Eesti ajaloo põhiperioodid (0)

Eesti ajaloo perioodid

• Kiviaeg ( paleoliitikum , mesoliitikum , neoliitikum ) 2,6 miljonit – 1800 eKr
  

Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis

• Pronksaeg 1800 – 500 eKr
  

Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus

• Rauaaeg 500 eKr – 1200 pKr
  
• Keskaeg 12. – 15/16. sajand
  

Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus – eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt.

• Uusaeg 16. – 18/19. sajand
  

1558 – 1583 – Liivi sõda – Eesti läks Rootsi võimu alla
1700 – 1721 – Põhjasõda – Eesti läks Vene võimu alla

• Lähiajalugu 20. sajand
  

1914 – 1918 – Esimene maailmasõda
1918 – Eesti iseseisvus
1918 – 1920 – Vabadussõda
1939 – 1945 – Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim
1991 – Eesti Vabariigi taasisesesvumine
Mesoliitikum
Eesti vanimad teadaolevad asulakohad : Pulli – 9000 – 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi – 8700 – 4950 eKr. Elanikke liigitatakse Kunda kultuuri alla.
Iseloomulikud jooned:

• Elati veekogude ääres
  
• Sarnased kivist, luust ja sarvest tööriistad
  
• Peamised elatusalad jaht ja kalapüük
  

Matusekombed

• maasse kaevatud hauad maja all või asula piires
  
• surnud osalt kividega kaetud
  
• üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga
  
• kaasa pandud tööriistu ja ripatseid
  
• maeti sellili
  

Neoliitikum
~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus . Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud.
Pronksaeg
Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist.
Suuremad muutused:

• Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades.
  
• Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme.
  
• Hakati rajama kivikirstkalmeid.
  
• Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid.
  
• Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid.
  

Rauaaeg
Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline ). Matma hakati tarandkalmetesse. Ehitama hakati linnuseid. Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks .
Muinasusund

Eestlaste 4 uskumust „väe“ kohta

• Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu
  
• Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida
  
• Inimene, kes omab mingit väge nimetatakse targakse või nõiaks.
  
• Väge polnud kõikjal ühe palju.
  

Eestlaste 4 uskumust seoses hingedega

• Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks
  
• Magamise ajal sai hing ajutiselt kehast lahkuda, aga surma korral lahkus jäädavalt
  
• Peale surma jätkab hing oma elu hiies või kalmistul
  
• Arvati ka, et surnud inimese hing siirdub putukatesse
  

Suhtumine loodusobjektidesse
Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Oli seisukoht – nagu mina talle, nii tema mulle. Neisse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaiks.

Eestlaste muinasjumalad
Muinas jumalad olid Uku ja Taara , kuid neil ei olnud suurt tähtsust.

Kuhu ja milleks ohverdati?
Ohvripaigad olid hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. Ohverdati, et muuta vaimud, haldjad ja jumalad heatahtlikuks.

Maagia tähtsus
Maagia tähtsus seisnes selles, et usuti, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia.

3 näidet ristiusu mõjude kohta

• Laibamatmise komme
  
• Surnu maeti peaga lääne poole
  
• Hakati kandma väikseid pronksristikesi