MUINASAJA
INIMESTE TABRIMISESEMED
Esiaeg e. muinasaeg , e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on
inimühiskonna kõige kaugem minevik.
Esiaeg
on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid
eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia . Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline
antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast
muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja
kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja
enam-vähem täpsete daatumitega.
Muinasaja
perioodid:
I Kiviaeg – I Paleoliitikum
II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.)
III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.)
II Pronksiaeg - (u. 1000 a. e.Kr.)
III Rauaaeg - V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr
IV
Ajalooline aeg
Mesoliitikumis
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aleksei Issaikin
Õppematerjali autor
Keskmine kiviaeg Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsaid, vähem on puure ja teisi tööriistu sealhulgas ka kombineeritud variante, näiteks kõõvitsuuritsaid jms. Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedamaks leiuks lihvimiskivid. Pal
Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m
Eestis puuduvad kindlad mesoliitilised matmispaigad, kuid surnud on maetud maasse süvendatud haudadesse väljasirutatud asendis, selili, ning sageli kaetud vähemalt osaliselt kividega. Matused, eriti laste omad olid üle puistatud paksu ookrikihiga e punamullaga. Mõnel juhul on leitud hauapanuseid ja rõivaste küljes kantud loomahammastest ripatseid. Samuti on surnutele kaasa pandud tööriistu. Üldine looduse hingestatus animism. Uskumus inimeste ja loomade vahelisesse müütilisesse sugulusse totemism. KÜTTKALURKORILASED JA NENDE TÖÖRIISTAD Keskmise kiviaja inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Kõige enam kütiti põtru ja kopraid. Põdra liha kasutati toiduks, nahast valmistati rõivaid ja luudest ning sarvedest tööriistu. Omaaegsed kütid harrastasid nii varitsus- kui ka ajujahti, kuid arvatavasti saadi suurem osa püügist siiski püüniste ja lõksude abil. Kasutati vibusid, odasid ja pistodasid.
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr. Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on
poolest nende inimrühmade asustus, majandus ja ühiskonnakorraldus sarnanesid, mille poolest erinesid? Kammkeraamika traditsioonis sängitati surnud luust, hammastest, merevaigust ja kivist ripatsitega kaunistatud rõivastes ja peakattega ning sageli ka ripatsitest koosnevate kaelaehetega. Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad teistsugused matmiskombed. Erinevus: Kammkeraamikat valmistanud inimrühmad matsid surnuid sageli eluasemete juurde või isegi nende sisse, nöörkeraamikat valmistanud inimeste matmispaigad asetsesid aga enamasti elamutest veidi eemal. Sarnasus: Hauapanusteks olid kivist ja luust töö- ja jahiriistad (noole- ja ahinguotsad, noad, kõõvitsad, naasklid, kirved jms), aga ka savinõud. Kus ja millal hakati metalle valmistama ja millal võeti Eesti alal kasutusele pronks? Kiviaja lõpul õpiti tundma ja kasutama metalle. Teadaolevalt sulatati vaske juba u 5000 aastat eKr Kagu-Euroopas. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid