.
Surmajärgsus
Egiptlased uskusid ,et suru jätka oma elu enam-vähem tavapõrasel viisil ka põrast surma .See oli aga võimalik ainult juhul kui surnukehaga tehti rituaalid mis säilitasid keah peaaegu täielikul. Mumifitseerimine moodustas Egiptuse matusetalituse suurima ja tähtsama osa.matusetseremoonia ise algas surnu välja kandmisega ja palsameerimissmajja viimisega .See toimus valju halamise saatel. Kuulsaimad hauakambrid on loomulikud püramiid.
Ettekujutlus surmast oli omapärane .Ba ja Ka mõiste – egiptlaste ettekujutustes oli inimestel sündides kaasa antud hing – Ba ja teisik, elujõud – Ka. Teisik on inimese täpne koopia, ta tuleb ilmale koos inimesega, pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud, siit ongi pärit mumifitseerimise komme. Ba külastas hauakambrit ning tal oli võime Kaga taasühineda.Surmariigis viidi surnu umal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda “tõe ja õiguse” kaalul. Ühel kaalukausil asus inimese süda, teisel tõe sulg . Kaalu juurde viib surnu Anubis, kes ka kaalub. Thot kirjutas resultaadi üles. Kui kaalukausid olid vähemalt tasakaalus, viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas “surnuteraamatus”. Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada.

Vana –Kreeka usndid

Vana-kreeka ajalugu hõlmab ligikaudu 6000 aastat kestnud arengu, mis algas esimestest paiksetest,maaviljelusel põhinevatest asulatest ja lõppes Kreeka alistumisega Roomale.Sellest ajast 2000 viimast aastat on ainult seotud kreeka keelt kõneleva rahvaga
Kreeka jumalad
Kreeka jumalad olid antropomorfsed Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud .Neid kujutleti ühe suure perekonnana kes elas Olümpose mäel Kreeka põhja piiril . Jumalad võisid liikuda ja neid oli väga väga plaju kuna kreeklased võtsid üle jumalaid ka teistelt rahvastelt. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad, armastavad, võitlevad ja surevad nagu tavalised inimesedki. Mitte küll täpselt samamoodi nagu surelikud , kuid siiski. Kõigil jumalatel on oma teatud seosed surelike maailmaga , Zeusi puhul näiteks armusuhted. Ka viibisid jumalad väga tihti maa peal tavaliste inimeste seas. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad.
Kreeka panteon
Zeus oli peajumal . Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev . Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Ta sümboliks oli granaatõun. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane , siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune.Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega.Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna . Ta oli Olümpose üks kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Artemise lemmikloomaks oli hirv . Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust (pildil). Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast. Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese aruga. Ta oli Aphrodite kallim. Kreeklased eriti teda ei armastanud. Hephaistos oli sepp ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposelviibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Athena oli Zeusi tütar (pildil). Ta oli sõjajumalanna. Ta kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket.
Pühamud ja preestrid
Tavaline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juurdes paiknevast alatrist. Suuremates pühamutes oli nii alatareid kui ka templeid mitu .Iga altar ja iga tempel oli mõeldud ja pühendatud ühele kindlale jumalale .Jumalatega võis suhelda,neile ohvreid tuua ja ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene.Põhamutes olid jumalate teenimiseks preestrid ja preestrinnad kes ei moodustanud omaette seisust vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu.
Peamine jumalate austamise viis oli ohverdamine.Ohverdati peamiselt veiseid, kitsesid,lambaid ja sigu .Ohverdamise juurde käis alati ka palve .Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust kus osalesid nii naised kui ka mehed sõltumata kas nad olid kodanikud, mittekodanikud mõneljuhul isegi orjad.
Surma järgsus
Kreeklased pand rõhku peamiselt siinpoolsele elule.Surma mõisteti väga sarnaselt täna päevale , kui küige meeldiva ja nauditava paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemien hadese riigis. Allilmas elasid surnud emotsioonidetaja varjudena aga midagi erilist neil karta ei olnud.

Vana – Rooma

Vana –Rooma ajaluu algas 8 sajandil eKr. Ja ulatus 5 sajandini pKr..Kogu selle aja vältel oli seal valdav ladina keelRoomlased olid jub varasest ajast kõrgema kultuuriga etrurskide ja kreeklaste mõju all. Tänu sellele on väga raske ka eristada Rooma usunditest kreeka ja etrurskide usundeid.teada on ,et nad austasid varasel ajal loodusjõude ja vaime.Iga asi looduses oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu,mida tähitsati sünaga nuumen.Majadel olid oma kaitsevaimud kellest tähtsamad kehastasid esivanemate hingi.Nede jumalate kõrval austasid j’ roomlased ka antropomorfseid jumalaid.
Preestrid ja kultus
Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud .Nad uskusid ,et riigi heaolu sõltub kõige enam jumalate heasoovlikusest ja seetõttu üritati jumalaid vääriliselt teenida ja austada.Kõik tpühamud olid riigikontrolli all ja preestriteks valiti riigiametnikke.Preestritest tähtsaimad olid Pontifexidkelle eesotsas seisis Pontifex maximus -riigi ülempreesterPeale Pontifexide olid ametisse määratud ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ning ennustamisega tegelevad augurid.Preestiamet oli enamasti eluaegne.Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks ,et neilt midagi saada tuli neid kohusetruult teenida mis tähendas ennekõike annetuste toomis.Annetada või toitu,vääris esemeid kuid jumalate lemmikuks pidasid nad siiski loomade ohverdamist.
Kristluse levik
Muude Vahemere idarannikumaade hulgas allutati 1 sajandil eKr Rooma ülemvõimule Ka Palestiinas .Roomlased olid teadlikud ka juutide randlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina.Kuna juutide usk keskendus pigem viletsatele , kes on valmis end oma siiras usus jumala hoolde andma , kui mitte nii võrd nendele kes on oma eluga rahul leidis säärane uskumus pigem poolehoidjaid alamates kihtides ja kasvatas juudi preesterkonnas ja ülemkihis tugevat vastuolu.kritlus tekkis seega juutide usu raames selle ühe haruna ..Varsti hakkas kristlus poolehoidu võitma ka Roomas ,sellel aitas kaasa ,et kristlus saranes mõnetigi sel ajal levinud kultustega.Eriti aitasid kristluse levikule kaasa ränd jutustajad apostlid .Jeesuse kaaslane aj õpilane apostel Peetrus pani aluse rooma linna kristlikule kogudusele ja oli ühtlasi ka Rooma esimene piiskop.

Kasutatud kirjandus

Inimene ühiskond kultuur
Maailma usundid John Bowker
Maailma usundid
Antiik mütoloogia f hamilton
Antiikaeg õpik 6ndale klassile
Ajaloo atlas.
13